Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema
Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rahi on tema pnistest varastamas kinud. Mindi kohtuette ja kohus mras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole he veise. Veise asemel ti ta viis liku hbedat ja kmme nogaati. Vanem vttis selle vastu. Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama
Just sel ööl, mil Vello nägi und taplusest kuulis ta õues suurt kisa. Ta võttis seina pealt mõõga ning jooksis välja. Paljud hooned olid juba põlema läinud ja kõik jooksid ringi erisuunas. See taplus läks neile kõvasti kätte maksma. Neilt võeti palju vara ja kaasa palju vange ja hobuseid. Lätlaste riisumine oli väga suur kaotus lõuna pool elavatele eestlastele, eriti Mägiste, kuna see asub lätlastele kõige lähemal. Kõige hullem oli see, et Rahi (punapeade pealik) oli Lembi kaasa võtnud ning Lätis ta hiljemalt ristiususse pannud. Lembi uueks nimeks sai nüüd Maria ning ta võis abielluda vaid ristitud inimesega mitte paganaga nagu kutsuti ristiusustamata inimesi. Vello sai kohe aru, et midagi peab tegema. Ta läks Otiga laadale läti poole, et vaadata ega Rahit seal pole, kuna Rahile meeldis laatadel käia. Rahi asemel leidis ta tema venna kellelt ta kätte saades küsis kus on Rahi ja mis on saanud Lembiga. Mõni
(lk 11 osade õpilaste iseloomustus ja väljanägemine, kes käivad tema klassis). Uutest töökaaslastest sai ta esimesena tuttavaks Valve (11. klassi klassijuhataja) ja Harriga, kellega ta suhtlebki õpetajatest üldse kõige rohkem. (lk 13). 2. Paar nädalat hiljem saab Tehvan täitevkomiteelt kirja. See antakse talle kätte õpetajate toas, kuid loeb selle läbi alles kodus. Kiri oli Marianne Rahilt, kes kutsus Tehvani oma tütre Birgiti sünnipäevale. Birgit Rahi käis samuti Tehvani klaasis. Algul ei tahtnud Tehvan minna, kuna arvas, et sellel on kindlalt mingi tagamõte. Aga lõpuks otsustas Tehvan ikkagi minna Birgiti sünnipäevale. Ostis sünnipäevalapsele ja tema emale lilli ning läkski. (lk 28 sünnipäeval). Sünnipäeval uurib Tehvan Marianne käest Birgiti joomisest. Lõpuks tunnistab Marianne, et Birgit on Tehvani tütar. Aga Maranne ei luba seda kellelegi öelda
11 Sõda rahva vastu Pika teekonna algul lootsid inimesed, et kohe puhkeb sõda ja ameeriklased tulevad appi. Kuid midagi ei juhtunud ja rongid eestlastega peatusid Irkutski, Omski ja Novosibirski oblastis, Aluksnes kinni võetud Läti eestlased käsutati rongilt aga alles Habarovskis. Kui palju inimesi 1949. aasta märtsis ära viidi, ei saa küüditamist uurinud Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Aigi Rahi sõnul mitte kunagi päris täpselt ütelda. «Paigas on arv 20 702, see on 30. märtsi seisuga eshelonidesse paigutatud inimeste arv,» lausub Rahi. Inimesed surid teel, jäid haigeks, neid tõsteti rongilt maha, neid sündis vagunites ka juurde, osa inimesi läks hiljem omastele Siberisse järele. Inimesed pidasid paremaks olla koos Siberis, kui kodumaal äraviimise hirmus elada, ütleb Rahi. «Rahvasuus liikusid ju juba järgmiste küüditamiste kuupäevad: 15. mai, 20. juuni.»
1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas
Küüditatuid varustati toiduga kõige viimases järjekorras, seda valusamad olid ka nende kannatused. Kõik see viis nii kaugele, et hakati varastama. Ühe peotäie vilja varastamine võis sind juba vangilaagrisse viia. Meeleheitel emad tegid seda teadlikult, et nende vangistamise tagajärjel satuksid nende lapsed lastekodudesse, kus nad ellu jääksid . ,,See lokkav hoolimatus, millega küüditatuid koheldi, on raske nimetada teisiti, kui inimeste tahtlikuks hävitamiseks." ütleb A.Rahi-Tamm lõpetuseks. 4. Mineviku varjud tänases päevas 4.1 Asumiselt vabanemine Viimases peatükis räägin Siberist vabanemisest ja küüditamise tagajärgedest inimeste elus. Raamatus ,,Eestlaste küüditamine" kirjutab A.Rahi-Tamm, et küüditatute olukord läks paremaks alles peale Stalini surma. Esimesed otsused eriasumiselt vabastamise kohta tehti 1954. aastal. Alla 16- aastased lapsed vabastati asumisel viibijate piirangutest ja
1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude
Historiograafia põhijooned: olulisemad teemad, autorid ja käsitlused: Üldkäsitlused: 1952- Üheköiteline Eesti NSV ajalugu. 1955-1971- Kolmeköiteline Eesti NSV ajalugu. 1959- Üldhariduskooli õpik Eesti NSV ajalugu. 1961-1972- Kolmeköiteline Ülevaade Eestimaa kommunistliku Partei ajaloost. 1985- Venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost. 2005- Eesti ajalugu VI. Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L]
2387 2002 Pähklamäe Viktor Valga 06:02:15 M35 1902 1888 Pärtelpoeg Ingmar Tartu 04:46:09 M35 833 576 Pääsik Priit Tartu 03:47:59 M35 2023 1738 Pääslane Ain Jõgeva 04:53:43 M35 261 278 Pütsepp Mati Tartu 03:15:53 M35 2232 1545 Raa Priit Tartu 05:18:30 M35 1619 2763 Raap Ilmar Lääne-Viru 04:26:56 M35 1305 1027 Rahi Tõnu Tartu 04:10:45 M35 767 1060 Raivo Jaak Harju 03:44:28 M35 1768 2822 Randmere Ahti Järvamaa 04:35:15 M35 1497 1751 Randmäe Heiki Viljandi 04:20:08 M35 2156 2870 Rannaväli Raigo Harju 05:07:26 M35 1767 1935 Rannu Reimo Harju 04:35:09 M35 1495 1054 Rannu Urmas Tallinn 04:20:07 M35 531 580 Rassadkin Kalle Tallinn 03:32:31 M35
annaabi.ee 
