Peep Reimer 6 3. MAJANDUS EESTIS 1870-1914: 1. Raudteede rajamine: Eestis hakati kitsa- ja laiarööpmelisi raudteid rajama alates 1870 aastast. NB! Vastake õpiku (§4) abil, kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti ühiskonda ja majandust? Tööstus Põllumajandus Kaubandus Asustus Inimestevaheline Läbikäimine 2. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. - Jätkus talude päriseksostmise protsess. 1916 aastaks oli mõisnike käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus
....................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus.......................................................................................................................................11 Masina- ja metallitööstus...........................................................................................................11 Kaubandus................................................................................................................................. 12 Linnastumine............................................................................................................................. 12 Ühistegevus..........................................................................................
suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes märksa aeglasemalt. Tundus, et Venemaa majanduses oli kõik korras, aga: * 85% majandusest kuulus väliskapitalile (tohutu turg; odav tööjõud); * äärmine kontsentreeritus. Tööstuskeskused: 1) Moskva ja lähiümbrus u. 50 km ulatuses tekstiilitööstus. Vene kapitalil põhinev. 2) Peterburg masinaehitus, elektroonika, polügraafia ja keemiatööstus. Ka Riia ja Tallinn kuulusid siia. Saksa ja Prantsuse ettevõtjad. Suhteliselt hästi arenenud. 3) Ukraina. Kivisüsi ja metallurgia. Prantsusmaa ja Belgia kapital. 4) Bakuu. Naftatööstus. Inglise kapital. Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol
a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O. von Bismarcki, algas Saksamaa sise- ja välispoliitikas uus ajajärk. Wilhelm II eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. MAJANDUSARENG. 19. saj. keskel oli Saksamaa veel agraarmaa tasemel, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng. Saksamaa kasutuses olid väga rikkalikud kivisöe (Ruhri ja Saari bassein) ning rauamaagi varud (Ülem-Sileesias ja prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka
Venemaal on omakapitali väga vähe, enamik väliskapital. Raha paigutamine Venemaale on väga riskantne, aga välisriikidele on ahvatlevad lai siseturg ja odav tööjõud. Tööstuses väga kõrge konsentratsioon ehk kui on ettevõtted, siis on nad väga suured. Tööstus koondub üksikutese piirkondadesse, suurem osa Venemaast jääb agraarmaaks, kus küntakse hobuse ja adraga. Mingeid tehnilisi uuendusi põllumajanduses ei toimu. Põhilised tööstuspiirkonnad: · Moskva, kus on vene oma kapital, millega pannakse tööle tekstiilitööstus. Kunsti keskus. · Peterburg ja Baltikum, kus on palju saksa ja prantsuse kapitali. · Donbaz Ukrainas (Lõuna - Venemaal), Inglise kapitalil põhinev Bakuu naftatööstus · Uuralid, kust hakkab kujunema metallurgia keskus. Riigil on suur roll industrialiseerimises tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa
taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad).
Olid tehtud erilised mälestuskruusid, mis olid mõeldud kindlatele inimestele. Kostitamine oli tehtud Hodõnka väljakul, kus tehti ka armee õppuseid. Seal olid kaevikud, mis ei olnud kinni aetud. Tuli väga palju rahvast, tekkis surve. Need, kes kukkusid, need jäid jalge alla. Venemaa oli endiselt agraarriik, aga algas ka tööstuse areng. Tööstus hakkas arenema, selle tõttu suurenes tööstus 2-3x. Ei olnud ühtlaselt, olid tööstuspiirkonnas. Moskva ja Moskva ümbrus arenes tekstiilitööstus. Varssavi, Peterburi, Riia, Tallinn masinatööstus eelkõige, osalt ka tekstiilitööstus. Ukraina, Lõuna-Venemaa - kivisöekaevandused, rauakaevandused. Uuralid kivisöekaevandused, rauamaagikaevandused. Kaspia mere ääres nafta. Tööstus oli rajatud tänu väliskapitalile ehk tänu Prantsusmaale ja Saksamaale. Oluline oli ka Suure Siberi raudtee ehitamine. Pidi jõudma Vladivastoki Venemaa idaosas. Enne I maailmasõda läks Samarast Tsita'sse, alles hiljem ehitati Vladivastokki
3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5. enamik ettevõtetest kuulus baltisakslastele, välismaisele kapitalile või vene päritolu ettevõtjatele. Eeldused tööstuslikuks pöördeks kujunesid aurumasina kasutuselevõtmisega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. (Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks.
