- Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja kui ka kõrgemast seisusest inimese mõttemaailmas oli 17. sajandil usul nõidusesse ja nõidadesse. Nõidumise eest karistamist on Eestist teada küll juba keskajast, ent suurem nõiaprotsesside laine jõudis Euroopast Eestisse 16. sajandi lõpus. Neid põletati. Süüdistatavate -- peamiselt
Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus.
ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid?
2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. 3) Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? V: Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354- 430) 4) Mis on sakramendid?
peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piikopikirik ehk katedraal. Preestri määras ametisse sageli ilmalik maaisand, piiskop kinnitas valiku ja pühendas ametisse preestrid, kelle ül oli jaga sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi
poliitiline ebastabiilsus andis saavutatule tagasilöögi. Alles 15.saj. alguse üldkiriklikud reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale. vaimulikke kutsuti Riia kirikukogule, kus rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis,
Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõid kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Kirikukorraldus Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks ning mitut piiskopkonda ühendav peapiiskopkondadeks. Piiskopid korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale
maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane Johan Pulck Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse (piiskopkonna juhatus, 12 liiget) Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster
domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski. · pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles.
· Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja
1059 kardinalid hakkasid endi seast paavsti valima Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 1077 tunnistas Keiser Heinrick 4 paavsti; ülimuslikkest 8) Piiskopkonnad, mille eesotsas piiskopid ning mitu piiskopkonda moodustasid peapiiskopkonnad kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Katedraal oli piiskopkonna keskus. Piiskop pühitses preestreid kelle ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistus. Piiskopid korraldasid visitatsioone, et kontrollida vaimulike tegevust. 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas: lk 86,87 Head ristiusu levitajad Naturaalmajanduslikud majapidamised Kirjaoskuse levitamine 10) Benedictuse reeglid: Kultuuri laienemine Karl Suure ajal Õukonnaakadeemia Karl Suure huvi õpetlaste vastu, õppis lugema Piibli uurimine Karl Suure eestvedamisel rajati koole
osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 15. sajandi alguse üldkiriklikud reformipüüdlused mõjutasid ka Liivimaad. Vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid, rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, kristlike tavade tähendust. 16. sajandi algul tegid Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel katse kirikuelu kindlustamiseks. Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba materjale katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida lisaks linnakodanike omadele ka maarahva lapsed. Paraku jäi plaan reformatsiooni Liivimaale tuleku tõttu katki. Martin Luther algatas reformatsiooni ehk usupuhastuse 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. 1524. aastal vallandus Tallinnas
valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas? – Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas ka visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. – Benedictus aitas tema enda loodud kloostrikorraldusega. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Alluti ainult abtile. Ei tohtinud uhkustada ja kloostrit vahetada. Nad pidid osalema jumalateenistustel ja ennast harima. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? – Misjon sai alguse
piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel tehti teatavaks paavsti ja kirikukoguduse otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi, mis puudutasid peamiselt distsipliini ja jumalateenistuseläbiviimise korda visitatsioone külastuse ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kristlaste hingehoiutööd tegi preester Preestril oli õigus: pühitseda armulauda jagada teisi sakramente pidada jutlust
Jungingen - Saksa ordu kõrgmeister a'tel 13931407. 1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J.Pulck-silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse J.Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled J
Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 15151527.Ta korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp, populaarne jutlustaja
Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Pildirüüste- Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas
Läänistati kiriku maid. Ülikuperede piiskopiks saamine tõi kaasa püüdmatuse juhtida kirikut ka väljaspool Roomat. Kirikukorraldus. Jagatud peapiiskopkondadeks (peapiiskopid), jagunesid piiskopkondadeks (piiskopid). Piiskopkonna keskust tähistas katedraal e piiskopikirik. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Tegelikuses määras ametisse preestrid ilmalik maavalitseja. Piiskop kontrollis piiskopkonna vaimulike tegevust korraldades visitatsioone (külaskäike). Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti lahti öelda, öelda lahti kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale e abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati
kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin, isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile
sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine,
vaimulikke, kes olid kantud vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava kogu toomkapiitli. Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid kohustusi nagu vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus
Kiriku korraldus · Kristlik maailma jagunes piiskopkondadeks; mitu piiskopkonda ühendas peapiiskopkond · Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal · Piiskop pühitses ametisse preestrid · Preestrite ülesanne oli jagada sakramente ha korraldada kirikuteenistusi · Kirikus oli veel vaimulikke, kes olid jumalateenistusel abiks · Piiskop kontrollis oma kogukonna vaimulike tegevust tehes visitatsioone ehk külaskäike Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine- · Mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena ja moodustasid kogukondi- kloostreid · Kloostrikorraldus oli väga erinev · Püha Benedictuse kloostrireeglid- - 529. Aastal Monte Cassino klooster Apenniini mägedes - Tähtsal kohal alandlikkus ja distsipliin - Isekusest tuli lahti öelda - Kloostrit ei tohtinud vahetada
jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda). Piiskopid pühitsesid ametisse preestrid (kr k presbyter – vanem), kelle ülesandeks oli jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutati paavsti poolt kokku kutsutud eri maade kõrgvaimulike kogunemistel – kirikukogudel. Katoliku kiriku hierarhias
koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Preestrid pidid talurahvale õpetama meie isa palvet ja "Ave Mariat", 10 käsku, ja muud vajaliku hingeõnnistuseks. Pühitsemata abielud ja ristimiste mahapesemine keelati surmanuhtluse ähavardamisega. Need ja muudki usuelu parandamiseks tarvitusele võetud abinõud aitasid siiski vähe. Lihtsamadki usutõed jäid rahvale tundmatuteks. XIV sajandi algul korraldas Saare-Lääne piiskp Johannes IV Kievel oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kirrikute korratused, pühameeste ahnuse jms. Ta vallandas kohalt näiteks ühe Kaarma preestri, kes olevata talupoegadelt võtnud iga matuse eest lehma või härja, vahel vägivaldseltki. Sama meest tunti ka äritsejana. Ühe kahekuise kaubareisi ajal Riiga ootasid tema naasmist 7 matmata surnut. Katoliku usuelu korrastamist taotles ka kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes Blankenfeld
Missa pidulik jumalateenistus. Liturgia domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik kihelkonna keskus. Kabel väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Sakrament püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. Johannes Blankenfeld Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop taotles katoliku usuelu korrastamist. 15. Usupuhastus Eestis Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther usupuhastuse algataja Saksamaal
säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri. Ristiusk levist: - misjonäride kaudu (Iirimaal) - sõdade vallutuste kaudu (nt. Karl Suur Sakside vastu) - valitsejad võtsid vastu ristiusu (Clodovech) Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia: PAAVST PEAPIISKOPID PIISKOPID PREESTRID Katedraalid e. Toomikirikud olid piiskopkondade kesksed kirikud. Korraldati visitatsioone, et piiskopid oleks kursis preestrite tööga. Krikuriik allus paavstile igas mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani. Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur
valitsejad läänistasid maid ja paavstideks said sõjamehed, kes oluliselt usuelust ei huvitunud. Tüli oli aga paavstikoha pärast ülikuperedes. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu ühendavat peapiiskopkonda, eesotsas peapiiskopidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal ehk toomkirik. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle valis maaisand ja kellega pidi nõustuma ka piiskop. Piiskop tegi ka visitatsioone, et kontrollida, kas ordureeglitest peetakse kinni. Mungad elasid üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Monte Cassino klooster rajati Benedictus Nursia poolt ja ta pani kirja ka Benedictuse kloostrireeglid, mille kohaselt tähtsaim oli alandlikkus ja distsipliin. Benedictuse reeglite osatähtsus kasvas, kui Gregorius Suur kuulutas ta pühakuks ja need reeglid levisid Frangi riigi ajal. Suurem
Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest) Sakramendid: Jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.) Johannes IV Kievel: Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kirikute korralduse, pühameeste ahnuse jm. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon: Usupuhastus, Tekkis vastuseis Paavsti juhitud kiriklikule keskvõimule. See opositsioon oli kaheilmeline- poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther algatas usupuhastuse 1517. aastal. Saksamaal.
Oli kiriku- ehk paavstiriigi valitseja ja on Vatikani linnriigi pea. 1. paavst Püha Peetrus. II Kardinalid- katoliku kiriku kõrged ametnikud, kellest on kõrgem vaid paavst, nimetatakse ametisse paavsti poolt kogu eluks. III Peapiiskop, piiskop- kirikuelujuht ning korraldaja piiskopkonnas. Peapiiskopkond ühendab mitut piiskopkonda. Ülesanded: pühitseda ametisse preestrid; kontrollida piiskopkonna vaimulikku tegevust korraldades selleks visitatsioone ehk külaskäike kirikutesse ja kloostritesse; kloostrite, kirikute jms sisseõnnistamine. IV Preester- usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane. Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi. PILET 4 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks.
