Ants Laikmaa (1)

KEILA KOOL
HUMANITAARSUUND
Humanitaarharu
ANTS LAIKMAA
Referaat
Autor: Egerli Adamson, 11H
Keila 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
1. VARAJANE ELU 3
2. TÖÖ NING REISIMINE 5
3. TAGASI EESTIS 7
KASUTATUD ALLIKAD 9
LISA1 . PILDID 10

1. VARAJANE ELU

Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana- Vigalas Araste külas Paiba talus . Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3).
Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3).
On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laikmaa memuaaridest võib lugeda, kuidas ta söega joonistas Paiba talu külastavaid maamehi valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Ka kooliõpetajatele ei jäänud Laikmaa joonistusanne märkamata, kusjuures õpetajad püüdsid teda selles suunas ergutada. Kuid alles Tallinnas leidis Ants Laikmaa tõsise nõuandja Tallinna kubermangugümnaasiumi joonistusõpetajas kunstnik T. A. Sprengelis, kes kutsus 17-aastase nooruki oma ateljeesse õppima. Tegelikult piirdus õppeaeg vaevalt ühe kuuga , sest Sprengel oli sunnitud ajutiselt ära sõitma. Ometi said need nädalad Laikmaale elukutse valikul otsustavaks (Tiik, 1975, 3).
1886. aasta suvel sõitis Ants Laikmaa Peterburi, et lähemalt tutvuda Kunstide Akadeemiasse vastuvõtutingimustega. Järgmised neli aastat aga täitis sõjaväeteenistus ja kodukooliõpetaja amet sünnimaal. Ent vastupandamatu soov kunsti õppida viis Laikmaa taas Peterburi 1890. aasta sügisel. Seekord möödus talv Kunstide Akadeemia maaligaleriis iseseisvalt joonistamist õppides. Et Laikmaa seejuures ka „akadeemia sisemisse vaimu ning ellu vaatama ulatas“, mis talle sugugi meelepärane polnud, otsustas ta leida võimalusi kunstiõpinguteks Düsseldorfis (Tiik, 1975, 4).
Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppis Laikmaa aastatel 1891 -1893 ja 1896- 1897 . Vahepeal oli ta isa haiguse tõttu kodus. Laikmaa õpingud Düsseldorfis katkesid nn. natuuriklassis, mistõttu ta ettevalmistus piirdus põhiliselt portreejoonistustega söes ja pliiatsis. Nn. maali praktiline klass maalioskuste omandamiseks ja sellel järgnev ateljee jäid Laikmaal lõpetamata. Pärast akadeemiast lahkumist töötas Laikmaa kuni 1899. aastani Düsseldorfis kunstnikuna, täitis üksikuid portreetellimusi ja andis joonistustunde. Ta matkas naaberlinnadesse Kölni, Bonni jm., et avardada oma silmaringi, ning külastas 1897. aastal Brüsseli maailmanäitusel kunstiosakonda ning Belgia ja Hollandi rikkalikke muuseume (Tiik, 1975, 4-5).
Õpinguaegsetest töödest on Laikmaal säilinud üle tosina portreejoonistusi ja visandeid. Esimestest iseseisvatest tööaastatest aga annavad ettekujutluse ainult fotod. On ilmne, et Laikmaa akadeemilisest koolitusest kammitsetud oskused ei jõudnud järele tema teoreetilistele seisukohtadele. Tuginedes joonistusoskusele söega, hakkas Laikmaa kasutama pastelli. Selle perioodi tööde joonistuslik külg on tugev, ka tonaalsed vahekorrad ja plastiline vorm on hoolikalt viimistletud (Tiik, 1975, 5).

