Veregrupid Juba 18. sajandil prooviti kasutada ühe inimese verd teise inimest ravimiseks, kuid nende katsete tulemused olid erinevad, sest ainult vähestel juhtudel näht vereülekande parandavat toimet. Paljudele patsientidele lõppes see surmaga. Uurimises selgus, et õnnestunud vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel klappima, see tähendab et patsiendil ja doonoril peavad olema samad veregrupid. Eestis levinuim veregrupp on A Rh positiivne 31% talle järgnevad 0 Rh positiivne 30% ja B Rh positiivne 20% , negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. Rh-D positiivsed (punalibledel on D-antigeen) ja Rh-D negatiivsed (punalibledel puudub D- antigeen) . A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen
) AB0 süsteem Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga
Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool Kaidy Tõruke VEREGRUPID Uurimustöö Juhendaja: Heli Sinipalu Ahja 2015 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEREGRUPID.....................................................................................
Referaat Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma
kehavedelikes (sülg, maomahl). Need alloantigeenid määratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne. Teiseks tähtsaks erütrotsüütide alloantigeenide süsteemiks on reesussüsteem. Avastati 1940. aastal. Rh-antigeen identifitseeriti algul reesusahvi (Macaca mulatta) erütrotsüütides. Hiljem leiti, et enamiku inimeste erütrotsüüdid sisaldavad ka seda antigeeni (D), on Rh-positiivsed ja umbes 15% see antigeen puudub Rh-negatiivsed. Rh-süsteem on keeruline geneetiliselt polümorfne kompleks. Tänaseni on kirjeldatud 45 Rh- süsteemi antigeeni, millest määratakse põhiliselt viit antigeeni: D, C, E, c ja e. Nende viie antigeeni kombinatsioonidest moodustuvad Rh-fenotüübid. Enamasti ei ole kõigi viie Rh-antigeeni määramine vajalik, vaid piisab ühe, D-antigeeni, neist kõige immunogeensema määramisest.
Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine. Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd, segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ
punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see on ainult u 15% elanikkonnast. Erinevalt AB0-süsteemist ei ole Rh- inimesel algselt antikehasid D- antigeeni vastu. Esimesel kokkupuutel Rh+ verega hakkavad alles antikehad tekkima (veri sensibileerub), seega esimene Rh- kokkupuude Rh+ verega ei üõhjusta antigeen-antikeha reaktsiooni. 1
on tõenäosus, et ka järgmine laps saab seda haigust määravad geenid? 25% tõenäosusega sünnib haige laps. A terve (dominantne) a haige (retsessiivne) Aa haiguse kandja P Aa X Aa Genotüüp F1 AA Aa Aa aa Fenotüüp F1 terve haiguse kandja haiguse kandja haige - Sirprakne aneemia pärilik haigus, punased vererakud on sirbi kujulised *Põhjus mutatsioon hemoglobiini tootvas geenis- hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku ja verelibled on C-tähe kujulised *Haigust põdev inimene ei haigestu malaariasse, sest malaariat kandev sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada. Näidisülesanne: Lasterohkes Nigeeria peres on tervetel vanematel sündinud sirprakset aneemiat põdev laps. Kui suur osa selle pere lastest on terved ja malaaria suhtes resistentsed? a haige A terve Aa kandja P Aa X Aa Genotüüp F1 AA Aa Aa aa Vastus: 50% lastest on terved. Veregrupid polüalleelne tunnus
, E., S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ESK hinnatakse 1h möödumisel selginenud plasmakihi mõõtmisega. Mäletsejaliste ESK on väga aeglane: ööpäevas mõni mm. ESK muutused (peamiselt kiirenemine) viitab aneemiale, nakkus- ja parasiithaigused, mädased põletikud, kasvajad. Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 5 2.7.7. Erütrotsüütide antigeensed omadused. 2.7.7.1. Veregrupid inimesel : AB0 ja reesussüsteem. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine). Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem. AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd.
Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1. erinevad rakupinna retseptorid, valgulised retseptorid, raku pinnal glükolipiidsed retseptorid, immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud. Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö.
teatud antigeenide olemasolu erütrotsüütide pinnali. Need antigeenid on määratud geenidega. POLÜALLEELSUS populatsioonis on ühe fenotüübilise tunnuse määramiseks rohkem kui 2 alleeli. AB0 süsteem : vererühmade määramisel osaleb 3 alleeli. IA määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdile. IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdile. i -Ei määra antigeeni teket. IA ja IB on dominantsed i suhtes. Doonori veres ei tohi olla antigeene, mis puuduvad vastuvõtjal, sest vastuvõtja antikehad põhjustavad aglutinatsiooni.(vererakkude kokkukleepumine tromb) ABO süsteemi vererühmad Vererühm Genotüübi Antigeenid Antikehad Kellele võib Sagedus d plasmas doonoriks eestlastel 0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A
vajaduse katmise eest hoolitseda. Suhkur (ka lauasuhkur) ei ole oma õiges koguses mitte mingil juhul probleemiks. Otse vastupidi - suhkrut on vaja anda õige kogus (5...6% üldisest toiduenergiast), et kindlustada normaalne veresuhkru tase, mis on vajalik kõikide organite, eriti aga aju tegevuses. Muidugi on ebatervislik suhkruga liialdamine. ·Nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid tarbima piima või piimatooteid. Noores eas esineb piimasuhkru talumatus vähestel. Vanemas eas sagedus suureneb. Aga fermenteeritud piimatoodete valmimise käigus piimasuhkur lõhustub ja tavaliselt taluvad rõõska piima mittetaluvad inimesed väga hästi fermenteeritud piimatooteid. ·Terve inimene ärgu kartku kolesterooli! Kolesterool on orgamismile hädavajalik. KOLESTEROOL ·Terve täiskasvanud inimese organism sünteesib oma tarbeks umbes 1 g kolesterooli päevas. Sünteesi reguleeritakse negatiivse tagasiside printsiibil, s.t
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks
o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka happe mürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus C. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus Veregrupid: AB0-süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide (punaliblede) pinnal esinevad A- ja B-antigeenid ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad. Veregrupp Antigee Antikehad
o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli o Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka hapepmürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus 3. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide 12 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus. Veregrupid: AB0-süsteem.
lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust.
Lisaks on seal lahustunud erinevad valgud (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid) ning toitained (suhkrud, rasvad, aminohapped). Ülesandeks lahustunud ainete transport mööda keha. 4.Vere füüsikalis-keemilised omadused osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2) tasakaalustatakse mõnda teist ainet lisades. Kui rõhk ületab piirid, kaotavad verelibled oma funktsiooni, tagajärjeks võib olla surm. onkootne rõhk e. kolloidosmootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. Hoiab verd veresoontes. konstantne reaktsioon – sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH. Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed. Vere külmumistemperatuur on -0,55 C.
Dimeerne vorm osaleb primaarses kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas, prostata vedelikus, vaginaalsetes sekreetides ja mukoossetes peensoole sekreetides. Oraalse tolerantsi kasutamine ravis - mõte selles, et süües sisse (või ka nt ninalimaskestale aerosoolina manustades) hulgaliselt mingit antigeeni, indutseerime selle antigeeni vastast tolerantsust, lahustunud antigeen ilma ohu/põletikusignaalita soole limaskestas imendudes viib selle antigeeniga reageerivad lümfotsüüdid anergiasse. Seda saab teoreetiliselt kasutada tolerantsi tekitamiseks (taastamiseks) näiteks autoimmuunhaiguste korral, üksikuid väiksemahulisi human trial'eid on olnud, kuid tulemused veel lõplikult selged ei ole, sellegipoolest üks enimlubav spetsiifilise Ag suhtes tolerantsi indutseerimise tee
omavad NK rakkudele iseloomulikke retseptoreid. N: CD 16, mis tunneb IgG molekuli Fc-d, seega anomaalse raku AG-AK kompleksi ja võivad tappa defektsed rakud. NK1-T rakkude vastus on kiire: (kiirem kui TH rakkudel); kiiresti sünteesivad tsütokiine, mis toetavad B rakke antikehade tootmisel; stimul. põletiku-vastast reaktsiooni ja T-rakkude tootmist. Lümfotsüüdid tunnevad ära antigeene ja diferentseeruvad immuunvastust teostavateks rakkudes. On väga tähtsal kohal omandatud immuunsuses. Antigeen aktiveerib ainult neid lümfotsüüte (ühesuguste lümfotsüütide kloone), mis on selle antigeeni suhtes spetsiifilised (tunnevad ta ära). Äratundmine toimub lümfotsüüdi pinnal asuvate retseptorite abil. Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad. Immuunsüsteemis on miljoneid erisuguse antigeenispetsiifikaga lümfotsüüte, millest ainult väheseid aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama. Kloon on ühe raku paljunemisel tekkinud rakupopulatsioon
koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid
Tõuloomade, sperma ja embrüote müük. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda välistada ei saa). Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid, hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa). 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et
on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid.
antibakteriaalsete preparaatide suhtes. • MALDI-TOF ("Matrix Assisted Laser Desorption/Ionization") ehk proteiini profiili määramine mass- spektromeetria abil. Identifitseerib kuni 96 proovi 30 minuti jooksul. 3. Seroloogiline uurimine. Eesmärk: spetsiifiliste antikehade esinemise või nende tiitri tõusu abil haigustekitaja olemasolu määramine organismis. Vereseerumis määratakse antikehade sisaldus: aglutinatsioonireaktsiooniga, kusjuures antigeen võib olla kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad
eksponeeritud. Antibiootikumid töötavad tema suhtes suurepäraselt, pandeemiat karta ei tasu. B. cereus esineb kõikjal maailma muldades. Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis • Virulentsetel tüvedel on polüpeptiidne kihn: antigagotsütaarne, nekroosi, pustula malignat põhjustav • Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor). Need põhjustavad naha, soole, kopsu kahjustust. • Spoorid suudavad pinnases säilida B. cereus • Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida • Koedestruktsiooni vahendavad tsütotoksilised ensüümid tsereolüsiin ja fosfolipaas C Haigused. B. anthracis • Nahavorm: valutu paapul areneb haavandiks, ümbritsevad vesiiklid
§ Kuigi kombinatsioone tekib harva, siis kui see juhtub, on bakterid võimelised geene vahetama ka väga suurte erinevuste puhul (madal ristamisbarjäär! - loob võimaluse info vahetuseks erinevate bakterite liikide vahel). § Kombinatiivse muutlikkuse käigu vahetatud geneetiline materjali hulk bakteritel on väike - võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