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud priv
vabaduste puudumine, mittevenelaste rahvuslik rõhumine, maaküsimus, lüüasaamine Vene- Jaapani sõjas muutis sisepoliitilised probleemid eriti teravaks · Iseloomulikud jooned: stiihiline; streigid, talurahvamässud, mõisate põletamised, ülestõusud linnades, mässud sõjaväes. · Osaliste järeleandmiste tegemine 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga: kõigile Venemaa rahvastele lubati kõik põhilised demokraatlikud vabadused sõna-, südametunnistuse-, koosolekute-, ühingute ja erakondade asutamise vabadused; kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti - Riigiduumasse, algas duumamonarhia periood · Revolutsioon suruti sõjaväe abil maha, sest suurem osa armeest oli jäänud keisrile ustavaks · Tulemused: Riigiduuma loomine, poliitiliste erakondade tekkimine, ajakirjanduse vabanemine tsensuuri alt. Veebruarirevolutsioon 1917
Seejärel reetsid punased oma senise liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. aastaks. Poola-Vene sõda Kodusõja võitmine oli enamlaste juhtide seas taas ellu äratanud maailmarevolutsiooni kava. Selle järgi tuli Punaarmeel oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass. Nõukogude juhid olid veendunud, et poola töölised võtavad neid vastu vaimustusega. Poola hakkas aga vastu ning üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi. Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920. aasta augusti alguseks Varssavi lähedale. Punakomandörid olid veendunud, et paari nädala pärast on nad mitte ainult Varssavis, vaid ka Berliinis. Lääneriigid ei mõistnud Euroopa kohale kerkinud ohu suurust ning osutasid Poolale vaid piiratud abi. Poolas aga tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Poola juhil marssal Josef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba
Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.) C) Austria-Ungari (3.nov.)
marurahvuslusele Parteipoliitiline maastik : valitses vaid üks partei : Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis järgis Karl Marxi tõdemusi sellest, kuidas jõutakse õiglasesse ühiskonda. Majandus : Kitsikust tundis suurem elanikkond kui Prantsusmaal ja Inglismaal, kuigi tööstus ja põllumajandus oli ilusti arenenud. Välispoliitika : tahtsid ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvused üheks rahvuseks-marurahvuslus ja ultranatsionalism nt taheti liita Austria-Ungari , Baltikum Saksamaaga. Vaenlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa ning välispoliitilised poolehoidjad olid Itaalia ja Austria-Ungari hiljem Itaalia lahkus Kolmikliidust(1882.a. loodi) Koloniaalpoliitika : Väga vägivaldne ja tsiviliseerimata, tülitses Prantsusmaa ja Inglismaaga Maroko pärast nt. Suruti hererote ülestõus Saksa Edela-Aafrikas väga veriselt maha. ITAALIA : Riigikord : parlamentaarne monarhia(vabariik??) Sisepoliitika : 1912.a
taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad).
arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud
olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo 4 RUB, teised 23 RUB. Venemaale on iseloomulikud suveniirid matrjoskad, puust nikerdatud karbikesed ja samovarid. Pikim jõgi Venemaal on Leena. See on 4400 kilomeetrit pikk. Pikad on ka Jenissei ja Volga. Neist esimene 4102 ja teine 3530 kilomeetrit pikk. Pindalalt suurima järve suurus on 31 500 km², selle nimi on Baikal. Suurim sügavus sellel järvel on 1620 m. Venemaa pealinn, Moskva on rahvaarvult Venemaa suurim linn. Selle elanikkond aina kasvab. Praeguseks on seal üle kümne tuhande elaniku. Linna asustamis aastaks loetakse 1147 aastat. Venemaa ülikoolideist vareim asutatud on Moskva Ülikool, see asutati aastal 1755. Veel ülikoole: Kaasani Ülikool(1804), Moskva Tehnikaülikool(1830), Tomski Ülikool(1880). 1899 aastal asutati kaks ülikooli, nendeks on Peterburi Tehnika ülikool ja KaugIda Ülikool. Kõige vanem raamatukogu on asutatud 1714 aaastal
vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad).
