kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve. Struktuur osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuri osad pintslitõmbed, millest üheskoos moodustub pilt. Van Gogh köitis need meisterlikult kokku, tehes väga algsest kujutusest mõne päriselus oleva eseme. 1 Eneseportree 1887 Elulugu Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandis Põhja-Brabanti provintsis Grootzunderti külas, kus ta veetis ka oma lapsepõlve. 1860 aastal läks ta külakooli õppima, 1864. aastal saatis isa ta internaatkooli. 1866. aastal siirdus ta Tilburgi keskkooli õppima, kus ta sai koolitust maalimise kohta. Van Gogh alustas maalimisega juba tegelikult aastal 1862, koolist omandatud väheste teadmiste järgi. Tagasi vaadates on Van Gogh kirjeldanud oma lapsepõlve külma ja süngena. 1869. aasta juulis läks Vincent van Gogh oma onu soovitusel Haagi kunstikaupmehe
................................................................................................................. 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 11 2 ELULUGU
Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid. 9 LOOMING Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruudult. Maalides mehi ja naisi nende raskes igapäevatöös soovis noor kunstnik panna pildile enda kaastunde. Tema maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides. Kuulsaimad maalid: „Tähine öö“ „Päevalilled“ „Iirised“ „Moonid“ „Magamistuba“ „Õitsev mandlipuu“ „Mooruspuu“ „Öökohvik“ „Kartulisööjad“
Ta sündis Põhja-Brabantis Groot-Zundertis. Ta sai omale sama nime, mis aasta varem sündinud vend, kes suri mõned tunnid peale sünnitust. Van Goghi suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16sajandisse. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbantuse tütre kohta öeldi ,,kehastunud inimlikkus." Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laialdased liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Koolitee 1860. aastal astus Vincent külakooli, mis asus Antwerpenis. Aasta hiljem võttis isa ta sealt koolist ära ja palkas eraõpetaja, kes õpetas van Goghi perekonna lapsi. Tal oli kaks õde ja kolm venda. 1864. aastal saadeti Vincent 30km kaugusele internaatkooli. See mõjus kunstnikule ängistavalt, sest veel vanemas eas meenutas ta seda vihaga. Pärast
VINCENT VAN GOCH Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Elulugu......................................................................................................................................4-6 Looming....................................................................................................................................7-8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................10
KURESSAARE GÜMNAASIUM Triin Etverk VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 Elulugu.................................................................................................................................... 4 Looming.................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesolev referaat
kestnud kunstnikukarjäär. 1881.-1883. aastani elas van Gogh Haagis, kus tema esialgseks patrooniks on kauge sugulane, kunstnik, maastikumaalja ja animalist Anton Mauve. Sel perioodil valmisid ta esimesed õlimaalid. Laadilt on need maastikumaalid ja zanrimaalid sünged, maalitud heletumeda põhimõttel pruunides toonides. Hiljem tõi Vincent juba iseseisvaid kompositsioone. " Mida kaugemale ma jõuan, seda enam tunnen, et figuure joonistada on hea." Kirjutas Vincent vennale 1881.aastal." Kaudselt tuleb see kasuks ka maastiku maalimisel. Kui joonistad palju nii, nagu oleks see elusolend aga tegelikult see ju nii ongi -, sünnib kõik ümbritsev nagu iseenesest." 1883.aastal naasis Vincent vanemate juurde Etteni pastoraati ja seal veedetud kaks aastat sdaid otsustavaks ta kunsti kujunemisel. Ta maalis loodust ja lõi suuri figuraalkompositsioone, kasutades selleks valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat atmosfääri, mis ümberringi valitses
aastal, mil Ernest Hoschede suri. Monet oli kodune türann, kes nõudis pidevat tähelepanu ja segamatut vaikust. Kui töö ei edenenud, läks ka Monet' tuju halvaks. Roosiallee Givernys Monet' aed Givernys oli loomeprojekt, mis võttis enda alla pool kunstniku elust vanemas eas sai aiast peamine maalimisobjekt. See 1920. aastast pärinev maal kujutab teerada roosipuude all; Monet oli seda maalides 80-aastane. Teos annab aimu, kuivõrd vabalt Monet hoolimata hääbuvast silmanägemisest maalis. Monet' kunstistiil Erinevad tekstuurid - Nii nagu Monet tundis kogu elu huvi valguse ja selle maalile püüdmise vastu, nii hakkas ta aina enam huvituma erinevatest tekstuuridest. Ta avastas mitmeid viise sobitamaks elus nähtud tekstuure õlimaali tekstuuriga. Sellel maalil on huvifookuses päikeselaigud ning valguse värvimäng lehestikus.
