Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingite ajal oli palju rüüstamist, põletamist, tapmist ja täis julma vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes viikingid olid siis, kas loojad või hävitajad? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ehk viikingisõdalased, oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus)
Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele
vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2
muistiseid. Ta võttis ette pronksiaja ja hakkas uurima pronksiaegseid pronksesemeid. Oli esimene mees, kes üritas neid esemeid täpselt ajalukku panna. Tol ajal oli see keeruline, sest esemeid sai ainult väliselt uurida. Ta tegi arenguread erinevate esemete kohta ja hakkas ka leiukohti võrdlema. Montelius jagas pronksiaja 6 perioodi. Suhteline kronoloogia, täpset aega ei teadnud, aga teadis, et üks ese on vanem kui teine. Võrdles ka Skandinaavia pronksesemeid vahemere omadega, olid sarnased. Tüpoloogilise meetodi rajaja. Heinrich Schliemannil tekkis huvi Trooja välja kaevata juba siis, kui ta oli väike. Selleks oli vaja palju raha, mida ta kogus kullakaevanduses ja kaupmehena. Vedas väävlit, saltpeetrit ja tina. 44-aastaselt oli juba rikas ja läks ülikooli õppima, et Trooja välja kaevata. Hiljem käis ,,Iliase" järgi ringi ja otsiski Troojat. Leidis künka, ostis selle ära, kaevas ja leidiski. Väitis, et leidis Trooja 6
Kuni 40nda eluaastani tegeles äriga. ~610. aasta paiku hakkas huvi tundma usuprobleemide vastu. Veetis palju aega kõrbes üksi palvetades. Seal tuli tema juude peaingel Gabriel, kes andis talle edasi Allahi käsu. See oli, et Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja et tema ülesanne on teha kõigile selgeks, et tuleb tunnistada ainult üht jumalat Allahit. Muhamed hakkas kuulutama ainujumala usku usku Allahisse. Tegutses esialgu Mekas, aga väga suurt edu tal polnud. Kaupmehed kartsid, et ainujumalakultusega tuleb sissetuleku langus. Muhamed oli sunnitud Mekast lahkuma. 622 lahkus ta Mekast Mediinasse. Seda aastat peetakse ajaarvamise alguseks islamiusulistel. Neil on kasutusel kuukalender ning aasta pikkus on teine, kui meil. Mediinas leidis Muhamed poolehoidu, mis suurenes. Kuna tema pooldajaskond suurenes, siis sai ta 630. a minna tagasi Mekasse ja see hõivata. 2 viimase eluaastaga levitas ta kogu Araabia poolsaarele Muhamedi usu. Oli tekkinud araablastel oma riik
Taimed kasutavad süsihappegaasi ja see läheb edasi loomadesse, inimestesse. Radioktiivne süsinik ladestub luudesse. Peale surma hakkab see aeglaselt vähenema. On võimalik määrata kuni 70 000 a vanuseid esemeid. Mida vanem ese, seda suurem eksimisvõimalus. 90ndatel selgus, et CO2 kontsentratsioon aegade jooksul pole kogu aeg sama olnud. Nüüd on juba võimalik võtta proovi väga väikeselt radioktiivselt süsikoguselt. 4. LOENG Inimese kujunemine ja Euroopoa asustamine. Maa vanuseks on 4,6 miljardit aastat. Inimesed hakkasid tööriistu valimistama u 2,6 miljonit aaastat tagasi. Inimene on planeeti asustanud absurdselt lühikest aega, aga käitunud nagu täielik isand. Kõige lähedasemad loomad meile on inimahvid, praegused inimahvid pole inimeste eellased, ainult sugulased. Inimese kujunemine on esialgu üpris ebaselge. Leitakse vaid luukilde jms, mille põhjal rekonstrueeritakse.
keda võib slaavlastega seostada veneedid, antid, sklaviinid. Veneedid ilmselt lääneslaablased, Visla basseinis. Antid idaslaavlased ja sklaviinid lõunaslaavlased. Areenile slaavid, kes hakkavad Bütsantsi ründama. Bütsants suudav vastu panna, kasutab nende rünnakute vastu rändrahvaid, eriti avaare. Antisid mainitakse ka Balkanil peetavate sõdadega seoses. Ante mainitakse kuni 602. aastani. Siis andsid avaarid neile väga tugeva löögi, paljud tapeti, teised põgenesid. Dnepri keskjooksu alal leidub uhket arheoloogilist leiumaterjali. Nii Bütsantsi kui Iraani toodandut, kuld- ja hõbeehteid 6.-7. sajandist. Bütsantsi hõbenud 2. sajandist jõuavad ka Peipsini ja need Eestist leitud. Balti hõimude asuala Moskvani, tol ajal ehk 6.-7. sajandil. Leedu keeleteadlased hüdronüümide (jõe nimed) järgi baltlaste asuala määranud. Dnepri ja Oka vahel 6.-7. sajandil kohati 12.-13. sajandil elanud balti hõime, nimetati ida-balti hõimudeks.
