Ujumine (0)

UJUMINE

Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala . Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides.
Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.
Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik -, selili -, rinnuli-, ning vabaujumine . Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis.

Ujumisstiilid

* Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine
* Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes
* Krool
* Liblikujumine e. " delfiin "
* Rinnuliujumine e. "konn"
* Seliliujumine
Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837 . aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association , mis korraldas 1877 . aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.
Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis).
Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht.
Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 68–71 cm ja kaal 400–500 g.
Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate .