....................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman..............................................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................................................13 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen................................................14 18. Otto von Kotzebue...................................................................14 19. James Clark Ross.....................................................................15 20. David Livingstone...................................................................15 Kokkuvõte.........................................................................
a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias,
Herodotose järgi olla foiniiklased aastal 600 eKr Egiptuse vaarao ülesandel ka ümber Aafrika sõitnud. Foiniiklaste tuntumad mteresõitjad olid Necho, Himilco ja Hanno Vahemeri - meresõitjate liivakast Vahemeri, tema geograafia (saared, poolsaared, lahed ). Vahemeri oli vanaaja meresõitjate liivakast. Ükski kallas ega saar ei olnud siin liiga kauge, et oleks vaja läinud suuri meresõiduoskusi. Vahemerel sõitvad laevad sobisid halvasti sõiduks avamerel. Nad liikusid pikki kallast edasi aerude abil. Purjesid osati kasutada vaid pärituules sõitmiseks. Vaatame natuke vahemere geograafiat - kus elasid kreeklased, roomlased, foiniiklased, egiptlased. Vanaaja mereretki. Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Liibanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Foiniiklaste laevade ehituse kohta pole palju teada
Saatus aga on kapriisne. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma. Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis läbis ta nelja päevaga 200 kilomeetrit ja viis Kolumbuse kirja kubernerile. Kuberner ei sallinud Kolumbust. Tal kulus terve aasta, et maadeuurijatele kaks laeva appi saata. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7
Geograafide edasised avastused selles vallas on seotud maailmamere süvikute ja kõrgmägede uurimisega. Üllatused pole siin kindlasti veel lõppenud. Eestist pärit kuulsad maadeuurijad Põhiliselt Vene ekspeditsioonidega on kuulsaks saanud paljud eestlased. Nad olid küll baltisakslased, kes said endale lubada paremat haridust ja jätkata karjääri riigiteenistuses. Tuntuim Eestist pärit meresõitja on Adam Johann von Krusenstern. Ta juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi aastatel 1803-1806. Temaga koos ümber maailma reisinud Fabian Gottlieb von Bellingshausen sai hiljem tuntuks Antarktise avastajana ja esmakirjeldajana. Paljud eestlased osalesid reisidel, mida Venemaa pidas esmatähtsaks. Eelkõige viidi ellu uurimisreise Põhja-Jäämerel ja Siberis. Tuntud on A.T von Middensorf Taimõri uuringud. Eduard Toll jäi kadunudks koos oma meeskonnaga, otsides Sannikovi maad (mida tegelikult ei olnudki)
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da
Välja arvatud merel, kus Saksa allveelaevad töötasid Inglismaa kaubalaevade vastu ja uputasid mitmeid laevu päevas. 5 Nõukogude-Soome Sõda 30 novembril pärast kahekuist poliitilist vaidlemist kuulutas Nõukogude Venemaa lõpuks sõja Soomele. Stalin tahtis ka oma Välksõda, aga ta plaan nurjus. Soomlased, kes võitlesid marssal Carl G. Mannerheimi all olid talvise sõja eksperdid. Venelased aga olid halvasti organiseeritud ja segaduses kõrgemate ohvitseride väest väljasöömise tõttu. Soomlased, keda oli viis korda vähem, kui Venelasi, võitlesid jõudsalt uude aastasse. Venelaste rünnak tõstis ka Prantslaste ja Inglaste huvi. Saksa mereväe admiral Erich Raeder kiirustas Hitlerit tagant vallutamaks Norrat, sest Venemaa rünnak oleks hea põhjus miks Inglismaa saadaks oma väed Läänemerre, kus neil oleks fantastiline positsioon Saksamaa vastu.
