Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viivi Luik "Varjuteater"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, varjuteater, luige, ametnik, rahukevad, igatsus, imet, sveitsi, kirjand, helsingis, reisikiri, lugedes, maagia, kriips, imede, sveitsis, suguvõsa, samale, tuhat, ainsat, illusioon, pahaks, kuuskümmend, romaanis, peatub, pikemalt, lapseeas, kandis, kaljuste, roomat, nägin, muide, unustada, suvalist, enamat, fiktsiooni, raamatul, silmis, viinisHalliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4
..............................................................................12 ELULUGU VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Alates 1965. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana ja arhvaarina. Alates 1967. aastast oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmeks sai ta 1970. aastal. Ta elas aastatel 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis ja 1998-2003 Roomas. 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. LOOMING Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust.
Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla. Nüüd tean, et selliseid ridu ja mõtteid oskab paberile panna vaid Viivi Luik, kellest on saanud minu vaieldamatu lemmik luuletaja. Need read ongi minuni toonud Luige luule ilu ja võlu: Tahaksin pihlapuu rüppe, Okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, Puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, Nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju Lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, Oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju" Viivi Luik on üks Eesti silmapaistvamaid naisluuletajad. Peale luuletuste on ta
II III IV Elulugu I · VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 19931997 Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II · Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu"
raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Elulugu I VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ·19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ·19621965 Esimene trükis ilmunud luuletus, esimene raamat. ·1965 Töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. ·1967 Kutseline kirjanik Tallinnas. ·19931997 Elas Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. ·1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. ·1991 Tema teine romaan "Ajaloo ilu" . See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud.
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
trükkida: ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988). See oli klassikaline periood, aga hiljem tulevad segased muutused. Võimuvahetusel varjatud kujul kirjutamise vajadus kadus ja see oli tähenduslik, muutus ebakindlaks, kuid 00ndatel tuli kindlus tagasi. Osa luulet on rahvuslikus võtmes vemmalvärsilised luuletused, kuid selle kõrval on ka vabavärsilist luulet. Vabavärsiline armastusluule: ,,Mõistatused" (2000) ja ,,Sinamu" (2005). 13. Viivi Luige luule ja proosa. Üks kassetiautoritest. Põhiline loominguperiood 1960-1980. 1960ndatel debüüt, nõukogude olukorda silmaspidades väga varajane (19a), esimene luulekogu Pilvede püha (1965). Looduslüüriline Viivi Luik, loodusluule kaudu tõlgendama, tundlik ümbruse peegeldus. Luule põhiline osa 1965-1982: ,,Hääl" (1968) müstiliste otsingute periood, mis ei kao ka hiljem. Uku Masingu mõju. ,,Maapäälsed asjad" (1978)
ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli kardetava sõidu õnnelikult läbi teinud ja takistuseta Rooma jõudnud. Kuid kuigi ta sadamas oli, või õigemini, just sellepärast, et ta sadamas oli, ei saanud ta iialgi erutuseta meenutada
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi. Galilei kehvalt sisustatud töötuba Paduas. Hommik. Andrea, majapidaja poeg, tuleb klaas piima ja väikese saiaga. 1) Galilei näitab Andreale üht riistapuud, mis kujutab tähtede liikumist ümber maa, nagu seda vanasti kujutleti. Andrea on sel hetkel alles kümne aastane. Ta räägib talle, et varsti saabub aeg,
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
lõunas. Keegi ei kuule meid, sest maailm on sündmusi täis, millel elu ja surma tähendus teistele enestele. Meil ei ole midagi muud teha kui ainult oodata, kuni aeg niivõrd muutub, et meidki jälle mäletatakse, meiegi häält kuuldakse..." Viivi Luik "Seitsmes Rahukevad" Tegevus algab 1950. aasta sügisel ning lõpeb järgmise aasta kevadel. Selleks ajaks on sõda lõppenud, kuid järelmõjud kestavad siiani. Teos tugineb Viivi Luige mälestustel, kui ta oli umbes 4-5-aastane tüdrukutirts ning ta elas Viljandimaal. Tüdruk jutustab sõjajärgse maaelu viletsusest, metsavendadest, kolhoosielu absurdsusest. 1949. aasta märtsiküüditamisest polnud veel kuigi palju möödas. Teoses on kuulda eri keeli. Kirjeldused ja lapse mälestused on kirjakeeles, kuid mõningad kõned tüdruku ema ja vanaemaga on murdekeeles. Seega on romaani raske lugeda.
tagasi. Kuuenda klassi lõpetas Harri Paadremal ning sellega sai läbi ka algkool. Lõputunnistusel oli kõigis õppeainetes ,, väga hea''. Paadrema algkoolis astus Harri skaudiks Pärnu maleva Musta Luige lipkonda. Kuuendas klassis valiti ta kirjandusringi presidendiks. Poistel oli koolis oma Sala Seltsi ajaleht, mille Lapsepõlve kolimised toimetajaks oli Harri. Paadrema kooli kolmanda klassi õpilasena tekkis soov õpetajaks saada. Ajendiks oli koolijuhataja Paul Ajango eeskuju. Aja jooksul soov süvenes ning veeres nagu lumepall üha suuremaks.