See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. Keisri 17. oktoobri manifest: *Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. *Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. *Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. !!!16. Arengud Soomes ja Baltikumis (vt ka kordamisküsimused ,,Soome ja Baltikum Vene impeeriumi koosseisus") 17. Tähtsamad parteid Inglismaal (loetelu ja selgitused)? Välispoliitika põhisuunad? Milles seisnes Suurbritannia imperialistlik poliitika? Iirimaa probleem? Selgita: home rule, sufrazetid? - Leiboristlik Partei (tööerakond) ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. Liberaalide Partei valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja
Vene väed vallutasidka Soome . Pärast Karl XII surma 1718.a. algasid pikaajalised rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1821.a. Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina rohkem rahvasõjaks
kaasaegseid põllutöömasinaid. -Friedrich Georg von Berg-krahv, kes sai kuulsaks talvekindla ''Sangaste'' rukkisordi aretamisega. -Külas süvenes sotsiaalne kihistumine. -XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstuse arenemine -XIX toimus kogu Vene impeeriumis hoogne tööstuslik tõus. -Eestis laiendati juba varem olemasolevaid tehaseid ning rajati uusi ettevõteid ja terveid uusi tööstusharusid. -Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. -1857.a. Narvas avatud Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus tänu pidevale laiendamisele Eesti suurimaks ettevõteks.( 1880-5000 töölist) -Tallinnasse rajati Balti puuvillamanufaktuur. -Järsult kasvas masina-ja metallitööstuse osakaal.Asutati terve rida uusi ettevõteid. Suurimatest elektrimasinatehas ''Volta'', vagunitehas ''Dvigatel'', Fr.Kulli metalli-ja Fr.Wiegandi masinatehas. -Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.
Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918 märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt läänerindele, kus teostati 1918 esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918 alustas pealetungi läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november).
Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918 märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt läänerindele, kus teostati 1918 esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918 alustas pealetungi läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november).
tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal
1905 rev tõi kaasa Eestist lahkumise karistuse hirmus. MAJANDUS 19. SAJ LÕPP; 20. SAJ ALGUS Raudteede ehitamine mõjutas majandust. 1870 1. Raudteeliin Paldiski-Tln-Tapa-Narva- Peterburi Tln-Peterburi 11h 43 min Tapa-Tartu 1876 vahepeal. Trtust edasi ei saa. 1887 pikendati Valka, sealt edasi Riiga. 1889 Valga-Võru-Pihkva-Moskva Hakati eraraudteed ehitama, mis oli kitsarööpmeline. Üle Eesti kitsad. Tänu sellele arenes tööstus kiiremini. Tööstus: arenes masina ja metallitööstus, võimalik toorainet sisse tuua nt kivisüsi Venemaalt raudtee abil, puuvill Egiptusest. Valmistoodang välja, nt paber üle kogu Venemaa. Raudtee abil viidi valmis toodangut eeskätt Peterburi turule. Kuna tähtsaks oli saanud karjakasvatus, siis eeskätt veeti koort ja võid. Samuti muutus asutuspilt Eestis, raudteejaamade ümbrusesse tekkisid uued asulad. Nt Tapa, Jõgeva, Mõisaküla, Jõhvi. PÕLLUMAJANDUS: Eesti oli jätkuvalt põllumajanduslik maa. Kuigi oli juba palju talusid
põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud -- baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni. Maaomavalitsusreform jäi teostamata ja baltisaksa autonoomia üks nurgakive, aadli seisuslike korporatsioonide -- rüütelkondade -- ainuvõim kubermanguomavalitsuses püsima kuni 1917. aastani. Rüütelkondade juhtida ja valitseda jäi ka kohalik luteriusu kirik.
