Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi.
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste
VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks kaitsta haigustekitajate eest, hoida õiget kehatemp. VERE KOOSTIS: vereplasma, vereliistakud, valged verelibled, punased vererakud VERELIISTAKUD (trombotsüüdid) korrapärastu kujuga, värvitu osalevad vere hüübimises, ei liigu
Ei tohiks suitsetada, tuleb hästi toituda ning kaalu jälgida ja tuleb olla kehaliselt aktiivne. 8. Vere ülesanded Vastus: Vere kõige olulisem ülesanne on organismis aineid transportida. Veri aitab organismi temperatuuri ühtlustada. Vere teine tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Veri on organismis siduv kude, sest vere ja verega edasi kanduvate hormoonide mõjutusel talitleb organism kui tervik. 9. Vere koostis Vastus: Veri koosneb vereplasmast (55%) ja selles hõljuvatest vererakkudest (45%). Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib nt harknäärmes. 10. Vererakud: ehitus, ülesanded, kus tekivad? Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin
Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus ning toit- ja jääkainete vahetus. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga. Veri on vedel kude Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid. Inimeste veri on koostiselt erinev
Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid
ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka.
V: a) Kehaveenides ja kopsuarterites liigub venoosneveri b) Kehaarterites ja kopsuveenides liigub arterjaalneveri 8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas 9) Millest koosneb veri? Lotele vererakud. V: Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta
Lea Vatsel 2010 Mis on veri ? ( http://www.seemycells.co.uk/ ) Veri on vedel sidekude Koosneb vererakkudest, vereplasmast ja sellest lahustunud ainetest Vererakke on mitut tüüpi Moodustab kehakaalust 7 % ( 4-5 liitrit ) Veregrupid : ( http://uudised.err.ee/index.php?06210776 ) Kasutatakse enamasti AB0-süsteemi A-veregruppi kuuluva isiku plasmas esineb antikeha mis on B-veregrupi-tegurite vastu ja ka vastupidi 0-grupiga isikul on antikehad, mis on nii A kui ka B vastu ( A-l ja B-l need puuduvad ) Peamised vere haigused : Enam levinud aneemia e
2) Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel. 3) Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel. 4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid. Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude kettakujulisele kujule ja elastsusele, on neil kerge transportida hapnikku ka kõige peenematesse veresoontesse. Tänu valgete vererakkude amööbjale kujule on neil kerge liikuda ning võidelda võõrkehade ja mikroobide vastu. Vereliistakute korrapäratu kuju aitab verel hüübida. Selgita immuunsüsteemi talitlust. 1)Õgirakud hävitavad tõvestajad. 2)Lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks.
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega?
VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam. Verer�hk s�ltub aorti paisatava vere hulgast, veresoonte l�bim��dust, elastusest jne. Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine S�damelihase infarkt - tromb suleb s�dame veresoone v�i haru VERI - vedel sidekude, mis ringleb veresoontes T�iskasvanul u 5-6l verd Veri koosneb VEREPLASMAST ja selles h�ljuvatest VERERAKKUDEST. Vererakke on 3 t��pi 1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega -tuumaga, v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud -vere h��bimine -tuumata, ei liigu VERE H��BIMINE - vererakud takerduvad fibriinikiududesse ja sulevad haava Veregrupid 0, A, B, AB Tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel
ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. VERE ÜLESANDED 2: Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed ("kärnad") moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Punalibled e. erütrotsüüdid ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, ketta kujulised, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub ei seo enam hapnikku! Valgelibled e. Leukotsüüdid eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsütoos
Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere mittenjuutonlike omaduste eest on vastutavad vererakud, käitudes kui osakesed suspensioonis. Neil põhjustel tuleks reoloogiliste patoloogiate esinemisel mõelda just haigustele, mis seotud vererakkudega, mitte niivõrd plasmavalkude häiretele. Tsirkuleerivatest vererakkudest interakteeruvad plasmaga kõige rohkem erütrotsüüdid, kuna haaravad enda alla suure ruumi suspensioonis. Kuid erütrotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte mikroskoopiliselt viskomeetris, et need rakud omavad kahte tähtsad omadust, mis on otseselt põhjuseks vere mittenjuutonlikele omadustele. Esimene on spontaanne agregatsioon, kui ei toimu vere liikumist ja nn raharullide teke. Kui panna veri liikuma ja
rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi
Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid
rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks
südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi.
