Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Virve Kiisa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
virve, võistlus, sport, võimlemine, võimlemise, iluvõimlemine, individuaal, rööbaspuud, kiisa, haiglas, spordis, treener, sportvõimlemine, vabaharjutus, finaali, mitmevõistlus, rong, sakslased, talus, võistlused, jooks, toenghüpe, huviga, kuld, arved, majas, meierei, käidi, kirik, rongid, õed, teadnud, hakkaks, sõbranna, kartis, treeningValgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8
olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine (sangadega hobune on 160 cm pikk, kõrgus põrandast 115 cm), rõngad (teineteisest 50 cm kaugusel, põrandast 275 cm kõrgusel), toenghüpe (hüppelaud on 105-135 cm kõrgune), rööbaspuud (põrandast 195 cm) ja kang (275 cm kõrgusel). Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. 1 Riistvõimlemine Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust
Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud............................................................................
Loksa Gümnaasium Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada
Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks. Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta. Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve, oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega. Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle. Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud ,,Vaimu Kultuuri ühingus" ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle ,,niiiii" igav
rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn. Koju tuli ka Juhani kaksikõde Virve. Neljakesi(Virve,Jaak,Aino,Penn) kuulati muusikat,oodati kuna Juhan ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik
Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos
Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos
õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab.
Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda
Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi kera plahvatamine, mille tagajärel oli Pukspuu Juss hädas ning talle tulid appi teised poisid. Jaagu ja Virve vahel oli enamat kui ainult sõprus. Nad käisid pidudel koos. Kümnenda klassi keskel suri Hr. Wikman maovähki. Tema asemele tuli Ambelm kes lahkus üheteistkümnenda klassi alguses. Kui tuli eksamite aeg, üritasid poisid igal viisil matemaatika kontrolltööst ära hiilida. Pärast eksameid läksid poisid koos Tiimuse ja Prikiga Stockholmi. Peale reisi oli kool läbi ja kokku lepiti klassi kokkutuleku aeg, kuhu jõudsid ainult vähesed
..................................................................................................... 13 2.2.6 Emiilie (Roose) ja Peeter Tints.......................................................................... 13 2.2.7 August Tints....................................................................................................... 14 2.2.8 Eleene ja Girill Saar........................................................................................... 15 2.2.9 Virve Känd......................................................................................................... 16 2.2.10 Kaja Kassuk......................................................................................................18 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................20 Allikad.........................................................................................................
• · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal
POISID Jaak Sirkel Peategelane, kuid ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees, Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet. Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Südames armastab ta aga Virve Pukspuud ning on väga armukade, kui Riks samale tüdrukule silma heidab. Ta ise ei saa ka lõpuks aru, et kas ta on Richardi parib sõber või on too talle vaenlane, kes tahab tema tüdrukut. Kui Richard oli haiglas, siis ütles ta arstile, et on poisi parim sõber ja soovib klassikaaslastele noormehe seisundi kohta teavat viia. Ka lõpumärkide jagamisele kutsus ta Riksi kaasa. Kusjuures lõpumärkide kujundus
vastupidi. 5.) Autor tahtis selle raamatuga ütelda , et alati kui sa teed kooli ajal igast trikki ja nalju , võib sust siiski sirguda vastutav ning tore noormees/mees . Ja kunagi ei tea kuhu sind tiritakse või mida pead oma eluajal üle elama. 6.)Sirkel Jaak Õppis väga hästi , oli klassi priimus. Ta oli väga armunud Virvesse , kes oli Jussi kaksik õde. Ta kirjutas Virvele luuletusi . Võistlesid Rikisiga Virve pärast. Hoolis oma klassikaaslastest. Härra Wikmann Kooli direktor , hoolib väga oma koolist ning õpilastest. Alati väga korrektse väljanägemisega ja räägib väikse aksendiga. Tal olid vuntsid ja hallid silmad . Muidu väga tundlik ja kergesti solvuv. Usukannataja e. vikaar Tooder Algul oli õpetaja Wikmani gümnaasiumis , aga siis Jussi viskas vembu ja vikaar otsustas , et ta ei ole sobilik õpetajaks. Hakkas jumalasse