Tööstustoodangu suurem osakaal Mehhaaniliste töövahendite laienev kasv 2) üldine tööviljakuse tõus, mille taga on inimtööjõu, kapitali ja maa produktiivsuse tõus 3) organisatsioonilised muutused, mis hakkasid üha rohkem sõltuma turumehhanismist. Laienes tööjõud, eraldus töölisklass. Tööstuspööre Inglismaal/Madalmaades sai alguse umbes 1750 aastal ja kestis umbes 1850 aastani (domineerivaks oli muutunud vabrikutööstus, eriti arenenud oli tekstiilitööstus, mis oli 19 saj keskpaigaks üle viidud vabrikutesse). Prantsusmaal toimus tööstusrevolutsioon 1760-1860. samuti oli kõige tähtsam haru tekstiilitööstus. Saksamaa 19 saj algul. Hiline industrialiseerimine 1880 lõpp, USA 19 saj algul ja lõppes 1850. Protsess toimus väga kiirelt. Manufaktuurid vabrikustati. Venemaa 1820(30) arenumates piirkondades, üksikutes kohtades. Lõpp kuskil 1930- 40
- Puudus sõna-, trüki- ja mõttevabadus - Tsarismi rahvuspoliitika jätkus ,,ühtse ja jagamatu" suurriigi iddest ja oli sallimatu mittevenelaste ja mitteõigeuskilke suhtes - Venelased surusid oma kultuuri ja keelt muulastele peale, mis muutis muulastele vene rahvuse ja ametliku kultuuri tülgastavaks - Eestlased olid eriti targad ja kirjaoskajad, kohati paremad kui suurlinnades nagu Moskva - Juudid ja poolakad olid eriti tagakiusatud nende elukoha pärast (elasid riigi piirialadel) - Venemaal suurenes ebakõla majanduslike püüdluste ning poliitiliste ja vaimsete arengutaseme vahel Vene-Jaapani sõda - Võitlus turgude pärast suurriikides põhjustas rahvusvaheliste vastuolude suurenemist ja sõdu - Venema alustas Suur-Siberi magistraali ehitamist, mis oleks tähendanud jõudude muutumist Kaug-Idas
mõisamajandus. 1850. aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ning peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus, saadused müüdi peterburri. Jätkus põlluharimise intensiivistumine, aretati sorte - talvekindla "Sangaste" rukkisorid aretamisega sai kuulsaks krahv F G. M. von Berg. 20. sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstused areneisd, juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus Eesti suurimaks ettevõtteks 1880 a. Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.1900-1903 tabas venemaad majanduskriis, mis vähendas arengutempot, kuid juba sajandi teisel kümnendil järgnes veelgi hoogsam tõus, mida soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. 1914 oli Eesti enimaarenenud tööstuspiirkond Venemaal. Enamus toodangust läks venemaa turule
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi, kuigi euroopali
Leedu pöördus abiplvega Rahvasteliidu poole Vilnjuse küsimuses. 1923. aastal ütlesid Itaalia, Jaapan ja Prantsusmaa, et Vilnjus kuulub Poolale. 1923 - Leedu hõivas endale Klaipeda, kuigi see pidi Versaile'i lepingu kohaselt kuuluma rahvusvahelisse alluvusse. Enne I maailmasõda kuulus Klaipeda Memeli nime all Saksamaale. Klaipeda hõivamine õnnestus Leedul hästi sellepärast, et Rahvasteliidu ja lääneriikide tähelepanu oli pööratud Ruhri kivisöe basseini, kuhu Prantsusmaa viis oma vägesid parasjagu sisse. 1925 - Poola sõlmis lepingu Vatikaniga, kus Vatikan toetas Vilnjuse kuuluvust Poolale. See oli ka takistuseks Baltiriikikide vahelisele koostööle. 25 28.09.1926 - Leedu ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti mittekallaletungi leping. Sellega NL tunnustas uuesti Leedu õigust Vilnjusele (Leedu ei tohtinud osaleda NL-i vastastes liitudes, kuid
sajandi lõpuni ja tõi endaga kaasa umbusu ,,tundmatute" võõramaalaste suhtes. Aleksander Nevski srn. 1263 Novgorodi vürst 1236-1252, Vladimiri vürst 1252- 1263. Tõrjus sakslaste vallutusretked 1240 Neeva ja 1242 Jäälahinguga. Sai hästi läbi Kuldhordi khaaniga. Daniil srn. 1303 Moskva vürst 1263-1303. Tema ajal algas pisikese Moskva vürstiriigi esiletõus. Ivan Kalita srn. 1340 Moskva vürst 1325-1340, Vladimiri suurvürst 1328- 1340. Tema ajal hakkas suurvürsti residentsiks kujunema Moskva. On tuntud valduste suurendajana ja riigikassa täitjana, väga edukas valitseja. Ivan Krasnõi srn. 1359 Moskva suurvürst 1353-1359.
Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid, laulukoore. Korraldati kunstinäituseid. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, olemasolevatele ajalehtedele lisandus uusi. Majanduse areng Tööstuse areng. Tallinn muudeti keskvalitsuse otsusega Balti mere sõjalaevatsiku peabaasiks. Enneolematult suur vabrikutööliste hulk (1916. aastal 50 000 inimest). Suurimad tööstusharud: tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus. Suurim tööstuskeskus: Tallinn. Veeti sisse toorainet, kütust, tööjõudu. Valmistoodang suunati peamiselt Vene turule. Eesti põllumajanduslik maa. 2/3 elanikest oli tegev maal. Ülekaalus oli mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis omasid tööstusettevõtteid. Edumeelsed mõisinikud rakendasid uusi agrotehnilisi võtteid. Kasutati kunstväetisi, soetati moodsaid masinaid, pöörati tähelepanu aretusele.
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised Probl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