venoosse vere kopsuarteritesse. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi kopsude ja jõuab hapnikurikka verena südame vaskusse kotta. Vereringe- südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem, mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas. Veri on vedel kude Veri on sidekude. Täiskasvanute kehas on 5-6 liitrit, mis moodustab 6-8% kehamassist. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Punased vererakkud e. Erütrotsüüdid elastsed, punases, kettakujulised, puudub tuum. Ülesandeks on hapniku transportimine. Valged vererakud e. Leukotsüüdid- värvusetud, tuumaga, amööbsja kujuga. Ülesanne on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Vereliistakud e.trombotsüüdid-puudub tuum, värvitu, korrapäratu kujuga, ülesanne on osaleda vere hüübimises. Vere ülesanded- aineid transportida, temperatuuri ühtlustada, kaitsta organismi ja veri on siduv kude.
onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l
tagasi südamesse, paremasse kotta. Tekib süsihapegaasiline veri(venoosne veri) Väike ehk kopsuvereringe Venoosne veri liigub südame paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja sealt voolab hapnikurikas veri tagasi südame vasakusse kotta. Tekib arteriaalne veri. VV PK PV VK VV Arteriaalne veri-hapnikurikas veri Venoosne veri-hapnikuvaene veri Veri on vedel sidekude,mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja seles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada puneseid verrakke(erütrotsüüte), valgeid vererakke(leukotsüüte)ja verelistakuid(trombotsüüte). ERÜTROTSÜÜDID LEUKOTSÜÜDID TROMBOTSÜÜDID punased vererakud valgedvererakd vereliistakud värvus punane värvitu värvitu kuju kettakujuline amööbjas korrapäratu liikumine ei liigu amööbi sarnane ei ligu
kapillaaridesse ja sealt veenidesse Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgeim on rõhk hetkel, kui veri paiskub südamest aorti ja madalaim, kui südamelihas lõtvub Vererõhku mõjutavad nt sport, ärritumine, erutus, toit, vanus, veresoonte seinte seisukord, magamine, südamelihase tugevus, jne Veri on vedel sidekude, mis koosneb plasmast (vesi + selles olevad ained, nt soolad, valgud, hormoonid) ja vererakkudest Punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku Moodustavad 90% vererakkudest, neid on samapalju, kui teisi keharakke kokku On lühiealised, vananenud lammutatakse põrnas Ilma tuumata, pole jagunemisvõimelised, uued moodustuvad punase luuüdi tüvirakkudest Sisaldavad valk hemoglobiini, mis seob hapnikku
........9 4. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 2 1. VERI Veri on vedel sidekude mis moodustab inimese kehamassist 6-8 %. Vere funktsioonid on: · transpordifunktsioon; · kaitsefunktsioon; · sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk.
VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud
7) ribosoomid, lüsosoomid, vakuoolid Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Ribosoomid väikesed organellid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 0,5 µm), mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme 7) Lihased: 3 liiki lihased Skeletilihased ehk vöötlihased alluvad inimese tahtele Südamelihased ei allu meie tahtele Silelihased ei allu meie tahtele (kokkutõmme on aeglane) 8) Veri Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled, valgelibled ja vereliistakud 9) Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid vegetatiivseks juhib tahtele allumatut siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre
b) valmis antikehasid Vaktsineerimise ja haiguse läbipõdemise sarnasuse seisnebki selles, et mõlemal puhul toodab organism haiguse vastu võitlemiseks antikehasid. Enamasti, kui haiguse on juba läbi põetud, siis sellesse enam uuesti ei nakatu. Täida lüngad · Inimese vereringe koosneb veresoontest - arterid, veenid ja kapillaarid, südamest ja verest, mis omakorda koosneb vereplasmast ja selles olevatest vererakkudest. · Süda on inimesel 4- osaline, kodasid ja vatsakesi eraldavad südameklapid ja vatsakeste ning veresoonte vahel on poolkuuklapid. · Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise. · Süda töötab pidevalt ja rütmisliselt, tagades sellega vereringluse kehas. · Väike vereringe läbib kopse, kus veri rikastub hapnikuga, ning annab ära süsihappegaasi. · Veres leidub kolme tüüpi vererakke:punased vererakud, valged vererakud ja
seksuaalpartneritel ● Verd ei või loovutada isikud, kes on tarvitanud süstitavaid narkootikume. ● Tätoveerimisest, augustamisest, nõelravist peaks olema möödas 4 kuud ● Puugihammustusest peab olema möödas 2 kuud Vere funktsioonid ● Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 – 8% ● 70 kg kaaluva täiskasvanu kehas on verd u 5 liitrit. ● Eluohtlik on rohkem kui kolmandiku vere kaotus ● Veri koosneb vereplasmast ning vererakkudest. Viimased jagunevad punalibledeks ehk erütrotsüütideks (ülesandeks hapniku transport), valgelibledeks ehk leukotsüütideks (ülesandeks organismi kaitsmine haigustekitajate vastu) ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks (tähtsad vere hüübimisel). Vere funktsioonid ● Transport: hapnik kopsudest ja toit- ning ehitusained seedetraktist kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas
e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin nahk limaskestad maohape sülg pisaravedelik 2. Kaitseliin õgirakud ja tapjarakud kaasasündinud immuunsus põletik 3. Kaitseliin lümfotsüüdid antigeen
Epiteelkoe osa rakke on võimelised poolduma ja see tagab haavad suhteliselt kiire paranemise. Sidekude sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon. Lihaskude lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skelettlihaste koostisesse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite (näiteks soolestiku) ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet
Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja
18. Suur ja väikevereringe Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: väikest e kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist, ning suurt e keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 19. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Veres on veel vererakud: vereliistakud (vere hüübimine), punalibled (O2 transport), valgelibled (antikehade moodustamine). 20. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid. Munarakud arenevad munasarja koores.
