Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viisakusest meie koolis .". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käitumisreeglid, selga, pööra, joosta, kulli, liikuda, vahetunnis, toimuksolid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi. (aastal 1963) Siis oli koolivorm selline: sinisetriibuline pluus, pikkade käistega, tumesinine pihikseelik. Vahetusjalatsid olid kohustuslikud. Nendega ei tohtinud õues joosta, ainult siis, kui oli kevad ja sügis, ning kuivad ilmad. Korrapidajad kontrollisid seda, ega vahetusjalanõudega õues ei joosta. Kord oli üsna range ning seda rikuti väga harva. Väga harva sai keegi õpetajalt noomida või märkuse. Keskkoolis lõikasid tüdrukud juba juukseid, lokke ei tehtud. Mitte mingisuguseid ehteid ei kantud, väljaarvatud patsipaelad, mis pidid olema korralikult triigitud. Keskkoolis kandsid mõned koolipidudel tagasihoidlikke klaaspärleid
On meeldiv tõdeda, et siinsete inimeste võime säilitada positiivseid kogemusi ületab kaugelt ka muidu negatiivse alatooniga sündmused. Tollele ajale omase distsipliini ületähtsustamisele viitab ka see, et kui tänapäeval reguleerivad koolielu Vabariigi Valitsuse poolt välja antud seadused (igal koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga. "Õpilase käitumisreeglid" Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest. 4. Õpilane õpib hoolsasti. Ta kuulab õpetaja seletusi tähelepanelikult ja täidab püüdlikult ning iseseisvalt kõik õpetaja poolt antud ülesanded; tunnis käitub eeskujulikult. 5
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
soovi ja huvi. Siinkohal saan öelda, et oma koolis on meil väga tugev näiteringi-, rahvatantsuringi- ja kunstiringitegevus. Julgen küll väita, et näiteringis ja rahvatantsuringis osalevad kõik algklasside õpilased ja julgust esinemiseks ning eneseväljendamiseks on saanud väga palju, mis aitab just vaiksemat ja tagaishoidlikumat õpilast. Kõike eelpool nimetatud tugiteenuseid saab koolis koordineerida HEV koordinaator. Ta saab jälgida, et tegevus toimuks regulaarselt, tekkinud probleemidest peaks ta informeerima koolijuhti (õppealajuhataja ametikoht koolis puudub) ning tegema pidevalt koostööd aineõpetajatega ning klassijuhatajatega, et saada teavet selle kohta, mida on õpetaja märganud õpilase arengu muutustes. Aeg-ajalt on HEV koordinaatorit, kes meie koolis on eripedagoog kaasatud ka õpilase arenguvestlusele, kus spetsialistina oskab ta anda lapsevanemale soovitusi lapse arenguks
Ljudmilla: Hästi, Kiira! Lõpetame selle vestluse. Ma otsustasin, et võtan Teid hooldustöötaja ametikohale tööle. Teie tööpäev algab homme hommikul kell 8.00.Oodake kabineti nr 12 juures. Nägemiseni! Kiira: Tänan. Kohtumiseni homme hommikul. Ljudmilla: Kas Marina Murukamar? Homme kell 8.00 tuleb tööle uus hooldustöötaja Kiira. Võta ta vastu ja vii kurssi meie tööga. Erilist tähelepanu pööra hooldusabivahendite nimetuste õigele kasutamisele. Dialoog 2 Osakonnas. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja osakonna töötaja Marina. Kiira istub kabineti nr 12 ukse taga. Taustaks hommikused helid osakonnas. Marina: Teie olete Kiira? Kiira: Jah! Mina olen Kiira. Marina: Mina olen Marina. Marina Murukamar. Oodake üks moment. Ma vahetan riided ja siis hakkan Teiega tegelema. Otsime Teile ka eririietuse selga ja teeme osakonnaga tutvust.