Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA ·...
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: s...
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Hingamiselundkond 1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes a...
Viirused Koostas E.Torv JWG 2014 Viiruste avastamine • Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. • 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner 1749-1823 rõuged Viirused kui elusa ja eluta looduse vahevormid Sarnaselt • Erinevalt elusorganismiga elusorganismist • Koosnevad valkudest ja • Puudub rakuline ehitus pärilikkusainest • Puudub ainevahetus • Muutuvad kiiresti • Ei suuda iseseisvalt • Pika aja jooksul arenevad paljuneda, kasvada, (evolutsioneeruvad) reageerida ärritusele • Viiruseid paljundab jne peremeesorganism • Üliväikesed mõõtmed Viiruste ehitus Virus tähendab (kreeka k) – mürk Nad on rakusiseparasiidid • Viroloogia - teadus viirustest • Viirused on erineva kujuga • Viirustel on erinevad peremehed ja vastav...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, k...
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi ...
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toim...
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid s...
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändava...
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalid...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja ...
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
annaabi.ee 