südamelihase kahjustus ehk südamelihase infarkt. See osa südamelihasest ei saa enam verd ja sureb. Atreoskleroosi teket soodustab liiga rasvane toit, ülekaalulisus, vähene aktiivsus, suitsetamine, kõrge vererõhk jne. Veenilaiendid on jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired ja südameklapi rikked. Peatükk 8. Veri on vedel kude. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID
Mittepärilikud Päriliku Pärilikud eelsoodumusega hemofiilia kõrgvererõhktõbi Füüsikalised Keemilised Bioloogilised nahapõletus maksatsirroos gripiviirus 36. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? *Õgirakud hakkavad kohe haigustekitajaid hävitama *Osa valgetest vererakkudest tuvastab haiguse ning pärast seda hakkab tootma antikehasid. *Nahk ja sülg ei lase haigustekitajaid orgnismi. *Veri hüübib. 37. Mil viisil vaktsineerimine toimib? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajaid, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kui immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 38. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike
Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.Nad kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hammas koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.Vere koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa :1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu
mitmekihiline epiteel, mitmerealine epiteel. Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. 28. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine. Sidekoes eristatakse: retikulaarne sidekude, kohev sidekude, tihe sidekude. 29. Veri Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 30. Luukude ja kõhrkude Kõhrkude toetuslikku talitlust kandev tugikoeliik. Luukude tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. 31. Närvikude ja närvirakk närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides
Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine. Koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast. Koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa : 1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. 2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub
ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka.
· kapillaarides toimub gaasivahetus, toit- ja jääkainete vahetus · vere liikumise kindlustab vererõhk · jaguneb kaheks: a) suur vereringe varustab keha kudesid verega b) väike vereringe ehk kopsuvereringe, veri rikastub hapnikuga 4. VERI. LÜMF. KOEMAHL VERI · vedel sidekude, mis ringleb veresoontes · koosneb vereplasmast · plasmas hõljuvatest vererakkudest · vererakke mitu tüüpi: PUNASED VERERAKUD VALGED VERERAKUD VERELIISTAKUD VÄRVUS Punane Värvitu Värvitu KUJU Kettakujuline amööbjas Korrapäratu LIIKUMINE Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu ÜLESANNE Hapniku transportimine Võitleb võõrkehade ja Osalevad vere
Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 28. Veri ( paks, vedel, puna- ja valgelibled, kuidas nimetatakse) Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks.
Asuvad ülajäsemetel küünra ja kaenlaaugus, alajäsemetel põlveõndaltes ja kubemes. Vereloome elundid on; lümfisõlmed,põrn(splen), punane luuüdi ja osalt ja tüümus(harkelund- thymus) Vere funktsioonid: · Transpordifunktsioon- viib O2 kudedesse ja CO2 kudedest kopsu · Kaitsefunktsioon- Kaitseb organismi võõrkehade ja haigustekitajate eest · Valgudepoo- varuainena veres olemas, kui vaja Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest: · leukotsüüdid kaitserakud · Erütrotsüüdid transpordib happniku ja co2 · Trombotsüüdid sulgevad viga sanaud versoone. Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel. Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine. Verevalgud on albumiin , globuliin, hemoglobiin ja fibrinogeen. Seovad ja transpord. erinevaid aineid. Süstol- südame kokkutõmbe faas diastol- südame lõõgastumise faas
vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 mikronit, sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub – ei seo enam hapnikku! b. Valgelibled e. leukotsüüdid: - kokku 5 –9 t/cmm, eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega
metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. 25. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e.
