Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk eh
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike-
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................
1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta 1957…1994- riiklik lk Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: lk ja metsamajanduse „kooselu“ Alates 1994- riiklik lk Eesti Vabariigis: lk ja kkkaitse „kooselu“ 20. sajand jääb tähistama paljude looduskaitseliste tegevuste algust Eestis: esimene kaitseala, esimene looduskaitseseadus, esimene rahvuspark, esimene punane raamat, esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse
Kõik kommentaarid