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Koolikord. Koolis olid samad õppeained nagu präegugi.Kaasa pidid kõik töötama. Kes tunnis kaasa ei viitsinud teha pandi klassi ette seisma ja pidi ikka kaasa töötama. Nii et kaasa pidid igal juhul tegema. Kõige rohkem meeldisid emale sellised kerged tunnid nagu tööõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, laulmine ja ka sellised ained mida õpetaja sai ja oskas huvitavaks teha. Näiteks geograafia, keemia, füüsika ja ühiskonnaõpetus. Vahetundides ei tohtinud joosta. Pidi jalutama kahekaupa käest kinni ja ringi ratast. Kes nii ei teinud pandi ringi keskele seisma. Seda nimetati häbipostiks. Koolis ja kooli territooriumil pidid korralikult käituma. Loomulikult pidi igal pool hästi käituma, sest kui näiteks poisid kuskil pahandust tegid ja see välja tuli, siis häbistati neid terve kooli ees ja koostati käskkiri, ning vanemad kutsuti ka kooli. Koolist puududa tohtis ainult arsti tõendiga ja lapsevanema tõendiga. Eks mõned
järgmise trepi pealt saate suurema hoo. Koristaja oli meil ka vahva, alati tõi naeratuse näole. Jälle on kahju, et iga töötaja kohta midagi meenutada ei saa, sest maht saab täis, tahaks küll. Üks asi mida veel nautisin oli see, et osadele õpetajatele oli tähtis, et lastel oleksid kõhud täis ja nii sain paar korda ühelt õpetajalt loa magustoit sööklast tundi kaasa võtta kuna ma vahetunnis "ei jõudnud" ja tundi mingi hinna eest hilineda ei tahtnud. Tingimus oli muidugi, et süüa võin kui tunnitöö tehtud ja ega ma siis ikka pingutasin ka selle nimel, win-win olukord minu arvates. Mäletan, et õpetajad suhtusid väga mõistvalt minu probleemi, milleks oli tundides magamine. Selle peale, et ma iga päev vähemalt ühes tunnis ära
pilli juurde mängiks. Mängu eesmärgiks on panna lapsi liikuma ja õpetada lastele meeskonniti töötama. Kuna tegemist on võistlusega, siis ka see, et lapsed oskaksid taluda pinget ning jagada võidu- ja osalemisrõõmu. Õpetaja võiks ise lisada, et tähtsam on osavõtt. Täpsem mängujuhis ja laulusõnad on mängude peatükis. Lõunauinak Nädala vältel võiks enne uinumist panna muusikakeskusest vaikselt käima ,,Karumõmmi unelaulu''. Lapsed võiksid selle laulu saatel magamisriided selga panna ja voodisse pugeda ning uinuda. Oode Enne oodet Võiks ühiselt selgeks õppida lastelaulu ,,Apelsinid veerevad''. See järel võiks ooteks ollagi üks kooritud apelsin. Õhtusöök Õhtusöögile minnes võiks küsida lastelt, milline toit on õhtusöögiks kõige tervislikum. Kui on õhtusöök söödud, siis võiks panna lastelaulud muusikakeskusest tööle seniks kuni lapsed vanematega koju on läinud. TEISIPÄEV Arutelu ringis
Teada on, et jalgpall on väga populaarne mäng ja grupiga liituda soovijaid oleks päris palju. See ei tähenda, et õpilased tegelevad grupis ainult oma erialaga. Kõik peavad lisaks oma erialale tegema veel üldfüüsilisi harjutusi. Selline jaotus oleks õpilastele parim, sest nad saavad tegeleda just sellega, millega neile tegeleda meeldib. Õpilased tuleksid tundi hea meelega ega kurdaks selle üle, et tunnis tehakse harjutusi, mis talle huvi ei paku. Muidugi ei toimuks selline jaotus klassisiseselt. Korraga jaotatakse mitme klassi õpilased. Praegu on klass jaotatud poiste ja tüdrukute gruppi. Uued grupid peaksid olema segagrupid, mis tähendab seda, et ühes grupis on koos nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine
(Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid, kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud sotsiaalsed probleemid ei ilmnegi, neid märgatakse alles lasteaias või koolis, kus laps peab mahtuma ühiskonna raamidesse.