saanud. Poola poliitikat juhtis poolastamise ja kiriku rekatoliseerimise püüd. Katoliiklik peapiiskop ja toomkapiitel tegutsesid Võnnus. Poola vastureformatsioon jäi siiski lühikeseks ega saavutanud suuremaid tulemusi. Kirikuvisitatsioon Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid. Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse. Kirikuraamatud 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates
Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu
Kui kristlik kirik alles kujunema hakkas, siis oli ta lihtsalt Rooma piiskop, aga siis kui Lääne-Rooma hakkas nõrgenema, siis paavsti osatähtsus hakkas kasvama. Paavstile allusid peapiiskopid. Neile allusid omakorda piiskopid. Piiskop juhtis vaimulikku elu piiskopkonnas. Kõige madalamal kiriklikus hierarhias oli kogudusevaimulik ehk preester. Katedraalid ehk toomkirikud on kirikud, mis on peapiiskopkonna või piiskopkonna kesksed kirikud. Piirkopid korraldasid kiriku kihelkondadesse visitatsioone, et olla kursis kogudusevaimuliku tööga. Kirikuriik Paavstile allus ka vahetult kirikuriik, kus oli temal nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Pippin Lühike aitas paavsti võitluses langobardide vastu (ajas nad osaliselt Itaaliast minema) ja andis Rooma ümbruse alad paavstile valitseda. Seeläbi tekkiski 756. aastal Kirikuriik. Kirikuriik eksisteeris kuni 1870. aastani ja hiljem (1929) loodi selle paasil Vatikani riik. Kirikuriigi tekkega on seotud ka üks keskaja suurim võltsing
*liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85 (reformatsioon, poliitiline ja vaimne opositsioon, Martin Luther 1517, Johannes Blankenfeld, Wolter von Plettenberg, Hermann Marsow, pildirüüste, Melchior Hoffmann, 1523, 14.sept. 1524, 1525) *reformatsioon-usupuhastus *poliitiline opositsioon- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada.
tema ilmaliku võimu alla kuuluv piirkond stift piiskopkonna keskuseks oli piiskoplik peakirik e toomkirik e katedraal, kus istus peapiiskop, toomkiriku juures tegutses toomkapiitel (praost), temast allpool dekaan, edasi 12 kanoonikut e toomhärrat iga piirkonna vaimulikud kogunesid regulaarselt ja neid kogunemisi nimetatakse sinodiks et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati visitatsioone e kirikukatsumisi Piiskopid: Johannes IV Kievel SaareLääne piiskop 16. sajandi alguses, üritas läbi viia, et eestlastele õpetataks palveid nende emakeeles; arvatakse, et laskis trükkida esimese eestikeelse katekismuse; temaga seostatakse katseid asutada talurahvalastele kõrgem ladinakool Johannes Blankenfeldt reformatsiooniaegne piiskop Kloostrid: kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, mungaklooster oli ka Padisel ja Tartu lähedal Kärknas
o Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. o Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid. o Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. o Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. o Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. o Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld) o Klooster- mungaordude elupaik kus teeniti vaikselt Jumalat. o Tsiistertslaste ordu- eestis vanim mungaordu, mille eesmärk oli tekeleda üksinduses põlluharimise, ajanduse ja karjakasvatamisega. Hiljem loodi ka naisharu. o Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu- nad olid ük elus palju aktiivsemad. Nad panid rõhku
tegeleb eelkõige halduslike küsimustega. Toona oli konsistooriumil ka kohtumõistmise kompetents (siiski äärmiselt piiratud, eelkõige puudutab vaimulike enda probleeme, komblusega seotud, abielud, abielude lahutamine-rikkumine, abielude lubamine kõik abielud ei olnud ju teretulnud). Peamiselt abieluküsimused on olnud kesksed. 18. sajandi algul oli kõige suuremaks probleemiks kadunud abikaasade surnukskuulutamine. Visitatsioonide korraldamine konsistooriumid koordineerivad visitatsioone. Liivimaal 1713. aastal ja Eestimaal 1715. aastal viiakse läbi esimesed visitatsioonid. Eesmärgiks kohaliku kirikuelu, koguduse liikmete jms tundmaõppimine. Tähelepanu pöörati ka haridusküsimustele kas õpetati lapsi lugema jne. Kõik toimus ikkagi vaimulike vajaduste tõttu eesmärk luteri kirikus oli heade kristlaste kasvatamine teadma pidi katekismust ja kirikulaule. Visitatsioonidel on kultuuriloos oluline koht. Vaimulikes küsimustes kutsutakse kokku ka sinodeid
Jheringi), Määratakse ametisse rootsi riigipäeval, ametisse pühitsemine toimub Uppsalas. See millega ta eestimaale tuleb on üsnagi laia ulatuslikud. 1638aastani ei olnud praktiliselt 50 a Eestimaal piiskoppi olnud. Töökohaks saab toompea. Jheringi esimene suurem ettevõtmine on konsistooriumi lõplik rajamine. Puhtalt vaimulik konsistoorium, millele allutatakse kõik kirikud , koolid, hospitalid. Pidi vaatama vaimulikke, viima läbi visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud. Loodud konsistooriumisse tulevad kõik kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu
annaabi.ee 
