Vigala Maarja kirik (0)

Kehra Gümnaasium
Vigala Maarja kirik
Referaat
Kehra 2009
Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal . Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886 . aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist.
Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni.
1581 . aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval. 1798 . aastal paigaldati kellatorn kiriku lääneseina ette.
1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha õhtu-söömaaeg" on praegu käärkambri seinal, uus maal altariseinal "Kristus Õlimäel" on pärit 19. sajandist. 1680. aastal lisati altariseinale Acermani poolt puidust skulptuurid . 1938 - 1939 teostati kiriku, altari ja kantsli põhjalik remont ja värviti need väljastpoolt. 1975. aastal värviti ära ka sisemine pool.
1842-1845 aastatel kirikuhoonet pikendati kellatornini ja võlviti, vanast kirikust jäi alles praegune käärkamber. Vana torn lammutati ja ehitati uus. 1933 valmistati kiriku torn – Vabadussõja monument. Neli aastat peale seda, alustas esimest korda oma tegevust kirikukoor.
 1939. aastal 20. augustil tähistati koguduse 600. aastapäeva. Samal päeval toimus kiriku kõrval jõe kaldal Lääne praostkonna vaimulik laulupäevl. Kirikule kingiti kirikutorni sini-must-valge lipulaid, valged altarikatted ja esiuksest altarini ulatuv põrandavaip.
Elekter saabus kirikusse 1971 . aastal. See andis kirikulistele uue hoo sisse. Nüüd peeti eelnevaga võrreldes rohkem jumalateenistusi ja remonditööd kulgesid ladusamalt. 1975 aasta 28. septembril peeti esimene kuldleeri jumalateenistus. Need olid õpetaja Buschi viimased õpilased, teenis kuldleerilaps Viru-Jaagupi õpetaja Madis Oviir .
Ka tornikujude asukoht on palju muutunud. 1950 aasta novembris võttis Kogudus maha torni küljes olevad graniidist talupoja ja sõduri kujud ning mattis need kirikuaeda. 1975 kaevati torni kujud välja ja viidi Haapsalu koduloo muuseumi. 1988 aasta 11. mail torn-monumendi kujud paigutatakse torni külge tagasi, puhastatakse lubjast nimetahvlid , avatakse Vabadussõja rist plekikatte alt. 1990. aastal paigaldati kiriku välisseintele mälestustahvlid II Maailmasõjas ja nõukogude okupatsioonis hukkunuile.
Pildid:
Vigala Maarja kirik.
Vigala Maarja kiriku surnuaed.
Kasutatud kirjandus:
Raamat „Eesti kirikud” kirjastus Tänapäev 2001
http://www.eelk.ee/vigala/
http://www.teelistekirikud.ekn.ee/kirik.php?id=31
http://et.wikipedia.org/wiki/Vigala_Maarja_kirik
http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=348