:) 10 sammu terviseni Varakevade salakavalad ilmad - tuul ja niiskus - nõrgestavad organismi. Oleme vastuvõtlikud mitmesugustele viirustele, mille tagajärjel võib meid tülitada ebameeldiv haigus. Koolis käies puutume igapäevaselt kokku sadade kaasõpilastega, kellelt võime saada nakkuse. Kuid hirm terviseprobleemide ees ei pea meid panema inimesi vältima - hoolitsedes iseseisvalt oma tervise eest, võime julgelt suhelda ja ringi liikuda, kartmata iga nurga taga ootavaid viiruseid. Toome välja tugeva organismi 10 käsku - neid jälgides oled tervem, tunned end paremini ning suudad koolistressiga toime tulla. 1. Hoia allergia kontrolli all! Kevad on allergikutele ohtlik aeg, kuna tolmlevad taimed. Samuti võib esineda toiduallergiaid või muid probleeme, mille põhjust pole välja selgitatudki. Kui allergia
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge võtta. Jah, ma tulen teie
kogub, rääkisid ka oma varasemast elust, kui mees/isa veel elas, olid siis jõukad, nüüd aga vaesed - Indrek läks perele teine kordki külla, oli hea meel, et väljaspool kooli paik, kuhu võis vahel minna - kui Indrek Vaarmannidega linna ühisele jalutuskäigule läks, siis tegi Molli end nii ilusaks ja viisakas, et Indrek end temakõrval veidi halvasti tundis, aga leidlik neiu leidis ka Indrekule kabedamad asjad selga, Indrekus tõusis iha heita endas kõik mis Vargamäed meenutas ja saada uueks inimeseks ka välimuselt - Indrek võõrdus kodukohast, Andreselt saadud kirjas kirjutas ka vend, et ei käi enam eriti kodus ega kirjuta sinna, Andres ise oli Poolas, kirjutas Indrekule, et ei taha Vargamäele tagasi minna, eriti kuis on nüüd maad ja ilma näinud, pealegi on Poolas kõige ilusamad neiud, Indrek kujutas ette koduste pettumust kui Andres tagasi ei lähe ja ka teised õed-vennad lahkuda plaanivad XXV
hinnanud või temaga käitunud ebaõiglaselt. Olgu, räägime sellest pärast tunde. Mõjuvõim ka õpilaste üle. 3) Kättemaks- need õpilased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust. Neil on ebaadekvaatne enesehinnang. !saagu või hullem! Tal on ükskõik. 4) Oma käitumise ebaadekvaatne hinnang- mittepahatahtlik. Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki, keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst. 5) Igavus. Ebakohase käitumisega toimetulek: 1) Mitteverbaalsed võimalused 2) Verbaalsed võimalused 3) Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58). 1) Kurja pilgu saatmine, mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe õlale(kui ära tõmbab, siis rohkem ei puutu). Kui teeb ristsõna, siis panen tal selle kinni laua nurgale. Kui tean, et ta hakkab seda uuesti tegema, siis võtan ära ja annan
läbi, samuti olid pallimängud saalis ning loomulikult sõime oma tehtud maitsvaid küpsetisi. Mida söödi klassiõhtutel? Vastus: Koogid, kringlid, kartulikrõpsud, küpsised jm maitsvad näksid. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? Vastus:Saalimängud – rahvaste pall, erinevad teistmoodi võistlused nagu nt kotijooks, jooksmine koos munaga (muna oli lusikas ja ühes käes, ei tohtinud seda maha kukutada), võistlused, kus olid saapapaelad seotud ja nii tuli joosta, samuti oli ka sellist varianti kus pidi kõike pimesilmi tegema. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel?Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. Vastus: Kahjuks ei mäleta enam nii, vb oli Britney Spears seetüdrukute lemmik, Backstret Boys, poistel Eminem. Naljaks on praegult isegi sellise muusika valiku peale mõelda nüüd ( Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Vastus:Kui jah, siis tooge näiteid. Riietus oli omal valikul, põhiliselt ikka