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa” Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) – Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)
Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse. Kõige suurem tagakiusamine toimus teisel ja kolmandal sajandil. 313 pkr võttis keiser konstatinus vastu usu sallivus idikti , mis lõpetas kristlaste tagakiusamise.
Tacituse üheks eesmärgiks on peetud enda rahvale moraali lugemist, et vastandada Rooma ühiskonnale germaani ühiskonda. Vihje merevaigule teeb loo kahtlaseks, sest hiljem hakatakse "aeste" kutsuma merevaiguks ning hakatakse aestide maad kutsuma preisimaaks. Austa - Idapoolne (Aeste), läänemere idaosa rahvad. Tacituse töid loeti, tsiteeriti ja kasutati ning nii läks käibele sõna aeste, et selline rahvus elab idapool. Skandinaavia allikad- Skandinaavia muinaspärimused on saagad, kus tegevus võib toimuda kauges minevikus, müütiline ning jõuda tänapäevani. Saagad on kirja pandud alles 13. saj. Kui kõneldakse kohanimedest siis skandinaavia saagade autoritel polnud kokkupuutumist läänemere idapoolega, nimed on fiktiivsed. Kõige suurem saagade kogu on Heimsrringla, mille autoriks on Snorri. Teda on peetud sekretäriks, kes pani kirja seda, mida ta kuulis ning teda on peetud ka kirjanikuks, kes lõi neid sündmusi. Tõde on kahe vahel
Kellega võideldi ja kuidas ja mis eesmärkidel on jäetud vastuseta, kirjalikud allikad sellest ei räägi. Võib tuua esile 2 olulisemat vaidlus teemat: 1)Seeborg-Jürpils-ehk merelinn, paikneb Kuramaa läänerannikul praeguse Grobina linna lähistel,650 asustati ja kasutuseke umbes 800. Viikingite ülemvõim läti aladel. Suured jõed, said liikuda sisemaale , tee idamaadesse edasi. Väina jõe ja Leolupe jõgi liivilahe rannikult leedulaste aladele.Tulenenud viikingid kehtestasid toonase kuramaa üle poliitilise ja kaubandusliku ülemvõimu.. Sõjalis tugipunkt, olulised sõjaretked läti hõimude vastu , andmaid ja maksud.Tõestusi on otsitud skandinaavia saagadest kus märgitakse seda Seeborgi.Kaubanduskeskus, vahepeatus.umbes aastal 800 läks tagasi lätlaste kätte. 2) väitlus puudutab läti ida-alasid-Venemaal kindel veendumus et läti ida alad oli asustatud vene hõimude
Eesti aladel on nad andnud oma panuse meie genofondi - tõenäoliselt oleme neilt pärinud oma välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste
täpsem. Niimoodi tulid Mesopotaamias kasutusele kaalukausid ja kaalupommid. Ent kaupmeestel tuli leiutada ka midagi, mida igaüks kauba eest makstavaks tasuks tunnistaks. Üks vahetuskaup, millega peaaegu igaüks nõustus, oli olemas - oder. Pikka aega maksti töölistele palka odras. Selle, mis jäi pärast leibade küpsetamist ja õlletegemist järele, võis vahetada teiste kaupade vastu. Kui Vana-Mesopotaamia kaupmehed siirdusid kaubareisidele võõrastesse maadesse, ladusid nad eeslitele ja kaamelitele selga odrakoormad, et maksta kaupade eest, mida nad mõtlesid osta. Aegamisi märkasid Mesopotaamia kaupmehed, et hõbe, mis oli palju kergem ja käsitsemiseks hõlpsam kui oder, kõlbas peaaegu igal pool. Algul oli see neil kaasas väikeste tükkidena, mida kaaluti vastavalt vajadusele. Hiljem pääsesid nad alatise kaalumise vaevast väikeste hõbekangide valamisega. Igal kangil oli peal kaalu näitav pitser
vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et tegemist on mõneti ebaõige üldistusega. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel, tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning mida sõja käigus pidevalt rüüstati. Suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingust tingituna juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne- Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes ümber feodaalseks vasallkonnaks. Omamaist päritolu vasallid toimisid vahendajaina nii ristiusu
18. sajandi algul toimus hantide vägivaldne ristimine. Lõunapoolsetel aladel olid vene mõjud tugevamad kui põhjas ja idas. Irtõsi ja Konda handid assimileeriti venelastega ja tatarlastega suurel määral 20. sajandi alguseks. 1930. aastatel kannatasid handid nagu teisedki Lääne-Siberi põlisrahvad kollektiviseerimise all, mille käigus jõukamad inimesed, nn kulakud jäeti oma varast ilma ning samaanid vangistati või tapeti. Lapsi hakati saatma vastu vanemate tahtmist internaatkoolidesse, kus õppetöö toimus valdavalt vene keeles. Sellised nõukogude võimu vägivaldsed sammud kutsusid 1933-1934 esile hantide ja neenetsite vastuhaku, mis sai tuntuks ,,Kazõmi sõja" nime all (vt Leete 2002). 3 Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas 1960. aastatel ja kestab tänaseni suuremas mahus kui kunagi varem
enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse. Uued kaubateed koondusid nüüd Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem juba Antwerpeni ja Amsterdami, jättes tagaplaanile seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge
Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Veel 19.saj. alguses hariti Liivimaal põlispõldude kõrval alepõlde. Araabia numbrid – muistses Indias, umbes 5.sajandil eKr leiutatud arvusüsteem. Araabia numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. 1200-ndatel imporditi Aasiast pärit numbrid Euroopasse, kus neid hakkasid esmalt kasutama juudi kaupmehed. Hiljem tutvustas numbreid Euroopa kaupmeestele itallaane Leonardo Fibonacci. Esialgu, 13.sajandi alguses, kui kirja- ja lugemisoskus ei olnud veel laialt levinud, ei soositud eriti araabia numbrite kasutamist, kuna need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad. Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on soovitanud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamispäeva tähistamise viisi valida koolidel endil
kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta. 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär. Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine. Silma hakkas siin meeletu julmus, mis vallutamisel toimus ja liivimaalastega suheldes. Sigismund AugustII ootas ära, milline on reaktsioon . Mis Ivan IV rõõmustas oli see, et mitte kuidagi ei reageeritud sellele
Noor-Eesti taotlustesse suhtus avalikkus mitmeti alalhoidlike ,,vanaeestlaste" leerist lähtuvast põlglikust kriitikast kuni vahetu kaasaminekuni; liikumise väljaannete kaastööliste ringkond oli üpris suur. 190507 oli liikumises esiplaanil ühiskondlik, kümnendivahetusel esteetiline siht. Astuti vastasseisu nii 19. sajandi rahvusromantismi kui ka senise realismiga. Saksa ja Vene kultuuri mõjule vastukaaluks hakati tähtsustama Skandinaavia, Prantsuse ja Itaalia eeskujusid; vahendajaks ja kontaktiloojaks kujunes Soome, kus kaua aega elasid mitu Noor- Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi)
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
on nii suur, et troojalased ei saa seda linna viia. Troojalased võtavad kohe vedu ja tahavad näidata, et saavad küll selle linna viia. Laokoon julges selles kahelda, ning Poseidon saatis talle meremao, kes kägistas ära nii tema kui ka tema pojad. Troojalased veavad ikkagi hobuse linna. Ööpimeduses tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine. Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest. Tapeti kõik aadlikud v.a Aineias. Hektori poeg visatakse müürilt alla. Aphrodite aitab Helenal õnnelikult Menelaose juurde jõuda. Kõik on jälle hästi. ”Odüsseia” Trooja on vallutatud ja kreeklased asuvad koduteele. Menelaos naaseb koju, Agamemnon jõuab koju, aga Odysseus läheb koju 10 aastat. 3 Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese
Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur
Ametimehed vastutasid füüsiliselt oma töö eest. 7.3.3. Taliooni printsiip, selle esinemine Hammurabi koodeksis Oli täitsa olemas, aga ei kehtinud erineva sotsiaalse staatusega inimeste puhul. 8. Kohus ja kohtuprotsess Hammurabi koodeksi normide järgi 8.1. Süüdistamine Et süüdistada teist inimest varguses, oli vaja tunnistajaid või lepingut, kui ei suutnud kumbagi esitada, oli mees petis ning tapeti. Süüdistamiseks piisas ka sõnalisest süüdistusest, aga siis kasutati tõestamiseks ordaale. Veel teiste näpuga näitamine võis olla süüdistuse aluseks. 8.2. Tõendamine Paljudel juhtudel kasutati ka jumala nimel vandumist. Tõendamiseks piisas teo pealt tabamine või varastatud asja omamine. Kui keegi nägi võõra omanduses enda asja pidi tal olema tunnistajad selle kohta, kes väidaksid, et see asi tema oma on. 8.2.1. Ordaalid
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