Elo Tänover MT-21 Ernest, Hemingway ,,Hüvasti, relvad" 1. Tsitaadid: ,,Ma olin Catherine külastamist väga kergelt võtnud, olin enda peaaegu purju joonud ja oleksin tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,, Me mõtleme. Me loeme. Me ei ole maamatsid. Me oleme automehhaanikud. Aga isegi talupojad ei ole nii rumalad, et sõjassse uskuda. Kõik vihkavad seda sõda" Kõik teadsid, et sõdides ei saavuta midagi peale süütute elude hävitamise, sest keegi pidi lõpuks ikkagi relvad maha panema. ,,Ka teie armastate. See, mis te mulle oma öödest olete rääkinud, see ei ole tõesti armastus. Ainult kirg ja lihahimu. Kui inimene
........................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”............................................................................... 5 Pisikene monstrum.................................................................................................. 5 Keiser Nero laval...................................................................................................... 7 Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade.............................................................8 Rooma linna põleng................................................................................................. 9 Nero viimsed päevad............................................................................................... 9 Kokkuvõte raamatust................................................................................................ 10 2 Tutvustus teosest Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku
/---/ ,,,,Naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta."" (Ravic) Lk 289,,,,Selles peitubki maailma häda, Boris, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame."" (Ravic Morozovile) Lk 290,,,,Muidugi, ma võin ju teada, et sa oled parem kirurg kui mõni teine, keda ma ei tunne, kuid vaatamata sellele laseksin ma ennast ikkagi tollel teisel opereerida. Usaldus tundmatu inimese vastu on sügav, inimlik omadus, vanapoiss!"" (Morozov) Lk 294,,Kui pikk võis olla üks õhtu! Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing nii öelnud advokaat Arensen 1933. aastal Berliinis. Kolm nädalat hiljem pisteti ta koonduslaagrisse, sest ta armuke oli ta üles andnud."" (Ravic) Lk 313,,Kuid emigrandid ei kaotanud aega. Nad polnud harjunud, et õnn neid soosib." Lk 314,,Liiga hilja. Midagi ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. Niisama hästi kui läbielatud tund iial ei kordu." (Ravic) Lk 315,,,,Sa näed olen üks ebakindel tüüp, kelle peale ei maksa loota."" (Ravic)
Eeva Marland on tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi). Teemaks Eesti kultuuri jõudmine Euroopasse. Leo pianist. Läks Euroopasse kontserte andma. Naise Lilli ambitsioonid olid suured. Palkas Leo kuulsaks saamiseks laklöörid ja ajakirjanikud. See uudis jõuab peagi Eestisse. Leo saab peagi kuulsaksm kes hakkab ise ka uskuma, et on hea pianist. Vilde taunib väikekodanlust. Läheb suure õhinaga Eestisse kontserti andma. Eeva ütleb, et ma ei tabanud su mängus imet. Kui Lilli kuulis, et kõik ei läinud plaanipäraselt, tunnistab ta kõik üles, mis ta oli Leo kuulsaks saamise jaoks teinud. Leo on masenduses. Tavaliselt minnakse südamega asja sisse ja kui läbi põletakse, teeb see jubedalt haiget. Leo läks lõpus hulluks Lilli = Mathilde Leo = Piibeleht Eeva = Laura Gustav = Vestmann Mõlema teose probleemid on igavesed. 8. F.Dostojevski elu ja looming Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja)
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte.............................................................
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu see tal siis juba silma ees seisnud." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev ja imponeeriv. ,,Ta võis ju üsna piltlikult ja huvitavalt rääkida, tema vaimustus oli ehtne, kuid ta ei saanud seda vaimustust millegagi üle kanda tütarlastele, kellel puudus meel mehise ja range rooma luule jaoks. Siit oleks edasi pääsenud vahest tubli annuse huumoriga, kuid see polnud kunagi Juuliuse tugev külg olnud, ja pealegi oli see tema põhimõtete vastu, teha nalja tõsise asja juures." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll armastas oma tööd ja õpilasi kuid ta ei suutnud kunagi olla kuigi tähelepanuväärne ja silmatorkav õppejõud.
