USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10.Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Vastus. Mullad erinevad üksteisest aluskivimi, lähtekivimi, värvuse, mulla lõimise, toiteainetesisalduse, veesisalduse, õhusisalduse, veeläbilaskvuse, soojenemiskiiruse poolest. 11.Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus? Vastus. Viljakates, huumuserikastes, toitaineterikastes muldades. Nt. mustmuldades
pikad, punakaspruun id Kasutamine, kasvatamine Puit on: Kasutatakse: • Kerge • Vineeriks • Pehme • Nikerdamiseks • Hästi töödeldav • Kütteks • Vees vastupidav Kasvab: Kasvatamine: • Kesk-ja Põhja • Levinud metsapuu Euroopa, Lääne- Siber, Väike-Aastia, Põhja-Aafrika Sarapuu • Kasvab tee ja metsaservadel, metsades. • Kõrgus harilikult 2-3- 6m, kuid meie viljakates salumetsades 8-9m • Tüvede iga tavaliselt kuni 20a, harva kuni 80a. • Põõsas tervikuna kuni 100a • Varjutaluv • Vajab viljakat mulda • Lehe tipp järsult terav ja noorelt leht Õied Isasõied on urvakujulised ja rippuvad. Õitsevad aprillis või märtsis – tolmlevad emasõiteni. Emasõied. Viljastunud emasõisikust areneb suve lõpuks õlirohke pähkel. Kasutamine Puit on: Kasutatakse:
Vähesel määral leidub Hispaanias soojuselektrijaamu, kus tehakse energiat kivisöest, millest saadav energia on väikese osakaaluga energiamajanduses. http://www.iea.org/Textbase/country/m_country.asp?COUNTRY_CODE=ES 9. Põllumajandus Lõuna-Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus vegetatsiooni periood kestab peaagu terve aasta, mis võimaldab aastaläbise põllumajandus saaduste kasvatamise. Sealsetes viljakates muldades kasvatatakse viinamarju, oliive ja tsitrulisi, mille eksport on suur. 8 Põhja-Hispaanias, kus vegetatsiooni periood on umbes 6 kuud, pole põllumajandus aastaringselt eriti võimalik. Sealsetel aladel on viljakad püsivad mullad. Kasvatatakse viinamarju, köögivilju jne. Hispaania põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Loomakasvatus ei ole seal levinud.
Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat; okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest. Puude väljalangemises etendab peamist osa looduslik valik. Välja langevad eelkõige need puud, mis antud tingimustesse vähem sobivad. Loodusliku valiku suund erinevates kasvukohtades võib olla erinev: - viljakates kasvukohtades on määrav kasvukiirus; – ekstreemsetes kasvukohtades (raba) on määravaks kohastumine ebasoodsate tingimustega (liigniiskus, madal pH, kuivus). Kasvuklassid I klass- ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämeda tüve ja suure võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast.
sajandi alul ja varem, küünide ning rehealuste ehitusel haava kasutamist talade ja sarikate ehitusmaterjalina tuleb lugeda õigustatuks. Edaspidises suhtes võib teda julgelt kasutada maahoonete ehituses. Puitu on valga, hästi töödeldav, kasutatakse paberitööstuses, nikerdamiseks, tuletikutööststes, haljastuses kasutatakse mitmeid vorme. Kasvukohatüübid ja mullad Haab kasvab peamiselt salumetsades ning muudes viljakates metsades Kasvukohatüüpidest on: Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne puudub,samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala. Sinilille-Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad.