2. TÖÖ NING REISIMINE

1900. aasta suvel sõitis Laikmaa portreetellimuse täitmiseks Saksamaale ja sealt edasi Pariisi maailmanäitusele. Pariisis ja järgnevalt Münchenis veedetud kuud tõid murrangu Laikmaa loomingusse. Maailmanäituse kunstipaleedes köitsid teda prantsuse realismi esindajate, eriti aga ulatuslikult eksponeeritud impressionismi suurkujude teosed (Tiik, 1975, 5-6).
Kodumaale tagasi jõudnud, peatus Laikmaa esmalt jälle Tallinnas. Kitsaste olude sunnil läks ta 1901. aasta suvel Haapsallu. Järgnevad paar tööaastat Haapsalus olid loominguliselt produktiivsed . Laikmaa teosed, mis olid tugevasti mõjutatud impressionismist, olid uueks nähtuseks eesti kunstis. Nendel aastatel külastas ta Helsingit. A. Gallen- Kallela looming pani Laikmaa mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber (Tiik, 1975, 6).
Haapsalu oli kunstnikule vaid vahepeatuseks, sinna kestvamalt pidama jääda polnud ta kavatsenudki. Laikmaa edasised tegevusplaanid nõudsid laiemaid võimalusi, suuremat keskust, ja selleks oli tema jaoks enesestmõistetavalt kubermangulinn Tallinn. Seal oli ta töötanud kohe pärast Düsseldorfist ja hiljem välismaareisilt tulekut, seal oli tal tutvusi nii eestlastest kui sakslastest kunstihuviliste hulgas. Pole siis midagi loomulikumat, kui et Laikmaal nii omaenese tulevikuplaanid kui ka eesti kunstielu jaluleaitamise kavatsused algusest peale seostusid Tallinnaga ( Nirk , 1977, 96).
1903. aasta kevadel kolis Laikmaa Tallinnasse (Tiik, 1975, 6). Korduvalt sai kunstnik seal viibides oma tutvusringkonna kaudu kuulda, et õpihimulisi joonistamise ja maalimise alal leiduks, - oleks ainult asjatundlikku juhendajat. See ei saanud kuidagi ükskõikseks jätta, sest kunstipedagoogilisest tegevusest oli Laikmaa ennegi mõtelnud (Nirk, 1977, 96). Ta avas „joonistuse- ja maalimise kursuse“. Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaad muutma selle sama aasta sügisel ateljeekooliks. Nii sündis esimene eesti kunstiõppeasutus. Laikmaa mõistis, et eesti rahvusliku kunsti tuleviku tagab ainult eesti kunstnike ridade kiire kasv kodumaal (Tiik, 1975, 6).
Laikmaa tööaastad Tallinnas olid kõige mitmekülgsemad ja tulemusrikkamad. Laikmaa tegevus mõjutas nendel aastatel määravalt eesti kunsti ja kunstielu arengut. Haapsalus alguse saanud vabaõhumaalist lähtuv käsitluslaad süvenes aastatega. Impressionismi mõjudest räägib helenenud nüansirikas koloriit . Teostuses on spontaansust, vahetu mulje värskust. Kuid erinevalt impressionistidest, kelle teoste lähtealuseks oli reaalsuse pidev muutumine, lõi Laikmaa sügavaid karakterportreid. Tehnikatest sai Laikmaa loomingus lõplikult valitsema pastell , sangviini- ja söejoonistusi oli vähesel määral (Tiik, 1975, 7).
Juba noorukieas avaldunud Laikmaa ühiskondlik aktiivsus tegi temast nagu Köleristki ühiskondliku võitleja. 1905. aasta revolutsioonikeerises valmistas ta tehastele võitluslippe ja tegi koos oma õpilastega kaastööd proletaarse kirjaniku J. Lilienbacki töölisalbumitele. 1906. aastal põgenes Laikmaa karistussalkade eest mõneks kuuks Soome. 1907. aasta suvel aga Laikmaa arreteeriti ja saadeti kohtuotsusega Baltikumist välja. Laikmaa üha hoogustuv tegevus Tallinnas lõppes üleöö, kuid eesti kunstist oli kodumaal saanud arvestav kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi (Tiik, 1975, 9).

3. TAGASI EESTIS

1913. aastal tuli Laikmaa „uue usu ja energia saatel koju tagasi oma aadete ja ettevõtete, ülesannete juurde“. Järgnevad kümmekond aastat kodumaal olid Ants Laikmaa kui küpse kunstniku loomingu kõrgperiood. Ta vormis kunstikeelde oma esimesed Eesti maastikud . Nendes töödes lähtus Laikmaa reisiaastatel väljakujunenud loomingulistest printsiipidest. Käsitluslaadis on endiselt dekoratiivsust ja ekspressiivsust. Kuid kunstniku käekiri on lahtisem, kontuurjoon on kaotanud jäiga pidevuse . Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad . See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Žanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv, üldmulje maaliline, kohati aga värvikam, kontrastsem ja dekoratiivsem (Tiik, 1975, 12-13).
Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt. Endiselt toimusid ateljeekooli näitused, korraldati ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Suviti koguti innukalt vanavara (Tiik, 1975, 13).
Kodumaises kunstielus seadis Laikmaa eesmärgiks Eesti Kunstiseltsi juhatuse asendamise võimekate inimestega. Selles küsimuses jagasid tema seisukohti N. Triik ja Kr. Raud, kellest kujuneski eesti kunstielu juhtiv tuumik. 1915. aastal sai kunstiseltsi eestseisuse uueks esimeheks K. Menning , kunstinõukogu esimeseks A. Laikmaa, abiks Kr. Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13).
Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus , maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest – „Talvemaastik“. Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu. Olude sunnil maalis ta nüüd mõnikord seltskonnategelaste paraadportreesid ja asutustele fotode vahendusel vanade kultuuritegelaste portreesid. Need on teostatud igavalt, kuivas laadis (Tiik, 1975, 14).
Teenitud tunnustuseks Laikmaa aastatepikkusele tegevusel on tema nimetamine 1929. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks. 1934. aastal nimetas kunstiühing „Pallas“ Ants Laikmaa oma auliikmeks (Tiik, 1975, 15)
Ants Laikmaa suri Taeblas 1942. aasta 19. novembril. Soovi kohaselt maeti ta oma talu maa- alale Tallinn-Haapsalu raudtee lähedusse, sest Laikmaa tahtis „ka pärast surma olla kontaktis eluga“. Otseseks kontaktiks eluga on aga need tuhanded inimesed, kes ikka ja jälle külastavad Laikmaa Majamuuseumi ja sügavas lugupidamises langetavad pea eesti kunstihoone ühe tammise alustala haual (Tiik, 1975, 15).

KASUTATUD ALLIKAD

Tiik, V. (1975) Ants Laikmaa. Tallinn: Kirjastus Kunst
Nirk, E. (1977) Kaanekukk . Tallinn: Kirjastus Kunst
PILDID:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg
http://www.e-kunstisalong.ee/images/laikmaa_varakevadine_maastik.jpg
http://static1.album.ee/files/76/034/orig_15276034_oDHM.jpg
http://www.haus.ee/content/teosed/3865.jpg
http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_11/large/A%20Laikmaa_L%C3%A4%C3%A4ne%20neiu%201903.jpg

LISA1. PILDID

Marie Underi portree.
Varakevadine maastik . Läänemaa motiiv .
Vana talu.
Talu ( Taebla motiiv).
Lääne neiu .