Steve: “ See tähendab, et sa sured?” Sofia: “ Probably kunagi, kuid loodetavasti mitte niipea. Ma ei taha, et sa mulle kaasa tunneks. Mul on kõik hästi.” Steve : “ Selge, tule akna juurde” Sofia läheb. Steve: “ Sa oled kaunis”. Hommikul, kui Sofia ärkab veendub ta, et tulemas on järjekordne kaunis päev. Sofial on täna sünnipäev. Oma sünnipäeva puhul tahab Sofia teha midagi uut ning mõtleb teha endale krediitkaardi, et tellida endale midagi ilusamat selga. Ta on väsinud juba 100st valgest T-särgist, mis tal kapis lebavad. Samuti soovib ta kohtuda poiss Stevega ja seda seekord päriselt, sama õhku hingates. Sofia mõtleb: “ Ma olen üpriski kindel, et Carla on sellega nõus, sest ta lihtsalt ei oska mulle “ei” öelda.” Sofia räägib oma sõbrast Stevest Carlale. Sofia: “ Hiljuti kohtusin ühe poisi Stevega, kellega saime päris lähedasteks ning ma väga sooviksin, et täna, kui on minu sünnipäev saad sa mu soovi täita
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
need tüdrukutelt ja jõudmata vastust ära oodata lajatas talle rusikaga. Lõbustusbargis venelased tahtsid viit krooni- ta ei andnud, siis igaüks lõi teda ja võtsid talt taskust ise viiese. Nehatus kord söömas olles, kargas kõrvallauast üks mees püsti, keda ta mitte kordagi polnud näinud ja küsis mis passid ,,Oma burgerit"- vastas J. Kas talle ei meeldinud, et teda ei passitud või et talle tundus, et teda passiti jäigi arusaamatuks, aga ta lõi J-st küünarnukiga selga. Koju mineku aeg olid kõik bussid läinud ja raha takso jaoks nappis, tuli minna just mitte eriti turvalist teed üle Hundikuristikut ja mööda Paevälja tühermaad. Teel kuuleb ta ühe puu otsas krabistamist- see on inimene. Normaalsed inimesed ei ole siin sellel kellajal puu otsas vaid magavad. J peab päris lähedalt sellest puust mööduma ja hakkab jooksma. Mees puu otsas ärritud ja kukubb alla- ei ta hüppab, kui ta jääb puu külge rippu. See on Zaiid. Tal on köis kaela ümber
Sissejuhatus Aastakümnete jooksul on muutunud koolis nii õpilased kui ka nende riietus. Osa riietustest on vajunud unustuste hõlma kuid mõned stiilid on siiski ka jäänud. Laste emad valivad enamasti oma väikestele ise riietuse, kuid suuremad on ise oma riidekapi kallal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada: mida kantakse koolis tihedamini, mis kriteeriumid on tähtsad riietuse valimisel, firmamärkide olulisusest ja koolivormidest. Kui tänapäeva koolis ringi liikuda ja erinevate õpilaste käest küsida, kas nad teavad midagi kunagisest koolivormist, siis paljud vastused oleksid kindlasti eitavad. Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest.
summa. Temal on kõige raskem. OSVALD: Laura. Ma armastan sind. Kujutad ette, et ma võin seda öelda sulle endale, mitte ainult su pildile. LAURA: Mis sa sellest korrutad. Meil on vaja tegutseda. (Paus.) Ära pahanda. Ma olen ju nii ärevil. Anna andeks. (Embab Osvaldit.) 9. stseen ROLAND: (sisenedes) Tere õhtust. OSVALD: Tere, Roland! LAURA: Tere. OSVALD: Ma pean korraks vabandama. (Viskab mantli selga ja väljub.) 10 stseen ROLAND: Tere. LAURA: Tere.
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mulje, nagu oleks s
materjale ilma esialgselt saajalt luba küsimata. Harvad ei ole ka need juhtumid, kus saladus nö pressitakse välja. (Küberkiusamine) Ignoreerimine korduvalt ja sihilikult ei võeta teist noort nt mõnda mängu, ei lisata oma sõbraloendisse. (Küberkiusamine) 5. Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda? 1. Ole tähelepanelik ja jälgi õpilaste käitumist. Sekku viivitamatult, kui sulle tundub, et tegu võib olla kiusamisega. Näiteks, kui kaks õpilast vahetunnis rüselevad ja sa ei ole kindel, kas see on omavaheline nali või kiusamine, astu nende juurde ja tunne selle vastu huvi. Mõnikord piisab lihtsalt sõbralikust küsimusest: "Mis huvitav tegevus teil siin käsil on?". Jälgides osapoolte reaktsioone võid aru saada, kuivõrd tõsise asjaga on tegu. Kui tegu on mõlemapoolse füüsiliselt aktiivse mänguga, siis võid lihtsalt mainida, et mõlemal on õigus mäng katkestada, kui see enam ei meeldi või kui keegi saab haiget
