· L - aurustumissoojus, ( kg ) · T - temperatuur, (K) J · - sulamissoojus, ( kg ) Temperatuur · Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. Soojusnähtused · Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. · Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks
· Soojuskiirguseks Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku- või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks. Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks Kiirgumise seaduspärasused · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Neeldumise seaduspärasus · Kiirguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. · Mida tumedam on pind seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. Soojuslik tasakaal · Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. · Kehadevahelise soojusvahetuse korral suureneb
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2
energiat, mille käigus sünteesitakse toiduga saadud aminohapetest kehale omaseid valke. Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Põhiainevahetuse suurus sõltub soost (meestel intensiivsem), vanusest (vanemaks saadeks aegllustub), keha pikkusest ja kaalust. PAV-i on võimalik määrata igal inimesel eraldi.
eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3. Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada umbes 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Reaktsioon kiireneb kui lisades CuSO4 katseklaasi tahket NaCl. 2. Fe2+ ioonide tõestamine lahuses 2.1
tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3. Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada umbes 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon 2-¿ intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO ¿4 ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO 4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Reaktsioon kiireneb kui lisades CuSO4 katseklaasi tahket NaCl. 2 Al +3 Cu Cl 2 3Cu+2 Al Cl3 2. Fe2+ ioonide tõestamine lahuses 2
5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6. Kuidas muutuvad kvandi energia, mass ja impulss spektri sinisest osast punasesse liikumisel? - Energia, mass ja impulss lähevad väiksemaks. 7. Kuidas mõjutab valguskvantide energia valguse intensiivsust? Millest sõltub valguse intensiivsus? - Valguse intensiivsus on määratud kvantide hulgaga.( Mida rohkem kvante seda intensiivsem valgus.) 8. Kas ja kui siis miks avaldab valgus pindadele rõhku? - (Mass+Kiirus=Impulss) Impulss avaldab rõhku ja valgusel on impulss. 9. Millist nähtust nimetatakse fotoefektiks? - Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 10. Mitu elektrooni saab üks footon metallist eemaldada? Miks? - 1-e, sest footoni energiat ei saa tükeldada, neeldub tervikuna. Kui energiat on piisavalt palju siis eemaldab, kui ei siis mitte. 11
· Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike) · Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: Mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: Kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse... Mõisted · Põhjavesi - Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.
2. Footoni energia määratakse valemist E=hf.
3. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel.
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni
väljumistööga nim fotoefekti punapiiriks.
Kui fp>f , siis ei esine fotoefekt, kui fp
Lapse kehakaalu hindamisel võrreldakse tavaliselt vastava tabeli alusel tema tegelikku kaalu pikkusele vastava kaaluga. Peab arvestama, et lapse kehakaal ja pikkus on induviduaalselt väga suurte kõikumistega. Pikkus Nagu kehakaalus, nii kaskvab laps ka pikkuses seda intensiivsemalt, mida noorem ta on. Terve lapse sünnipikkus on keskmiselt 50 cm. Esimesel eluaastal kasvab laps 25 cm võrra pikemaks, teisel eluaastal 10cm võrra. Edasi kasvab laps umbes 5 cm aastas. Murdeeas toimub intensiivsem sirgumine 6 kuni 7 cm aastas. Luustik ja lihastik Seitsemendaks eluaastaks omandavad kindla kuju lülisamba normaalsed kõverused: kaela-, rinna-, ja nimmekõverus. Lihastik on nõrgalt arenenud. Seljalihaste nõrkuse tõttu eelkooliealisel lapsel lõtv kehahoid, mistõttu tuleb lapsele sageli meelde tuletada, et ta kõnniks sirgelt ja istuks sirgelt. Hingamis- ja vereringeelundid Ülemised hingamisteed on väga kitsad. 5-6 aastasel lastel vohavad sageli
· ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid · vitamiinid on orgaanilised ühendid mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks Millest sõltub aine vahetuse kiirus? · kehamassist, mida väiksem on tema kehamass seda intensiivsem on tema ainevahetus · vanus, noorte ainevahetus on alati kiirem, kui vanade oma · keha temperatuur, mida madalam see on seda aeglasem on ainevahetus · toitainete hulk, mida mitmekülgsem seda parem
põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad
lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood 11-24 päeva. Sümptomiteks on kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele. Lööve on intensiivsem käte ja jalgade sirutuskülgedel, möödub 2-3 päevaga. Haigus kulgeb healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja. Ohtlik rasedatele võimalike lootekahjustuste tõttu. Haigus kulgeb täiskasvanuil raskemini kui lastel. Punetised võivad tüsistuda liigespõletikuga, väga harva peaajupõletikuga. Raseduse ajal haigust põdedes on oht spontaansele abordile, enneaegsele sünnitusele, või kaasasündinud väärarendile. Mida varasem on rasedus, seda tõsisemad väärarengud tekivad.
põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine. vabanevad mineraalsed toiteelemendid, on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliimas Kõrbes Temp kiirendab protsesse ja sajuveest Niiskes ja jahedas kliimas kivide moodustuvad lahused pragudes olev vesi Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda
Osooniaugud Mis? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate
Tiinus ja imetamisperioodil kasvab uttedel peenem ja vähem tugev vill. Villakasvu pidurdust esineb tiinuse viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi. Talvel mõjutavad villa kasvu ja omadusi peamiselt lauda sisustus ja mikrokliima. TÄNAN KUULAMAST !
Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Huvitavat Merkuurist Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne maknetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal.Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km
läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. Temperatuur *Keha ruumala mõõt on võrdeline temperatuuri mõõduga. *Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat. *Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. *Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. *Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. · Soojusnähtused *Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · *Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. · *Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja
kuni 150 m · Pikkus 2-3 meetrit · suurepärane nägemine 4 liiki · Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik
on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsusest vaid on määratud valguse sagedusega. Seega suurema sagedusega valguskvandid on suurema energiaga ja suudavad ka elektronidele rohkem energiat anda. Fotoefekti tekitamiseks peaks aine olema laetud negatiivselt. Sel juhul hakkab välja
(2001) · "Aeg on vaha" luulekogu (2005) Novellid · "Üle ja ümber" (2000) · "Õndsate tund" (2003) Romaanid · "Maailm ja mõni" (2001) · "Tema" (2005) Romaan on kompaktne, üldistav, tungib inimloomu keerdkäikudesse ja esitab igavesi küsimusi eneseleidmisest, lähisuhete võimalikkusest, reetmisest, üksindusest ja valest. · "Hetk" (2009) · Raamat "Miniatuurid" Kogumik lühivorme, autori kõige lüürilisem ja intensiivsem raamat. Tekstinäide: Ärge kartke elu! Miks me peame ennast alla suruma? Elu pakub ju võimalusi! Või ei paku? Öelge keegi, et ei paku! Miss Teini- Trussikud seisis eevakleidis tema kõrval ja kinnitas omakorda: jajaa, elu on ilus, ilu ei tasu endale hoida, mina tahan oma ilu maailmale jagada. Ma tahan olla nagu see naine sellest multifilmist, kes tappis hapet higistava kolli. Aeg on vaha head ööd! päeva jooksul äravisatud kammidest ja sukkadest saaks ehitada mitu pilvelõhkujat
põhilised liikumised kujunenud mõnes mõttes traditsioonilisteks. Sellest hoolimata on selles tantsus palju ruumi ka improvisatsioonilisele ja võistluslikule elemendile. Aja jooksul ja eelnevalt mainitud tantsuduellide käigus lisandus püstiosale ka põranda lähedal tehtavad liigutused, mis panid paljuski alguse breiktantsu levikule. New school Seoses hiphopmuusika muutumisega, on uue koolkonna hiphoptants tavaliselt aeglasem ja intensiivsem ega sisalda erinevalt old schoolile breiktantsule iseloomulikke kätele ja peale toetudes tehtavaid akrobaatilisi trikke ega ka nii palju põranda lähedast tegevust. New school keskendub pigem muusikasse tantsimisele ja veidi enam väljendusrikkusele. Olivia Irene Gonzales
