Riistvõimlemine (0)

Tallinna Kunstigümnaasium
Riistvõimlemine
Referaat
Koostaja : Kert Moist
2014
Tallinn 2014
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 1
2. RIISTVÕIMLEMINE 2
2.1. Võistkondlik mitmevõistlus 2
2.2. Individuaalne mitmevõistlus 2
2.3. Kohtunikud 3
2.4. Raskusastmed 4
2.5. Erinõuded 4
2.6. Elemendirühmad 5
2.7. Vead 6
2.8. Naiste riistvõimlemine 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID 9
Sissejuhatus
Riistvõimlemine on sportvõimlemise ala, mis koosneb riist- ja vabaharjutusest.
Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel – 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikud harjutused rööbaspuudel ja kangil.
Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaalalal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe.
Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine (sangadega hobune on 160 cm pikk, kõrgus põrandast 115 cm), rõngad (teineteisest 50 cm kaugusel, põrandast 275 cm kõrgusel), toenghüpe (hüppelaud on 105-135 cm kõrgune), rööbaspuud (põrandast 195 cm) ja kang (275 cm kõrgusel).
Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus.
1
Riistvõimlemine
Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali . Peetakse võistkondlikku arvestust. Võrreldes Sydney olümpiamängudega, on riistvõimlemises tehtud kolm muudatust : 1) individuaalse mitmevõistluse finaali pääseb 24, mitte enam 36 võimlejat; 2) võistkondliku heitluse finaali lubatakse kaheksa (varem 6) võistkonda; 3) soojendust ei tehta enam poodiumil publiku ees.
2.1 Võistkondlik mitmevõistlus:
Kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat, kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat, võidab see, kel enim punkte.
2.2 Individuaalne mitmevõistlus:
Medaliheitlusesse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 parimat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte.
2
2.3 Kohtunikud:
Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B- kohtunikekogu .
Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust.
A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi (kuni 1,00 punkti) ning boonust (kuni 1,20 punkti); kokku võib saada kuni 5,00 punkti.
B-rühma kohtunikud hindavad harjutuse sooritamist, tehnika ja puhtus kokku annavad kuni 5,00 punkti.
A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne).
B-kohtunikekogu määrab harjutuse täitmise, tehnika ja kompositsiooni vead ning kinnitab B-hinde.
B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B-hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahutatakse B-hinne.
Juhul, kui kõik erinõudmised on täidetud, hinnatakse vabaharjutust, toenghooglemist ning rõngastel, rööbaspuudel ja kangil sooritatud harjutusi alates 8,80 punktist.
D-, E-, Super -E- ja S-elementide ning nende ühendite veatu esitamise eest on võimalik koguda 1,20 boonuspunkti ning saada lõpphindeks 10,0.
3
2.4 Raskusastmed:
Elemendid on jaotatud raskusastmeteks järgmiselt: A-, B-, C-, D-, E-, Super-E- ja S-elemendid.
Kõige kergemad on A-elemendid, kõige raskemad Super-E-elemendid.
Vabaharjutuses, toenghooglemises, rõngastel, rööbaspuudel ja kangil peavad olema täidetud järgmiste raskusastmetega elemendid.
A B C
Arv 4 3 3
Väärtus 0,1 0,3 0,5 kokku 2,80 punkti
2.5 Erinõuded:
Kõigil aladel, välja arvatud toenghüpetes , peab harjutus sisaldama vähemalt üht elementi igast elemendirühmast. Iga rühma element annab 0,2 punkti.
Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva elemendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.
4
2.6 Elemendirühmad:
Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V.
Vabaharjutus – Floor Exercise
I – tasakaalu-, jõu- ja painduvuselemendid;
II – hüpped , pöörded , jalaringid;
III – ettepoole sooritatavad akrobaatilised elemendid;
IV – tahapoole sooritatavad akrobaatilised elemendid;
V – külje poole või taha poolpöördega ette saltosse sooritatavad akrobaatilised elemendid.
Vabaharjutus kestab 50-70 sekundit. Ära tuleb kasutada kogu põrandapind (12 m x 12 m).
Toenghooglemine – Pommel Horse
I – ühe jala ringhood;
II – külg ees ja risti tehtavad ringid koos spindlite (ringid pöördega vastassuunas) ja kätelseisudega või ilma nendeta;
III – külgsuunas ja ristisuunas liikumised;
IV – kehrring ja wendering ehk pöördega ringid;
V – mahahüpe.
Rõngad – Rings
I – uppasendist hood, tõusud ja hooelemendid;
II – kätelseisu tõusmiseks sooritatavad hooelemendid;
III – staatilisse jõuelementi jõudmiseks sooritatavad hooelemendid;
IV – jõuelement ja staatiline jõuelement;
V – mahahüpe.
Toenghüpe – Vault
Hüpete nimetused ja alghinded on antud sellekohases tabelis.
5
Rööbaspuud – Parallel Bars
I – toengus mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid;
II – õlavarstoengus sooritatavad hooelemendid;
III – rippes mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid;
IV – jõu-, püsi- ning jalahooelemendid ja külgsuunas ühel rööpal sooritavad elemendid;
V – mahahüpe.
Kang – High Bar
I – suured ripphood ja pöörded;
II – lendelemendid;
III – kangilähedased elemendid (nn kangi-sisesed ehk in-bar-elemendid);
IV – väänakhoide-, tagarippe- ja tahapoolsed elemendid;
V – mahahüpe.
2.7 Vead:
Tehnilise sooritamise ja kehaasendite vigasid loevad kokku B-kohtunikud. Vigade eest võetakse punkte maha järgmiselt:
väike viga 0,1 punkti,
keskmine viga 0,2 punkti,
suur viga 0,3 punkti,
kukkumine 0,5 punkti.
Iga võimlemisriista puhul on kindlaks määratud kõikvõimalikud vead ja nende parameetrid.
Näiteks peab rõngasharjutuses staatilist jõuelementi hoidma vähemalt 2 sekundit.
1-2 sekundi jooksul hoitud element on väike viga, 1 sekund hoitud element keskmine viga ning alla 1 sekundi hoitud element suur viga ja emeneti ei toeta sooritatuks.
6
2.8 Naiste riistvõimlemine:
Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn . Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min.
Ka naiste võistlustel on peakohtunik, kaks A-kohtunikku ja kuus B-kohtunikku. B-kohtunikud hindavad harjutuse kombinatsiooni ja sooritamist, tehnikat ning puhtust.
A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne).
B-kohtunikekogu määrab vead harjutuste täitmise, tehnika ja kompsitsiooni eest ning kinnitab B-hinde.
B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B-hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahutatakse B-hinne.
7
Kokkuvõte
Riistvõimlemine oli olümpiamängudel kavas jubas üle 100. aasta tagasi. Alguses said olümpiamängudel osaleda ainult mehed, kuid hiljem said osaleda ka naised.
Punkte jagavad kohtunikud, kes peavad hindama katse sooritust, tehnikat, raskustaset ning erinõudmisi. Kohtunikud jagunevad nii A-kohtunikekoguks kui ka B-kohtunikekoguks.
8
Kasutatud kirjandus ja materjalid

• Olümpiamängud – Vello Lään ,
  
• Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvõimlemine
  

9