maalapsed näinud, et isa suitsusingi tegemiseks toob metsast just neid punaseid puid: sanglepp annab lihale kauni läike ja hea maitse. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, kuna must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt. Sarapuu Kasvuvormilt on sarapuu kuni paarikümnetüveline kõrge põõsas, mille keskmine kõrgus on harilikult 2-3m kuni 6m. Meie viljakates salumetsade avatud kasvukohtades või aias kasvades võib põõsa kõrgus ulatuda 8-9m. Sarapuupõõsas kasvab jõudsasti just esimestel eluaastatel, viljakandvus algab 5.– 6. aastast, kuid rikkalikumalt hakkavad põõsad pähkleid kandma 10.–15. aastast alates, istandikes kestab viljakandvus umbes 30 aastat. Sarapuupõõsas koosneb tüvedest.Tavaliselt saavad tüved paarikümne aasta vanuseks, harva ka kuni 80- aastaseks, põõsas tervikuna elab aga paremal juhul üle 100 aasta. Tüvede
5. Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal a) primaarne tsivilisatsioon esmane tsivilisatsioon , kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. b) Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilistatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt. Vana-kreeka kreeta saared u. 2000ekr). c) vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede viljakates orgudes mesopotaamia (eufrat ja tigris, u 3000 ekr) ; egiptus (niilus, u 3000 ekr) ; india (indus, 2500 ekr) ; hiina (huanghe, 1600 ekr) ; peruu (u 1200 ekr) ; kesk-ameerika (u 1200 ekr). d) Tekkimise eeldused viljelusmajandus ja paikne eluviis. Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki. Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada.
muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpustu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu
väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks
oma koha otsimine. Pärnu periood oli kirjaniku maailmavaatelisel kujunemisel olulise tähtsusega. Seal kujunesid Johannes Semperi esimesed ühiskondlikud veendumused ja kirjanduslikud maitsekallakud. Sellest ajast on säilinud tema päevik, mis kajastab tookordse gümnaasiumiõpilase lugemiskirge, tema kirjanduslikku eneseväljendamise taret, kirjanduslikke maitsesuundi ning vaimset küpsemist üldse. Päevik on tunnistajaks, millises huvi mitmekesisuses ja viljakates kahtlemistes toimus teadlikule elule ärkamine, ning on ühtlasi aluseks olnud hilisemale mälestuste kirjapanekutele selle perioodi ajal. Noore inimese loomupärast armastust kirjanduse vastu sauri alla ja tambiti igava meetodiga, kus aine pähetuupimine oli esikohal. Õpetati vene, saksa, prantsuse, ladina ja algul ka kreeka, keelt, kuid kirjandust sellega seoses puudutati harva ja juhtumisi. Samas paistis noormehe heaks omaduseks olevat referaatide ja kirjandite kirjutamine, mida ta
Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25- 75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4m. Tavaline kaherindeline puistu on näit. arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad kuused. Järelkasv – so
puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine ühes kasvukohas võib sageli kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on ekstreemsetest kasvukohtade ja suuremad viljakates kasvukohtades. Metsakasvatajal tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades. Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: *Tavaliselt segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-
c. Tunnused: · Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus:
allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 1 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. 1 3
segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt - segunemine mineraalse kihiga. huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad Arvestades kõdu kiiret muutumist ajas (seda amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. eeskätt viljakates kasvukohtades ja õhukeste mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad kõdude puhul) on oluline ajaline aspekt (suvi, huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal sügis, kevad). humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja 100 aasta vanuselt kasvada I bon
Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina. Eesti metsades on jalakas jäänud harvaks, kuna jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev. Jalaka niinest on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad juunis, ilmuvad idandid alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt.
stabiilses keskkonnas ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika (arvukus) stabiilne. 11 Taimede elustrateegiad J.P. Grime´i (1979) järgi S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks kohtades, kus on väga madal ressursside kättesaadavus või mõni muu väga tugev stressipõhjustaja. C-taimed – konkurentsitaimed. On kohastunud eluks stabiilses keskkonnas ja viljakates kasvukohtades. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on (sagedasti) häiritud. Strateegiat iseloomustab taimede võime kiireks kasvuks ja väga paljude järglaste andmiseks. Funktsionaalne rühm – mingi tunnuse või tunnuste komplekti poolest sarnased liigid. Klonaalse kasvu erinevaid tüüpe eristatakse asukoha (vars, juur, leht), asetuse (maa peal või maa-all) ja funktsiooni järgi.
KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates Tunnuste muutus loomadel: 1. Himaalaja küülik. Eripära: kehaosade karvavärvus sõltub temperatuurist. 1
Kuigi kuusik võib saada ka 200-aastaseks, siis reaalselt ületab ta harva 150 aasta piiri. Lehtpuudest on suurima levikuga kask, moodustades 31,0% puistute pindalast ja 22,9% kasvava metsa tagavarast. Kaasikute keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine hektaritagavara 185 m3. Kaasikud võivad saavutada kuni 35 meetrise kõrguse ja enam kui 400 m3 hektaritagavara. Nagu mänd, kasvab ka kask peaaegu kõikjal, enamlevinud on ta aga parasniisketes ja niisketes viljakates ning keskmise viljakusega kasvukohtades ning madalsoodes. Liigiliselt kasvab Eesti metsades aru- ja sookask, kuid praktilises metsanduses neid liike ei eristata. Sookask kasvab märjematel aladel moodustades puhtpuistuid või kasvab segus sanglepa või männiga. Arukask eelistab parasniiskeid kasvukohti; kasvab puhtpuistuna, kuid sageli moodustab segapuistuid kuuse, haava, männi ja hall-lepaga. Kaasikud saavutavad harva suurema vanuse kui 100 aastat, küündides maksimaalselt 120 aastani.
pikkus, põua- ning külmakindlus jm.). Järelikult vastavad ühtede isendite omadused olemasolevatele tingimustele paremini. Need isendid omavad eeliseid ellujäämiseks ja järglaste andmiseks. Milline genotüüp on kohasem ja jätab järglasi, selle määravad keskkonnatingimused. Loodusliku valiku osa kajastub puistutes kõigepealt noorte puude väljalangemises: välja langevad esimeses järjekorras need puud, mis olemasolevates tingimustes on vähem vastupidavad. (näit. viljakates kasvukohtades pääsevad mõjule puud, mis on pärilikult kiire kasvuga ja liigniisketes kasvukohtades (raba) need, mis on resistentsed liigniiskuse suhtes). Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida.
Populatsioonidünaamika (arvukus) stabiilne. Taime kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks kohtades, kus on väga madal ressurside kättesaadavus või mõni muu väga tugev stressipõhjustaja. Eelkõige ehk iseloomustab selliseid kohti vastandamine kooslustega, kus valitsevad tugevad konkurentsisuhted. kuivustaimed,rabataimed, varjutaimed C-taimed konkurentsitaimed. On kohastunud eluks stabiilses keskkonnas ja viljakates kasvukohtades, kus valitsevad eeldatavasti konkurentsisuhted. pikaealised puud, pealiskõrrelised, kõrged rohundid R-taimed kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on (sagedasti) häiritud. Strateegiat iseloomustab taimede võime kiireks kasvuks ja väga paljude järglaste andmiseks. Umbrohud. Raunkiaer'i eluvormide põhiklassid: 1.fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad on maapinnast rohkem kui 0.25 m kõrgusel
sõjalist võitu. Britannias olid kõige võimsamad trinovantide, katuvellaunide ja atrebaatide hõimud. Sidemed lõunapoolsete aladega olid tihenenud, toodi sisse veini, löödi münte, võeti kasutusele ladina tähestik. Dio on kirjeldanud Britanniat roomalikuna juba enne Rooma vallutusi. Gallia Rooma võimu all. 12. Keltide ühiskonnakorraldus ja aristokraatia. Ühiskond polnud kõikjal hierarhiliselt üles ehitatud, nt piirkondades, kus tuli rohkem tööd teha. Viljakates piirkondades oli ühiskond hierarhiseeritud. Selline pealikriik kestis keskaja lõpuni, Sotimaal mõnes mõttes 19. sajandini. Ühiskond põhines hõimukorraldusel, mille ülemkiht koosnes vürstist või pealikust ning tema aristokraatiast, poolehoidjatest. Kaks põhilist ülesannet: sõjapidamine ja pidutsemine. Feodaalsõltuvust polnud - vabad talupojad. Kui ei sõditud, hariti maad. Spetsialistid jagunesid kaheks: druiidid (polnud päritav) ja kõikvõimalikud
kokkukasvanud luumurrud. Pöörduvad tunnused kaovad mõni aeg pärast neid põhjustanud mõjuteguri lakkamist. Nt. inimesel päevitamine UV kiirguse mõju lakkamisel muutud sa albiinoks Kristi Pöördumatud tunnused säiluvad elulõpuni. Teatud kehaosa amputeerimine. Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta. 2) neerjad ujulehed õhulõhed lehepinnal, 3) odajad õhkkeskkonnalehed õhulõhed lehe alapinnal. Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele.
mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist. Peale selle vihmaussid ka kobestavad mulda, muutes mulla õhurikkamaks. Vihmausside produktiivsus huumuse tootmisel võib olla kuni 30kg/ha kohta aastas.
Peagi see keelati. 1932. a. viidi sisse aga passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma. Sellega oli välistatud võimalus vabaks liikumiseks Nõukogude Liidus. Kulakuteks ja nende käsilasteks tunnistatutelt konfiskeeriti masinad, ehitused ja seemnevili. Ühed saadeti vanglatesse või sunnitöölaagritesse, teised asustati ümber kaugematesse piirkondadesse jne. Talurahvas sattus ääretusse vaesusse ning ajavahemikus 1932-1933 valitses Venemaa viljakates mustmullapiirkondades nälg. Majanduslike abinõude asemel kasutas riik veelgi karmimat terrorit. Nälja üldohvrite arvu arvatakse 3-7 miljoni inimeseni. Kuigi ametlikult lõppes kollektiviseerimine 1933. aastal, jätkus protsess veel 1937. aastani. 1937. a. oli N.Liidus kollektiviseeritud 93% talumajapidamistest. Kollektiviseerimise käigus hukkunud elanikkonna üldarvuks loetakse 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL.
kehvemaks ja lõpuks langevad nad puistu koosseisust välja aka surevad. Iseharvenemine e. looduslik hõrenemine toimub nende puudega, mis hakkavad halbade tingimuste tõttu kiratsema ja lõpuks hukkuvad ning puude arv pinnaühikul väheneb. Puude arvu vähenemise intensiivsus on kõige suurem noores eas ja oleneb väga palju puuliigist ning kasvukohast. Mida valgusnõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Sama lugu ka viljakates kasvukohtades, sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmeskui ka füsioloogilistes omadustes. Loodusliku valiku osa toimub kõigepealt noorte puude väljalangemises. G. Krafti klassifikatsioon: I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub
Putukas lämbub limas ja surutakse sisserulluva leheserva poolt tihedalt vastu laba, millel teised, madalad näärmed, mis eritvad lagundavaid fermente. 28. SUGUKOND MADARALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi madaralaadsed. * Liike umbes arv puudus! * Valdavalt puittaimed, eriti troopikas. * Neljatised-viietised õied kahe viljalehega alumise sigimikuga. * Kaheosaline jaguvili (kaksikseemis) ja nelja kuni 8 süstja lehega männas. * Lõhnav-varjulill viljakates salumetsades, värv-varjulill loopealsetel. Hobumadar ja värvmadar on sagedaseimaid taimi eesti kultuurmaastikus. Pehme madar, roomav madar (toetub teiste taimede najale), punavärvik (vahemeremaadest pärinev) kasutati pikka aega punase värvi saamiseks (juurtes on värvained), kiinapuu (pärineb Andide idanõlvade raskesti liigipääsetavates metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul
8. Alustaimestiku ja loomastiku mõju metsale. Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas valdavalt turbasamblad. Kuid ka ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu arengustaadiumist. Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Nii võib alustaimeku katvus ja liigiline koosseis olla suurim enne noorendiku liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele
küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb ja siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel
Rootsi(-Soomes) taluperemeeste sõltumatust kasvatasid tehnilised maareformid (enskifte 1757---). Iga talu põllud koondati kokku üheks terviklikuks ja talude hooned viidi oma põldude juurde, sellest individuaalse peretalunduse võidukäik. Moodsa põllumajanduskultuuri algus, kus iga peremees võib reageerida turumajanduse nõudmistele erinevalt ja naabritest sõltumata. Samasugused tehnilised reformid ka Taani-Norra aladel 18.-19. sajandi vahetuses. Põllumajanduse intensiivistamine Viljakates piirkondades tulemus saavutati uute ja paremate põllumajanduslike meetoditega põldude efektiivsem väetamine ja mitmeväljasüsteem, tööstuslikult toodetud põllutööriistad (masinad), sordiaretus (nisu, rukis, kaer). Nt 1770-1870 teraviljatootmine Taanis kasvas 4,5 miljonist tünnist 20 miljoni tünnini. Kasvatati järjest rohkem loomasööta, karjamajanduse areng (väetis, liha, piimandus). Põhjapoolsetel äärealadel jätkus metsa ülesharimine põlluks (ekstensiivne kasv).