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „H
Tuntuim teos romaan „Konformist“, 1951, eesti keeles 1990. Romaanid „Ükskõiksed“, 1929, eesti keeles 1984, „Roomlanna“, 1947, „Põlgus“, 1954, „Naine Ciociarast“, 1957, kogumik „Rooma jutustused“, 1954, nendest eesti keeles valik „Rooma novelle“, 1957. Elsa Morante, 1918 – 1985, Moravia abikaasa, teosed hõlmavad luuletusi, muinasjutte, jutustusi noorukite hingeelust, noorukiea kogemuste järelmõjust hilisemas elus. Peateos romaan „Ajalugu“, 1974, Rooma lihtrahva elust 2. maailmasõja ajal. Eesti keeles ilmunud jutustus „Andaluusia sall“, 1986. Natalia Ginzburg, 1916 – 1991. Uuris teostes perekonnasuhteid, tegeles ka poliitiliste ja filosoofiliste teemadega. Tema teoste tegelased on sageli muserdunud intellektuaalid ja/või staatilise eluviisiga naised, jutustus on esitatud mina-vormis, ülekaalus dialoog. Esialgu vältis autobiograafilisust, hiljem leidis just isiklike elamuste mälestustes parima jutusoone. Eesti
sa aad, ma põle tervel ööl sängist välja saanud!" Varsti tuld isa poja palga järele. Küll vandund härra kavalat varast, aga palga makst ära, nagu kaup oli. Viimaks and härra vargale käsu kirikhärrat ära varastada ja tema kätte tuua. Isa old jälle häda täis, et ega ta nüüd enam terve nahaga ei pease. Ühel ilusal vaiksel õhtal, kui kõik ju magand, pand varas hulk vahaküündlaid haudade peale põlema. Õpetaja ärgand ülesse ja läind seda imet voatama. Varas ise seisnud nellahobusetõllaga kirikumõisa treppis ja teatand, et tema tuld kirikhärra järele ja tahab teda taeva viia. "Teie üksi olete see äravalitsetud, kes võib taeva saada; nüüd minge mõisa ja korjake endi kuld- ja hõbeasjad kokku ja võtke ühes. Aga teisi ei tohi ülesse ajada, sest selle õndsuse vääriline põle keegi muu kui teie ise." Õpetaja täit peagi seda käsku ja soand varstigi valmis. Istund siis tõlda ja taevasõit hakand peale
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt
Ollus 2 Korsten 3 Õine 3 Äsjane 2 Palju 2 Uudis 2 Jäine 3 Praegune 3 Pärlid 3 Aula 2 Soine 3 Rooma kirjandus hentult Julius Ceasar tuntud kui väejuht ja riigitegelane (100-44 eKr), kuid temalt on säilinud ka kaks ajaloolist teost - "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". Petronius - "Satiricon" - tema teost võib pidada seiklusromaani eelkäijaks. Kreeka-Rooma teater. Kreeka teater Rooma teater Erinevused: * Näitlejad olid au sees, * * Näitleja elukutset põlati, teatrid ehitati mäekülgedele, * *teatrid ehitati lauskmaadele, * selgitajaks oli koor, *vähe koor kadus, *palju dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati tragöödiaid komöödiaid
RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid rask
Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel
Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Vähemtähtsad tegelased: Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile.
90ndatel. 90ndatel kirjutab vähem, sajandivahetusel enam ei kirjutagi. Peab "Varjuteatrit" romaaniks. Selge, et 60ndatest 80ndateni tuntud kui luuletaja. Luule selle aja jooksul muutub. Tuumosa säilimist võimalik jälgida, muutused hästi näha. Kui varasemas otsas on sellist nooruslikku ja looduslähedast romantilisust, mis vahetu siirusena mõjub. 60ndate lõpul muutused, lähevad sõlmedesse. "Hääl" on huvitav, aga ei ole tavaline Luige raamat. Modernistlik eksperimenteerimine pigem ja Uku Masingu mõjusid. Klassikalisem Luik, esimene suurem muutus 60-70ndatel keskkond ja kujutamisobjektid muutuvad. Kui varem looduskeskne, siis tuleb 70ndateks linnakeskkond. Rõhutatumalt urbaniseeruv keskkond. Kirjutab rangevormilist luulet, aga kirjutab uuest keskkonnast ja uue nurga alt. Nurka iseloomustades kaks asja: 1. korjab üles keskkonna detaile ja paneb end sinna (vorstivõilevad, kraanid) 2
annaabi.ee 