Kolmekümne krooni eest kuus oli Laasik nõus klassikaaslast õpetama. Kuues peatükk Jaak ja Laasik suundusid Puukspuu poole, et talle kogu plaanist rääkida. Riks (Richard Laasik) suundus üles tuppa poissi õpetama. Proua Puukspuu uuris Jaagult, mis täpselt oli juhtunud ja kuidas tema poeg oli plahvatusega seotud. Enne kui Jaak jõudis vastata kostsid koridorist sammud. Juhani vanem õde Aino Puukspuu astus sisse ning tema kannul Penno. Mõne hetke pärast saabus ka Juhani kaksikõde Virve. Penn tantsis Ainoga keset tuba, kui proua Puukspuu teed ja võileibu serveeris. Ta kutsus ka Juhani ja seltskonnas viibimist mitte armastava Riksi alla einestama. Jaak ja Virve rääkisid Vaimukultuuri Ühingust. Neiu arvates oli seal väga igav. Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud. Seitsmes peatükk Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi. Üks poistest oli siiski raha maha unustanud ja otsis kedagi, kes talle laenaks
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele
parim, kes sobiks Jussi õpetama.Riks aga ei ole sellega nõus kuna ta peab oma ema aitama, ning siis ta ei saa raha, ning tema pere jääb nälga.Poisid otsustavad et hakkavad Riksile maksma selle eest.Nii saabki.Riks hakkab Jussi õpetama ning saab selle eest raha. Kui aga ükspäev läks Jaak vaatama kuidas Riksil Jussi juures läheb.Ning kas Juss on juba targem.Kohtub ta seal Jussi õe Virvega.Kes hakkab talle tohutult meeldima.Ta kutsub Virve ka välja ning kui ta teda lõpuks suudleb, siis nad hakkavad üksteist ,,sinatama".Ükspäev kui ta jälle läks Jussi juurde siis kuulis ta et Vireve sinatab ka Riksi.Jaak mõtles et siis Virve ja Juss on ka suudelnud üksteist.Ning muutus armukadestaks.Jussil oli ka teine õde mingiga Aino Pukspuu.Kui tema käis Pennoga.See poiss oli omamoodi naljakas ning omapärane, talle meeldis õpetajate hääli matkida, iga kord kui ta midagi rääkis, rääkis ta seda jälle kellegi
seisnud tegelikult üksnes tänu daamidele. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärk, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. 6. Armastuskolmnurk Jaak- Virve- Richard Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis
kontrollita. Jaak täitis käsu, järelikult oli ta ka tubli. Laasiku juures oli sirklil kahju tema emast (küünealused mustad) ja üritas teda abistada (alateadlikult). Väike korter tundus sirklile kurb, masendav ja kõle, sest kummaski toas oli ainult lage hall pleekinud tapeet ja üksainus postkaardisuurune foto isast. Sirklil kodus oli mahe tapeet ja väga palju maale, pilte jm. VI probleemid? Tüdrukud (Laasiku õed Aino ja Virve, kuidas neile muljet avaldada, arvatakse, et ei olda vääriline). Laasiku töö (ebamugavus tööandja ees, teised tunnevad ennast koduselt, aga see, kes teeb tööd, tunneb ennast ülevaadatavana jne). Esimene tund Jussi juures, teejoomine noortega ja jussi emaga. VII Tumbu käest laenamine. Põhimõtte peremees põhimõtte ori (lk 90). Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja suutma murda oma põhimõtte aeg-ajalt, mõnikord - krõksti pooleks
Ants ja seejärel kõik: See mees! See mees! See mees! See mees! See mees! Lahkuvad. 35 ESIMESE VAATUSE LÕPP 36 TEINE VAATUS 9. stseen Eraomand Virve laulab “Ei me ette tea”... NIKOLAI Anna mulle neid viinasid viis tükki. Anna viis vorsti. Ja anna kuus kommi. Virve pakib kokku ja laulab edasi Mis me nüüd siis teeme? ÕDE VIRVE Nagu näha on – lakin küüsi. NIKOLAI Ilus. ÕDE VIRVE Jah, on ilus, kuid ärge rabelege nii hirmsalt. Õhk vappub ja küüntel läheb lakk lainesse. NIKOLAI Me oleme siis nagu Musta mere ääres. ÕDE VIRVE Kas olete Musta mere ääres olnud? NIKOLAI Korduvalt. ÕDE VIRVE Jah. NIKOLAI Must meri, ja ta on täiesti must meri. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Ma ei saa enam aru, mis see tähendab. NIKOLAI
Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli pikk, sale, soliidne, sõbralik ja natuke endasse tõmbunud ning tagasihoidlik. Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Jaak Vaimukultuuri Ühingusse esinema. Ta tahtis, et Eesti saaks vabaks ja sellepärast oli ta sõja pooldaja. Jaak armastas tüdrukut nimega Virve. Armukolmnurk Kõik sai alguse kui Riks pidi aitama Pukspuud. Kuid Riks ei julgenud üksi minna ja kutsus Jaagu kaasa. Nõnda kohtasid nad mõlemad Virvet ja armusid. Jäi mulje, et Virvele meeldisid mõlemad poisid. Võis arvata, et Virvele meeldib Riks rohkem, ta sai temaga igapäev kokku kui Riks pidi Juhanit õpetamas käima. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette.