t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik. Metsa looduslik uuenemisdünaamika: Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide, putukarüüste jmt; 1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud, orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud · tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!);
· Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama · Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R) · Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel. Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes. Lehtpuudest on tamm. Headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja saulumetsades) saadakse ½ riigimetsa tuludest. Metsamullad on inimvaliku tõttu kehvema loodusliku viljakusega kui haritava maa mullad. Lõimiselt domineerivad: turbad ja liivad ca 2/3. Põllumaa osatähtsus maakonna pindalast: Lääne-Viru, Järvamaa, Jõgevamaa 30.09.13 Eesti taimestik ja taimkate Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni
sitke ja raske sellegipoolest. Ka temast on tehtud kaunist mööblit ning masinate puitosasid. Jalaka koore alumisest osast, niinest, on punutud vastupidavaid korve. Nagu on lood künnapuuga, nii ka jalakaga. Väärtuslik puit on metsast välja toodud, kuid uued jalakad kasvada ei taha. Lisaks kõigele on jalaka seemned küllaltki raskesti idanevad. Need valmivad küll juba juunikuus, kuid üksikud noored puukesed ilmuvad mullapinnale alles järgmisel kevadel. Siiski on ta meie niisketes viljakates metsades veidi tavalisem kui künnapuu. Teda pole ka viimasest erinevalt looduskaitse alla võetud. Künnapuu Ulmus laevis on Eesti metsades mitmetel põhjustel väga haruldaseks jäänud. Küll aga kasvab suuri ja ilusaid puid sageli vanades parkides. Teda võib istutada nii üksikpuuna, kui ka rühmadena, alleena või isegi hekina. Üksikuna lagedal väljal jätab ta oma laia munaja võraga väga võimsa mulje. Kõrge heki kasvatamiseks laseb ta end hästi pügada. Eriti kaunis
Peale söömist tekib kõhulahtisus, raskematel juhtudel põie- ja soolelihaste halvatus. Taime on kasutatud seljavalu ravimiseks (nimi!). Kuna püsik-seljarohi sisaldab sinist värvainet indigot, on tarvitatud kudumite värvimiseks. NAAT - Aegopodium podagraria Nimest: aix, aigos (kr.k.) kits, podion jalake. Pos, podos jalg, agra püük, püünis; taime kasutati ravimina jalgade reuma (podagra) vastu. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: viljakates salumetsades, parkides, raiesmikel, jõekallastel, puis-niitudel, umbrohuna aedades. Lämmastikulembene liik. Harilik naat on laialehine püstpüsik, ta laieneb rohkete valgete risoomide abil; varjukates metsades säilibki vegetatiivsena. Tüüpilise putkena on taime vars seest õõnes, ülemises osas sageli harunenud, 50-100 cm kõrge. Lehed üldkujult lai-kolmnurkjad, tavaliselt kaheli- kolmetised, alumiselt pinnalt hallikasrohelised
-Küüned on muutunud hapraks ja juuksed langevad välja. -Lihased on nõrgad ja kipuvad kergesti valutama. -Kõht on kinni, kuigi sööd kiudainerikast toitu. -Raske on millelegi keskenduda. -Hakkad väikesegi pingutuse korral hingeldama. -Lõhed tulevad suunurkadessee. Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda - seepärast tekib neil rauavaegus kergemini. Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel - hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis. Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda
annaabi.ee 
