suspensiooniks. BP kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainete vees sisalduvate orgaanilist ainet. !!24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, India, Vietnam, Indoneesia !!25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas :*tööstus,põllumajandus,veemajandus,elanikkond b) Eestis: *energeetika, kalakasvatus, olmevesi, loomakasvatus !!26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p *loomakasvatusfarmid *kaevandused *niisutamine *linnade veekasutus 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. *kivimite poorusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomust *pinnamoest 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p.
• Mürkkemikaalid - keemiatoodete laod • Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. 24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. -hiina -jaapan -island -norra -tai 25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas JOOGIVESI - VEEMAJANDUS TÖÖSTUSED PÕLLUMAJANDUS ELANIKKOND - OLMEVESI b) Eestis 4+4p. ELANIKKOND – OLME ENERGEETIKA TÖÖSTUS 26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p PÕLLUMAJANDUS TÖÖSTUS KODU 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p. 29. Riigieksami ülesanded
Lademesse infiltreerunud vihmavesi ja lademes tekkinud prügilagaas kogutakse ning käideldakse. Suletud prügila kaetakse tiheda pinnasekihiga ja rekultiveeritakse. Ragn-Sells. Keskkonnateenused. Epler&Lorenz 8. Plekkpurgid- 60 püevase protsessi. 65-70% purkidest taaskasutatakse. 1) taara automaat 2)kokku pressimine 3) magnet lint- terase eraldamine 4) press kuubikuteks-27 tuhat purki 1 kuubik 5) UK- sulatusse( Al) 6) vormitakse kangid- 10m pikad ja 27t 7) lehtedest uued purgid 9. Reovesi- olmevesi, sadevesi 10.Reovee puhastamine- 1) mehhaaniline (kammide, sõelte ja võredega- tahkete osade eemaldamiseks) 2) liivapüünis-vee liikumiskiiruse vähendamisega liiv settib / eelsete- mittelahustunud osakesed vajuvad gravitatsiooni jõul põhja, kus kaabitsate abil eemaldatakse 3) biokeemiline- bakterite abil lagund. Org.reostus. Osalt vabaneb gaasidena ja osalt bakterite toiduks. 11. olmeprügi Ohtl. Papp/pabe biojäätms Jäätmejaa ehitusprah
põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose
Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi , heitvesi võib olla nii puhas kui reostunud. Sademevesi- maapinda mööda äravoolav vihma või sulavesi Lekkevesi- läbi lekkekohtade kanalisatsioonitorustikest ,- kaevudest ja pumplatest pinnasesse valgunud vesi. Imbevesi- läbi ebatiheduste kanalisatsioonitorustikesse kaevudesse ja pumplatesse tunginud vesi Kanalisatsiooni juhitav vesi jaguneb kolmeks: 1) Olmevesi- pärineb elamutest, ühiskondlikest hoonetest, köökidest jne 2) Tootmisreovesi- pärineb tootmisprotsessidest, sõltub tehnoloogiast 3) Sademevesi- iseloomustab esinemise suur ebaühtsus ja suur tippvooluhulk Veekulu olmes WC loputamiseks 25-30 % reovee hulgast Isiklik hügieen 20-35% Pesu pesemine 15-20% Nõudepesu 5-10% Söök, jook, koristamine ja kõik muu 35% Reoveepuhastisse jõudva reovee hulk sõltub:
Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis moodustab kasutatavast veest 4% merevesi, 17% põhjavesi ja 79 % pinnavesi. Vett kasutatakse 9% kalakasvatus, 5% joogi- ja olmevesi, 4% tööstus ja 81% jahutusvesi. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest(Talinn Narva) 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest. Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemideks on suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) Kõrgenenud koloriidisisaldus Kirde-Eestis ning kõrge fluorisisaldus Lääne- Eestis.
liiguks ja et ehitaja saaks arveid tasuda õigeaegselt. Selle aluseks on koostatud orienteeruv materjali tarnegraafik ja vastavalt tarnelepingule peab tellija maksma tehtud töö eest õigeaegselt, et ei tekiks ehitusajal raskusi tarnelepingus määratud maksete tegemise tähtajast kinnipidamisi. 9.2 Vee vajadus Soojakud on varustatud ajutise vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Objektil kasutatav vesi jagatakse kolmeks suureks osaks: tootmisvesi; majandus- ja olmevesi; tulekustutusvesi. Kuluallikas Liitrit/sekundis Tootmisvesi 0,1 l/s Majandus- ja olmevesi 0,35 l/s Tuletõrjevesi 10 l/s Kokku: 10,45 l/s Ajutise torustiku arvutus. Peatoru vajalik läbimõõt: D=4*q*1000/(*v)= 4*10,45*1000/( *1,5)= 88,70 mm Kus:
Lumi Rahe Tuisk 12 6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus) Sademevesi (nõrga survega või survevaba) Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones) Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine) Pritsmevesi, paiskvesi Kondensvesi Udu Kapilaarvesi Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud) Ehitusniiskus (ehitusaegne või sissetoodud) Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures.
· ehitised kujundavad kasutuskõlblikke ruume ja pindu: ehitistepüstitamiseks tehakse ehituskulusid, kasutusajal on vajalikud korrashoiu- ning remondikulud; · hoonetes tuleb luua keskkond (mikrokliima) ning sobilikudtöötingimused: hooneautomaatikaga tagatakse terviklikult tasakaalustatud kinnisvarakeskkond; · tegevuseks vajalikud ressursid: kuigi kinnisvarakeskkonnas loodud pinnad/ruumid peavad esmajoones tagama kasutajatele (so inimestele) vajalike ressursside olemasolu (olmevesi, kanalisatsioon, olmetarbeline elekter), siis samas kasutatakse ruumides sisseseadet (aparaate, seadmeid), mille käivitamiseks ning käigus hoidmiseks on vaja põhimõtteliselt samu ressursse, kuid lisaks veel vajatakse ka erinevaid kommunikatsiooni- teenuseid (sideliine); · töökohaga seotud otsesed kulud: kontoriruumides on selleks mööbel ja muu töökohale vajalik inventar, tootmises töölistele tagatavad olme-abivahendid (kapid,
annaabi.ee 