veelgi rohkem päikest." 1888 veebruaris asus teele, võttes suuna Arles'ile Saabus lumetormis ja maalis talviseid pilte alustuseks Hiljem viljapuuaedu ja lilli, eriti päevalilli Paul Gauguini külaskäik, loominguliseks koostööks,mis lõppes riiu tõttu mõne nädala pärast Kollane maja Alates 1888. aasta maist üüris 15 frangi eest ühe majanduskriisi tagajärjel tühjaks jäänud maja. Sinna paistis palju päikest ja Vincent maalis seda palju Kirjas vennale : "Lõpuks ometi näen oma pilte tõeliselt valgusküllases ruumis." Maja hävines Teises maailmasõjas "Kui keegi külla tuleb, saab ta kõige ilusama toa, kunstipärase nagu naise magamistuba." Seal elades kurnas end kehaliselt ja vaimselt palavikuliselt töötades Saint-Rémy Pärast närvivapustust ja haiglaravi läks Vincent vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse 1889. aasta mais lahkus Arles'ist Suundus endise kloostri ruumides Saint-
põllumaa ning istutas ainult lilli. Maalidel kujutas ta nüüd ainult loodust (figuurid taandusid). Et näidata, kui tähtis on õhk ja valgus, hakkas Monet maalima samu vaateid erineval kellaajal. Nii valmis üle 20 maali heinakuhja motiiviga. Samuti on Monet maalinud sarjad ,,Vesiroosid" ja ,,Roueni katedraal" (üle 40 variandi). Sajandi vahetusel, kui hakati impressionistide töid hindama, muutus Moneti majanduslik seis paremaks. Monet reisis palju maalides pidevalt ümbritsevat. Tema kodu oli kõigile sõpradele- sugulastele avatud. Ta ostis ühe esimestest autodest ja nautis elu. 1911.aastal suri Alice. Viimastel eluaastatel Moneti tervis halvenes. Tema silmi varjutas kae. See mõjutas tema värvitaju ja ometi jätkas ta maalimist. Pikka aega keeldus ta operatsioonist, kuna kartis pimedaks jäämist. 83-aastaselt käis ta operatsioonil, mis oli edukas ja taas hakkas Monet suure innuga maalima võttes ette tohutult suuri töid. 1926
iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. Jean François Millet (1814-1875)- oli prantsuse maalikunstnik. Prantsuse realismi esindajaid. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevastiimpressioniste. Ilja Repin(1844-1930)- oli vene maalikunstnik, kriitilise realismi esindaja. Ilja Repin sündis Ukrainas Harkivi oblastis Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Esialgu tal see ei õnnestunud. Enne Peterburi tulemist töötas ta
aastate lõpul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872-1898) must-valges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (1862- 1918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. WILLIAM MORRIS (Tikitud padi, Kuninganna Guinevere) DANTE GABRIEL ROSETTI (Beata Beatrix, Kodu aasadel) EDWARD BURNE-JONES (Kuldne trepp, Ingel ) ARTHUR MACMURDO (Savoy hotell, ) CHARLES RENNIE MACINTOSH (Plakat ajakirjale, Glasgow´ kunstikool) VICTOR HORTA(Hotel Tassel, Hotel Solvay) ANTONI GAUDI (Pink Güelli pargis Barcelonas, Casa Batallo)
Naisterahvast on kujutatud toolil istumas. Naise rõivad on maalitud mustaks ning mees on kujutatud triibulises sinises ülikonnas. Taustaks sinine sein. · tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -kahjuks ei tekita see maal minus mitte mingeid tundeid ega mõtteid, sest see maal tundub olevat liiga lihtne ja ilma erilise sisuta. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor ,,Westminsteri sild Londonis" ja autor Andre Derain. * maali kirjeldus -maalil on kujutatud Westminsteri silda Londonis. On kujutatud roheliseks värvitud silda kauge linna taustal. Sillal on kujutatud mõned hobusega vankrid. Silla äärde on paigutatud üksikud puud. Värvidest on ikka kasutatud punast, sinist rohkem kui muid värve. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -järjekordselt mitte mingisuguseid tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures. Ekspressionism
konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava
töös on jällegi figuuride liikumine ootamatult kindlameelne ning indiviidide kehaasend peamiselt mitmefiguuriliste kompositsioonide puhul pole alati veenev. Kuid värv ja vormid on need, mis annavad maalidele kõikehõlmava ühtsuse. Delacroix ei pane rõhku virtuoossele maalimistehnikale ega figuuride ja nende liikumise meisterlikule kujutamisele, vaid nende subjektide ning elementide läbi avalduva emotsiooni edasiandmisele vaatajatele. Kergus, millega Delacroix laseb oma maalides vormidel ja värvidel teineteisega metsikult mängida ning kohati isegi võidelda, viitab modernsele liikumissuunale (valmistas teed 20. sajandi kunstisuundadele).[4] 1824. aastal kirjutas Delacroix: ,,Mida geeniused kirjutavad, ei ole uued ideed; neid ajendab idee, et kõik, mis on juba öeldud, ei ole öeldud piisavalt hästi." Ja nagu teatergi, mida võib vaadelda kui kaasaja sümptomit, peitus ka Delacroix' isiksuses geenius, kes maalis teiste geeniuste kangelaslikke tegusid.
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam ku
C ourbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,, Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vor miga, tööde m õ õtmed on ka suured. Te ma maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks o maette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see k õik oli klassitsis mi ja ro mantis miga harjunud kunstipublikule vastuv õtmatu. ,,
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e
kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst Innocentius X portree" (sünge). Hispaania võimu all olevas Flandrias pakkus baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubens jõulise ja värvika loominguga. Ajastu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt, luues nn. paraadportree. Hollandis olid peamised maali liigid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade"
1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis väga tihe koostöö ja sõprus, milles nad üksteist väga osavalt täiendasid. 1907.a. lõpus reageeris Braque looming Picasso avastustele. Ta maalis samas laadis ,,Suure akti", mille ta eksponeeris 1908. aastal Sõltumatute Salongis. Braque omalt poolt süvendas Picasso huvi Cézanne'i loomingu vastu. Braque liikus täpselt samasugust kubismi arengu teed pidi nagu Picassogi, maalides aastal 1909-1912 analüütilisi maale, (nt. ,,Kann ja viiul" 1910). Nii analüütilise ku sünteetilises kubismis oli just Beaque see, kes esimesena hakkas sisse tooma uuendusi, kuid nagu nende kahe kunstniku puhul tüüpiline, haaras Picasso uuendustest kohe kinni, arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914).
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid
Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1 sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja
Steenis maa-lossi. Seal, perekonna keskel, möödusid geeniuse õnnelikemad päevad. Kestis Peter Paul Rubensi teine suur loominguperiood, kus peakangelannaks oli noor, elurõõmust pakatav Helene Fourment. Kunstniku Antverpeni töökojast väljusid üha uued maa¬lid. Neis on kahanenud senine võimas vor¬mide dünaamika, seevastu aga süvenenud sisemine pinge. Üllatavalt eripalgelisena esineb Rubens maastikumaalis. Paljudes varasemates maalides esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni
Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