Solaariumi kahjulikkus Tairi Treter Solaarium UVkiirte abil on võimalik saada kaunis võltspäevitus Kasutades spetsiaalset päevituskosmeetikat on võimalik saavutada 40 50% intensiivsem jume. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) andmetel kuuluvad solaariumid kõrgeimasse riskigruppi koos alkoholi ja sigarettidega. Ühe seansi pikkus on olenevalt nahatüübist 615min Solaariumist saab kakskümmend korda suurema kiirgusdoosi kui meie kliimas suvisel keskpäeval. Kahjulikkus Põhjustab enneaegset vananemist ja kortsude teket Naha päevitumine põhjustab pigmendirakkude (melanotsüütide) DNA Click to edit Master text styles
*Fosfageeni süsteem * Varustab lühikese aja jooksul organismi energiaga * Lagundatakse glükogeen, tekib piimhape * ATP kiirel tootmisel keskkond lihasrakkudes happeliseks – lihasvalu! * Rakendub u. 1,5min pingutuste puhul, näiteks 400m jooksus *Glükogeeni piimhappe süsteem * +2min lihaste pingutamisel * ATP-d saadakse: süsivesikute, rasvade, valkade lagundamisel * Võimaldab mitu tundi pingutust * Aeglasem tootmine, vähem intensiivsem kui teistel süsteemidel *Aeroobne hingamine * Kas väide on õige või vale? 1) Toitainetes sisalduv energia vabastatakse hingamisel. 2) Reaktsioonides vabanev energia talletatakse mitokondrisse. 3) Aeroobse hingamise intensiivsus on võrdne fosfageeni süsteemi intensiivusega. 4) ATP-d toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi ATP-süntaasi abil. *Kordav ülesanne * Vasta küsimustele
Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist Paljunemine vähendab allergeene Kuidas toimub paljunemine? Areneb vaegmoondena Arenguetapid: Muna (üleminek munast täiskasvanud tolmulesta kestab umbes 1 kuu) Vastne (ainult 6 jalga) Protonymph (nüüdsest 8 jalga) Tritonymph Täiskasvanu Elab vaid 24 kuud! Areng Inimese surnud naharakud, kõõm
• Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel on metsas jahedam ja talvel soojem, kui lagedal alal. Elutingimused metsas
U = [V ] W töö [J] Q Q laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine · Mida intensiivsem on liikumine seda tugevam on vool · Voolu tugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul Vool · Kui juhi ristlõiget läbib ühe sekundi jooksul laeng üks kulon kulon, siis on voolu tugevus 1A Q C I = = A t s I voolutugevus [A-amper] t aeg [s] Q laeng [C] Vool · Kui vool on suuruselt ja suunalt
Geokeemia kordamisküsimused 1. Mis on maastiku koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. 2. Mis seob maastiku komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest. Side maastike osade vahel toimub aine ja energia liikumisel ning info üleandmisega. Igas süsteemis uuritakse aine ja energia voogusid, uuritakse süsteeme ainelis-
jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) (vähem intensiivsem värv võrreldes FeCl3 lisamisega). Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks,sest Fe(SCN)3 hulk lahuses vähenes (see reageeris ära) ning tasakaal nihkus vasakule (lähteainete tekke suunas). Kokkuvõte ja järeldused Katsest järeldus, et teoreetiline osa vastas tõele. Kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal tõesti nihkub ning katsed tõestasid seda. Enne katseid eeldasin tasakaalukonstadi järgi, et
Kuumtöötlemisel laguneb propektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgenb ning köögivili pehmenb. Mida kauem köögivilja keeta, seda rohkem propektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% propektiinist on lagunenud. Rakuseinte süsivesikute muutumine... Propektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsem on protsess. Happed takistavad propektiini lagunemisprotsessi, ka kare vesi takistab propektiini lagunemist köögiviljade keetmisel.
jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) (vähem intensiivsem värv võrreldes FeCl3 lisamisega). Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks,sest Fe(SCN)3 hulk lahuses vähenes (see reageeris ära) ning tasakaal nihkus vasakule (lähteainete tekke suunas). Kokkuvõte ja järeldused Katsest järeldus, et teoreetiline osa vastas tõele. Kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal tõesti nihkub ning katsed tõestasid seda. Enne katseid eeldasin tasakaalukonstadi järgi, et
riskiksid palju rohkemate inimeludega. Seetõttu sätestab päästeseadus §21 lammutustöö, kaevetöö, raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide ojade ja jõgede tõkestamine. 1) päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal, ehitises või ruumis teha lammutustöid, kaevetöid, maha raiuda puid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Seega, antud maja mahalammutamine on õigustatud vaid juhul, kui see ennetab suurema katastroofi ning säästab inimelusi. 1. Sobivus Tulekahju ohustab paljude inimeste elu ning vara, kuna tuli võib levida hotelli ja põleva maja vaheliselt majalt hotellile ning võib selle süüdata. Oludehinnang põhineb tuulesuunast, kiirusest, ilmastikust ning keskmisest majast. 2
FOTOELEKTRILINE EFEKT Laura Ong, Tambet Talv ja Markus Puusaar, Karl-Gustav Kello 1. Mida intensiivsem on valgus, kiiremini liiguvad elektronid ja nende arv suureneb. 2. Mida suurem vool, seda suurem intensiivsus ja vastupidi. Mida suuremaks muutub lainepikkus, seda hõredamaks jäävad elektronid ning nende liikumiskiirus muutub märgatavalt. UV valguse juures on elektronide liikumine kiire ning nende arv on suur. Kui minna spektrist punase värvuse suunas, seda hõredamaks jääb elektronide ning kiirus muutub aeglasemaks. 3
ning sisuliselt ja ajaliselt ulatuslikumalt, kui seda teeks samad meetmed hädaolukorra puhul. Nii võib inimese omandi puutumatus asenduda sundvõõrandamise või -kasutamisega, vabadus valida oma töökoht töökohustusega ning õigus vabadusele viibimiskeelu ja liikumisvabaduse piiramisega. Kui eriolukorras rakendatud meetmed sellises mahus põhiõigusi piiravad, peavad nad tõrjutava ohu või ärahoitava kahjuga tasakaalus olema. Teisisõnu, mida intensiivsem on põhiõigustesse sekkumine, seda kõrgem peab olema ka välja kuulutatud ohutase. Erinevus tuleb mängu ka küsimuses, kellel on õigus meetmeid rakendada. Hädaolukorra puhul on see üldjuhul jäetud sündmuse lahendamist juhtivale isikule. Eriolukorras oleneb see pädevus meetmest: ühel juhul on pädevus Vabariigi Valitsusel ja eriolukorra juhil, teisel aga võivad samad isikud õiguse edasi delegeerida. Nii on peegeldatud meetme olulisus: kui ulatuslikult riivab see
Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Väike kogus suhkrut paneb pärmi kiiremini ja tõhusalt käärima. Pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks, mille tagajärjel toimub kerkimine. Suhkur on vajalik toitaine pärmseene kasvamiseks. Katses pandi pooled klaasid külmikusse ja teised soojusallika lähedale, et oleks võimalik pärast tulemusi võrrelda kahe keskkonna tulemusi Pärast kahte tundi oli näha, et miski külmas ei toimu ehk protsess peatub. Soojas kõige intensiivsem oli kasvamise poolelt anaeroobne keskkond. Pooled klaasid kaeti toiduõliga. See oli selle põhjusega, et saada anaeroobne keskkond. Õli on selleks kõige tõhusam ja kindlam, kuna katab söötme pinna ära ning ei lase õhku (ka hapnikku) läbi. Katse lõpus selgus, pärm koos õlikihiga soojas temperatuuril söötme kõrgus kasvas kõige paremini võrreldes külmas anaeroobse keskkonnaga. KOKKUVÕTE Külmas pärm ei paisunud ning söötme paksusega midagi ei muutunud. Soojas
11. Selgita põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest. • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku või kasutatakse taimede poolt ära. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 12
surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22
veelgi. Võrreldes paberajakirjandusega on veebilehtedes piir kvaliteedi- ja kollase ajakirjanduse vahel õrnem. Tulles vastu lugejate eeldatavatele soovidele, muutuvad lood veebiajakirjanduses järjest lühemaks ja visuaalsemaks. 10. Mille põhjal võime väita, et kvaliteetajakirjandus tabloidistub? Peamised tunnused tabloidistumiseks: suurem visuaalsus, suuremate pealkirjade kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle huvides on seda kindlalt suunata, ning aina vähem ajakirjanikud, kelle ülesanne oleks teema mitmekülgne kajastamine ja erinevate vaatepunktide väljatoomine. 12. Millega tegeleb suhtekorraldus
viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva). Sümptomid Kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele. Lööve on intensiivsem käte ja jalgade sirutuskülgedel, möödub 2-3 päevaga. Nahalööve võib puududa 25% - 50% haigetel Haige inimene võib olla nakkusallikaks teistele ka siis, kui haigus kulgeb atüüpiliselt ilma nahalööbeta (WHO 2003, p. 5-6).(2) HIV-nakkus HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus. On inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus. See kandub edasi peamiselt sugulisel teel ja kokkupuutel verega. Mõned
See on statistiline seaduspärasus, sest on võimatu ette teada, millal mingi aatom poolestub (e laguneb). Piltlikult öeldes rad. aatomid ei vanane. Osutub, et poolestusajad on väga erinevad. On väga pika ajaga (nt uraan). On elemente, mille poolestusaeg on aastates. On aineid, mille p.a on mõõdetav päevades, tundides v minutites, kuid on ka aineid, mille p.a jääb mikrosekunditesse. Kehtib põhimõte: mida lühem on p.a, seda suurem on elemendi järjekorranr ning seda intensiivsem, ohtlikum on tema rad. kiirgus. Sellega on seletatav Mendeljejevi tabeli lõpuelementide raske avastamine. 10. Poolestusaeg: Kindel ajavahemik, mille jooksul pooled rad aine aatomid muunduvad (lagunevad) samamoodi väheneb ka kiirgus ja soojusemissioon. Poolestusaeg on statistiline seaduspärasus, kuna ei ole võimalik määratleda ajahetke millal aatom muundub. Ajaliselt on poolestusaja kestvused erinevatel ainetel väga erinevad. (Mikrosekunditest miljardite
ühe lüli maakera veeringes Mõjutavad tegurid - Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud - Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse - Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon - Taimkatte esinemine – taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku - Nõlva kalle – mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest pindmine valgumine on intensiivsem - Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral
otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika.
Peale hea näitlejate valiku ilmestab filmi ka suurepärane muusika ning ekraanile on toodud hea visuaal kunagisest Londonist. Huvitav faktor linateose juures oli Dorian Gray portree kujutlemine. Portreed näitas filmi jooksul korduvalt ning lisaks järk-järgult mädanemisele, tegi portree ka kõhedust tekitavaid helisid, kuigi jah, algul paistis see pigem koomiline, kuid mõistan filmiloojate püüdlust anda edasi portree koledust. Filmitegijate eesmärk oli arvatavasti luua intensiivsem sisu tõlgendus raamatust, mis neil ka õnnestust. Eriefektid, muusika ning näitlejad moodustavad suurepärase koosluse ekraniseerimaks Oscar Wilde'i mitmetasandilist menukit. Niisiis soovitan kindlasti esmalt lugeda raamatut ning selle illustreerimiseks vaadata ka filmi
kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osoonikihi paksuse all mõistetakse kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust,kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud
osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud. Näiteks on osooniaugud Antarktika kohal loomulik nähtus, kuna seal on osooni lagunemine intensiivsem kui selle teke. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige aga atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoonid pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest. Osooni hõrenemist põhjustavad aga ka
albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis peaaegu täielikult neeldub atmosfääris. Kiirguse hajumine Hajumine õhu molekulidelt ( Rayleigh`hajumine) on seda intensiivsem, mida lühem on lainepikkus. Valguse piirkonnas tingib see olukorra, kus sinine valgus hajub kõige rohkem. Seetõttu on Päike kollane. Taeva sinise värvuse tingib mitmeid kordi hajunud sinine valgus. Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine) Aerosooliosakestelt hajunud valguse
· Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril · Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on Coriolisi efekt
a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi osooniaukude tekkeks. Osooniaukude tekkimine
annaabi.ee 