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
tühjaks. käigus oleks õpetaja pidanud Liigub klassis ringi, Kirjutavad kohapeal, üks kooli sünnipäeva kontrollib tegevusi. läheb kirjutab tahvlile täpsustama. Lahendas Õpetaja kutsub tahvlile olukorra, et vaatavad kirjutama üksikuid õpilasi Õpilased ei teadnud kooli vahetunnis netist. sünnipäeva. V Uue osa Tekst võidusõiduautodest, sissejuhatus pilt õpikust. Küsimused Küsimustele vastamine Puuduvad lisaks näitlikud (5 min.) loetu kohta. õppevahendid VI Uus osa Uus pealkiri: Elektriautod Iseseisev lugemine, Leia vastused küsimustele vastuste leidmine, mis on (14 min
ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nutiseadme probleem on võrreldes tavaarvutiga veel tõsisem. Kui alla kaheaastased hakkavad väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu
Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui sa oled enne endale palju pahan
Anu Olvik, Marcus Jürison Teema: Majandusringlus Laiem eesmärk: Õpilased viivad ise ühe idee algusest lõpuni läbi, õppides nii tundma ühe protsessi erinevaid etappe. Samuti aitab ülesanne luua koolis sõbralikumat õhkkonda erinevate kooliastmete ja/või juhtkonna vahel. Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis Kolmas tund: Parimate majandusringluse lauamängude v
Tundi alustatakse sageli õues. Istutakse ringis. Õpetaja ütleb selleks päevaks mõeldud mõtte või istutakse suletud silmadega paar minutit vaikselt, et kuulatada oma sisehäält. Iga koolipäeva esimene tund on inimväärtuste tund, kus arutatakse päevakajalisi, elust tulenevaid teemasid. Palju tehakse rühmatööd, harjutatakse lapsi olema kannatlikud ja sihikindlad, arvestama üksteisega. Palju tunde toimub varikatuse all õues. Et väiksemad lapsed saaksid tundide ajal liikuda, on üksteisest eemal kasvavate puude okste külge seotud ülesanded, mida nad lugema ja lahendama peavad. Tunni lõpus hüütakse alati kooris: "Aitäh, õpetaja!" Kooli igapäevaelu juurde kuulub ka madudega toimetulek. Lapsi õpetatakse, et madusid ei tohi rünnata. Nende eest palvetatakse ka kõvasti. Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud. Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine.
Gümnaasium ja põhikool -- kas koos või lahus Tere kallid õpilased ja õpetaja! Mina olen täna siin, et tutvustada teile teemat, Gümnaasium ja põhikool kas koos või lahus. Isiklikult olen mina täiesti veendunud, et gümnaasium ja põhikool peaksid olema lahus. Selles kõnes põhjendangi oma arvamust. Iga aasta lõpetavad tuhanded nooded põhikooli ja tahavad astuda gümnaasiumi. Selleks, et gümnaasiumi sisse saada peavad noored läbima katsed. Paljud noored ei tea veel, kelleks saada või mida edasi õppida. Samuti on ka kooli valimine väga raske. Alguses hinnatakse oma võimeid üle ja proovitakse kohe riigi või linna parimasse kooli. Minu arvates ei ole oluline ainult kooli sisse saamine, vaid ka kooli keskkond ja õppimise võimalused. Kui gümnaasium ja põhikool on eraldi on sisseastumine võrdsem. Paljud koolid, kus on gümannsium ja põhikool koos eelistatakse enda kooli õpilasi teiste kooli õpilastele. Muidugi on see mugavam, sest siis õpet
Veel nimetati motivatsiooni puudust, kiusamist ning masendust. Täpsema ülevaate muutmata kujul vastustest annab lisa nr 2. 14 Küsimusest ’’Kas sa oled kunagi kogenud koolistressi?’’ väljendub, et 79,7% õpilastest on kogenud ning 20,3% ei ole sellega kokku puutunud. Sellest võib järeldada, et 4/5 gümnaasiumiõpilastest on kogenud koolistressi. Need, kes vastasid küsimusele eitavalt said liikuda küsimustiku lõppu ja esitada autorile vorm. Küsimustiku täitmise jätkajaid oli 53. Edasises analüüsis on võetud aluseks nende vastused ja sellest tulenev tulemuste jaotus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 4. Joonis nr 4. Vastanute kogemused koolistressiga 20,30% Olen kogenud Ei ole kogenud
annaabi.ee 