7 Südame-vereringesüsteem. Veri. Veri on kehas ringlev vedelik, mis kannab kõikidesse keharakkudesse toitaineid ja eemaldab jääkaineid. Veri on nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punane vedelik, mille erikaal 1,054-1,066. täiskasvanu inimese kehas on kuni 6 liitrit verd (1/13 kehakaalust). Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere ülesanded: · Ainevahetus veri toob kõikide elundite kudedele toitaineid ja viib neilt ära laguproduktid · Hingamine veri toob kõikide elundite kudedele hapnikku ja viies ära süsihappegaasi. · Humoraalne regulatsioon veri kannab organismis laiali mitmesuguseid aineid (hormoone), mis põhjustavad kas elundite talitluse intensiivistumist või pidurdamist. · Kaitse veri sisaldab fagotsüüte ja antikehi.
Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. veri: on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid ja vereliistakud e. trombotsüüdid.
Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 30. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum. Ringivas veres on fibriin plasmas lahustunud valkainena fibrinogeenina. Vere koostis: a) vereplasma ( 3/5-2/3 vere kogumassist) b) vererakud, mis omakorda jagunevad: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e.
ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu
o Reynoldsi arv iseloomustab kuivõrd laminaarne või turbulentne on voolamine.
Re<2000, harilikult laminaarne; 2000
hapnikurikas Vererõhk Kõrge Madalam Madal Eripära Tugev lihaskiht Olemas klapid Kõige peenemad Ülesanne Viia verd südamest Viia veri südame suunas Ühendada artereid eemale veenidega 14.4 Veri Suletud, vedel, vereplasmast, vererakkudest(verelibled, hemotsüüdid), punased vererakud(erütrotsüüdid), valged vererakud(leukotsüüdid), vereliistakud(trombotsüüdid), valged vererakud, vereliistakud, Hemoglobiin, valkudest, ühes, trantspordi-, kaitse-, homöostaasi, kõrgema, madalama 14.5 Immuunsüsteem Organismi kaitsesüsteem (võõrkehade eest). Lümfisõlmed, lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund.
HC O C R2 H2O HC O C R2 + - O C R3 O Proteaasid: H2C O C R3 H2C OH Endoproteaasid katalüüsivad sidemete hüdrolüüsi peptiidahela keskel, eksoproteaasid ahela triacylglycerol lõpus. 1,2-diacylglycerol fatty acid Karbonaadi hüdro-lüaas: Aitab CO2 eemaldamisel kudedest ja transporti punastest vererakkudest kopsudesse, kofaktoriks on Zn2+ . CO2 + H2O HCO3 + H+ Ratsemaasid: 3. Eksperimentaalsed meetodid ensümoloogias: Eksperimendi eesmärgid: a) ensüümi kontsentratsiooni ja aktiivsuse määramine · ensüümi puhastamise jälgimine · meditsiiniline diagnostika b) substraadi hulga/kontsentratsiooni määramine · metaboolsete protsesside jälgimine · meditsiiniline diagnostika · keskkonna seisundi jälgimine
Venoossne veri muutub arteriaalseks. Parem vatsake-kops-vasak koda. Veri- vedel sidekude, millel on 3 osa: 1.punased vererakud-punased, kettakujulised, ei liigu, ül. Hapniku transport, neid on u. 4,5-5 mln. 2.valged vererakud-värvitud, amööbjas, liiguvad nagu amööb, ül. Võtlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, neid on u. 8000. 3.vereliistakud-värvitud, korrapäratud, ei liigu, osalevad vere hüübimises, neid on u. 250 000. Veri koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vereplasma-valkude vesilahus+mineraalsoolad, hormoonid, toitained, jääkained, süsihappegaas jne. ülesanne:toob süsihappegaasi kudedest kopsu, transpordib toitaineid ja jääkaineid. Haigus- kõrgvererõhktõbi, madal vererõhk, südamelihase infarkt, ateroskleroos, mida nim. ka veresoonet lubjastumiseks. 3.seedeelundkond- Osad: 1.)suu-toidu peenestamine, toit seguneb süljega, sülg sisaldab ensüümi AMÜLAAS-lagundab süsivesikuid. 2
annaabi.ee 
