Kool 19. sajandil (0)

Kool 19.saj
19. sajandil loeti talurahvaseaduse järgi kõiki lapsi alatest kaheksandast eluaastast kuni leerieani kooliealisteks. Seal oli kaks kategooriat: Kodulapsed ja koolilapsed. Nemad pidid läbima kooliõppeprogrammi mis oli lugemine, katekismus ja kirikulaul .
Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore.
Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks.
Õppevahenditest ja õpikutest:
1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu.
1852 .a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku.
Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja.
Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja mõõtühikute selgitamine , abi maamõõtmisel.
Külakooli jõuavad ka loodusteaduse, geograafia, ajaloo ja tervishoiu alged.
1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud , suur arvelaud , õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega.
1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel , suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus , Euroopa, Balti kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks.
Esimene kihelkonnakool avati 1804- 1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth .
Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820-1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster . Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele.
Emakeelne õppekirjandus alles 1950-ndatest aastatelt. Sajandi keskel Lõuna-Eestis 18, Põhja-Eestis üks kihelkonnakool.