mees. Jõukus oli õigupoolest saabunud juba 80ndate algupoolel, kui Kaugver igal aastal bestselleri avaldas. Naljatades olevat ta siis armastanud öelda, et soovib oma abikaasale muretu vanaduspõlve kindlustada. Paraku ei antud sel soovil täituda. Raimond Kaugveri teostest on loodud ka filme ("Vana mees tahab koju", "Õnnelind flamingo" jt). Läbinisti optimistlik oli Kaugver ka haiglas oma viimast võitlust pidades. Meditsiini mõnevõrra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone. ELUKUTSELT MENUKIRJANIK Kalev Kesküla meenutab 115 000 meest Raimond Kaugverit töös ja võitluses. Raimond Kaugveri käes on üks eesti kirjanduse rekord, mida Kaur Kenderil on väga raske lüüa. Nimelt trükiti tema romaani "Kas ema südant tunned sa?" 115 000 eksemplari. Kui suur on tänapäeval romaani tiraaz? Kaks tuhat
uurimine, inspektor Ambeli poolt. Paljudele tekitas see ärevust ja kartust, närvihoos võib kõik välja lobiseda. Seda võib nimetada ühiskondlikuks probleemiks kuna selliseid plahvatusi või vägivalda juhtub tihti. Isegi pärast pikki tunde arutlemist ei selgunud süüdlast. Seega probleem jäi lahendamata. ( Kuigi Sirkel tunnistas 11.klassi ajal üles , et plahvatus oli nende töö olnud). Ka võib Laasiku ja Sirkeli psühholoogiliseks probleemiks lugeda armastust Virve Pukspuu vastu. Arvatavasti Jaak mõtles alati, kus ja kellega Virve on. Armukadedust ja võidurõõmu, kord sai olla üks Virvega, kord teine. Tundus, et Virvele meeldis poisse õrritada, kuigi võib öelda , et Virve kaldus oma südame poolest siiski Jaagu poole. Lõpuks veetsid Virve ja Jaak öö koos, Jaak vangistati. Lahti saades oli Virve juba kaugele Rootsi läinud. Jaak kannatas väga. Hetkel ei oska öelda, kuidas nende armastuse lugu lõppes.
Trükikojas. • Teise maailmasõja aja veetis kunstnik Eestis. „Claude“ PARIIS 1946-1954 • 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas. • Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi. • 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. • Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy PÄRAND • Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. • Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. • 2005. aasta aprillis andis Eesti
oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval, Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed. Liig valus uskuda, et enam sind ei näe ma, et ütlemata jäid mul sõnad need,
3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide kohta lk 27-28 LISA 3Pilte 2 SISSEJUHATUS Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Rahvalaulud peegeldavad ajalugu, nad annavad meile teada inimeste mõttelaadist, kommetest ja uskumustest. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll.
suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. •1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981
mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Ajalugu Iluvõimlemine on üks vanemaid spordialasid maailmas. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal algul vabavõimlemisena, kuid hiljem võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid kurikad, pall, tamburiin ja hüpits. Võimlemisliikumine hakkas edasi arenema 1922. aastal Berliinis toimunud konverentsil
Eesti kunstiajalugu: Eduard Viiralt, Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Paul Raud. EDUARD VIIRALT 1898-1954 Sündinud Peterburi kubermangus Gubanitsa külas. Vanemad läksid Venemaale mõisateenijateks. Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles 1919. aastal jätkas ta taas õ
Janika isa, Mati Mölder on aga spordist kaarega mööda läinud. Tema on tegutsev põllumajanduses, kuid siiski toetab Janika ja tema klubi tegemisi oma nõu ja jõuga ning on alati igal võistlusel kohal. Kõik Janika sugulased ja tuttavad on kinnitanud, et kuulsus ja edu pole Janikale pähe löönud ja ta on ikka samasugune kangekaelne ja enesekindel neiu nagu alati. Kangekaelsusest oli Eesti Võimlemisliidu peasekretäril rääkida ka üks lugu 1992 aastast. Nimelt oli võistlus Saksamaal ja sõit sinna toimus bussiga. Kui võistlus läbi, teatas Janika resoluutselt, et tema bussiga tagasi ei sõida vaid ostab omale auto ja nii ka läks. Janika ostis omale auto ning sõitis sellega tagasi koju. Praegu on Janika abielus Kaupo Kallemaaga ja neil on kaks last tütar ja poeg. Tütar Carmel tegeleb samuti iluvõimlemisega ning Janika loodab salamisi, et võsuke toob viimaks ära selle olümpiamedali, mis tal endal saamata jäi.
leidmine on raske ülesanne. Malle: Ma tõesti soovin inimesi aidata. Olen väga õnnelik, kui näen, et mind oodatakse... ja et ma olen nendele vajalik... Ülemõde: Olete väga hea kandidaat, Malle. Sellist töötajat me just vajame. Kas olete valmis ülehomme tööd alustama? Malle: Muidugi olen! Ülemõde: Lähme siis, ma tutvustan teile haiglat ja uusi kolleege... Dialoog 2 Osakonnas. Vestluses osalevad haiglas õena töötav Annika Rest, uus hooldustöötaja Malle Soo ja hooldustöötaja Helene. Annika: Ahhaa! Meie uus töötaja? Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo. Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise...
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja U
annaabi.ee 
