Vererühmade süsteemid (0)

VERERÜHMADE SÜSTEEMID
(AB0 ja Rh.)
AB0 süsteem
Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910 - 20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB.
Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel . On neli võimalust:

• punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A
  
• punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B
  
• punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB
  
• punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0
  

Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0- antikehad puuduva antigeeni vastu.
Inimesel veregrupiga
A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks;
B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks;
AB antikehad puuduvad;
0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks.
Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu.
Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen- antikeha reaktsioon , mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele
Rhesus -süsteem
Rh-süsteem, on inimese vererühmasüsteem, milles erinevused võivad põhjustada komplikatsioone vereülekandel ning ema ja loote immunoloogilisi konflikte. Alles 1991. a. sai süsteemi geneetiline loomus tegeliku molekulaargeneetilise seletuse. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeen on Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen, mille esinemise järgi punalibledes jagunevad inimesed:

• Rh-D positiivsed (punalibledel on D-antigeen)
  
• Rh-D negatiivsed (punalibledel puudub D-antigeen)
  

Eestis on elanikkonnast umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. Vereülekande puhul tuleb alati jälgida, et Rh D-negatiivne haige saaks Rh D-negatiivse doonori vere. Vastasel korral võivad tekkida haigel  D- antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajaks kui Rh-D negatiivsel emal sünnib Rh-D positiivne laps.
Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga . Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled . Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu.
Patsiendi veregrupp
Sobiva doonori veregrupp
A
A või 0
B
B või 0
AB
B, AB, 0
0
0
AB-veregrupiga patsiendile võib üle kanda kõikide veregruppide punaliblesid, seega võib teda nimetada universaalseks patsiendiks.
0-veregrupiga Rh D negatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele.
Ainult veregrupi järgi ei saa isadust tuvastada, kuid reeglina päranduvad veregrupid järgnevalt:
Vanemad
Lapsed
0 + 0
0
0 + A
0 või A
0 + B
0 või B
0 + AB
A või B
A + A
A või 0
A + B
0, A, B või AB
A + AB
A, B või AB
B + B
B või 0
B + AB
A, B või AB
AB + AB
A, B või AB
Rh D pos + Rh D pos
Rh D pos või Rh D neg
Rh D pos + Rh D neg
Rh D pos või Rh D neg
Rh D neg + Rh D neg
Rh D neg
Sandra ja Gärolyn
08.10.2009 9B.