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just
Stalingradi alla, et katta Kaukasuse suunas liikuva armeegrupi A idapoolset tiiba Volga jõe ääres. Sõjakäigu sissejuhatuseks viidi läbi keeruline petteoperatsioon, mis pidi veenma vastast, et nende peaeesmärk on endiselt Moskva. Isegi siis, kui Kaukasuse pealetungi plaan sattus venelaste kätte, olid nad endiselt kindlad, et tegu on vähetähtsa operatsiooniga. 30.juunil 1942 alustas armeegrupp B liikumist Doni suunas plaaniga kaitsjad ümber piirata. Venelased nägid sakslaste varem edu toonud taktikalise plaani läbi ning tõmbasid oma väed tagasi. See võimaldas sakslastel jõuda nädala jooksul Doni jõeni. 7.juunil alustas armeegrupp A rünnakut Donetsi söebasseinile. Punaarmee taganes uuesti, kuid seekord aeglustas sakslaste liikumist tugev vihm a kütusenappus. 24. augustil jõudsid sakslased Stalingradi rindeni, Stalin andis käsu kaitsta linna iga hinna eest ning saatis operatsioonide ülevaatajaks Georgi Zukovi. Linna ennast pidi
Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3 Ameerika avastamine.................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus....................................................................... 7 Sissejuhatus
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu
Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest. Nagu Kolumbuski, arvas ta algul, et uurib üht osa Aasiast. Edasi lõunasse sõites sai aga selgeks, et see maa ei ole Aasia. Aasta pärast Kolumbuse surma, 1507. aastal tegi kartograaf Martin Waldseemüller ettepaneku, et selle uue maa leidis Amerigo, kandku see nime Amerige või Ameerika. Nii ka jäi. MAADEAVASTUSED AUSTRAALIASSE 17. sajandi alguses avastasid hollandlased Austraalia. Hakati otsima müstilist lõunamandrit, mille olemasolu juba antiikajal oletati
huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis teatavasti rünnati 1945. aasta keskpaiku aatompommidega. Samuti olen lisanud kirjeldused tol ajal seal valitsevast olukorrust ja tõeliselt räämas linnadest. Majanduses on olnud suured muutused. Pärast II maailmasõda sai Jaapani majandus tuule alla. Majandus kasvas igal aastal, vahepeal olid kerged mõõnad. Tänapäeval on jaapani majandus väga hästi tuntud oma elektroonikaseadmete ja autode tootmise poolt. Lisaks olen kirjutanud USA
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes vä
USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember 1941 2. jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele
vastu. Pealetung algas nii suure hooga, et juba veerand tunni jooksul tungisid rootslased venelaste laagrisse. Karl XII võitles vapralt oma armee esiridades, ta oli eeskujuks seal, kus häda kõige suurem. Vene vägi paisati laiali, mehed põgenesid lahinguväljalt. Püüti pääseda üle Narva jõe, kuid sild murdus liiga suure koorma all ja paljud sõdurid hukkusid. Enamik Vene väejuhte läks Rootsi poolele üle ning öö hakul tunnistasid venelased end võidetuks. Peeter loob uue armee. Pärast seda, kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis olid ette nähtud kasutamiseks äärmiste vajaduste korral
kirja, milles kutsuti punaohvitseri külasse õlut jooma. Et toda ohvitseri oli ka varem õllejoojate seltskonda võetud ei pannud too seekordki kutset imeks, võttis aga igaks juhuks ühe püssimehe kaasa ja seadis sammud õllelaari poole. Teel sinna asus venelastele vastu salk relvastatud ruhnulasi, kes teatasid, et Eesti on Nõukogude Liidu okupatsioonist vaba ja seepärast lõpetatakse võim ka Ruhnus. Venelased ei hakanud vastu punnima, vaid andsid relvad ära. Edasi läksid ruhnulased tuletorni ja vahistasid ka kaks ülejäänud punasõdurit. Ruhnorootslane Jakob Steffensson meenutab: See toimus 1941.aasta 9.juulil. Sellega oli Ruhnu saar punastest vaba ja tuletornis heisati Eesti lipp. Vangistatud venelasi hoiti vanapoiss Frederik Friiski tares Ruhnu küla põhjatipus. Esialgu jäi punaste ajal paika pandud Ruhnu valla täitevkomitee veel ametisse.
elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin". Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas. Tema isa oli põlisaadlik Sergei Puskin, ema oli Nadezda Ossipovna ja vanavanaisa oli moorlane Abram Petrovits Hannibal. Lütseumis hakkas Aleksandrist kujunema luuletaja. Koolis sõbrunes ta Delwigi, Pustsini, Malinovski ja Küchelbeckeriga. See oli eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Peterburis elades ei olnud Puskinil veel kindlaid poliitilisi ja kirjanduslikke vaateid. Ta sõbrustas endast kümme aastat vanema Nikolai Turgeneviga, kes tegi kihutustööd poliitilisele
Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige
tal oli kaasas kast raamatuid ning see, mis teistele oli elu, oli temale ajutine harrastus. Rooseveltist sai hea ratsanik, kirglik jahimees ja innukas reisija. Hispaania-Ameerika sõja ajal oli T. Roosevelt värvanud Texases ,,tööta" jäänud seiklejatest ratsarügemendi, kes vallutas laeva, mis nad Kuubale viis. Hiljem sai tast mereväe alamriigisekretär. Aastail 1889-1890 oli ta New Yorgi osariigi kuberner, kellena viis läbi liberaalseid reforme. Tänu oma populaarsusele ja heale mainele isana ( 6 last kahest abielust ) sai temast 1901. a. Vabariikliku Partei esindajana asepresident.Väikest kasvu ja tüse Roosevelt oli tark, energiline ja ettevõtlik, aga ka ülimalt auahne. Tema kohta on öeldud: ,, Ta tahab olla igas pulmas peigmees ja matusel kadunuke". Võitlus trustidega. Ameerika ühiskonna probleemiks oli kujunenud trustide võimutsemine, mis tõttu suure
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite po
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad .......................................................
avastas pedro alvares cabral kes ei teadnud varasematest retkedest midagi ja kuulutas maa portugali valduseks.Esimene ümbermaailma reis: Esimese ümbermaailma reisi tegi läbi fernao de magalhäes. Ta oli portugali kuningaga tülli läinud ja tahtis leida läänepoolset indateed. Teele asuti 1519a. 20 september. Tagasi tuli ainult üks laev 18 inimesega. Maadeavastuste jätkumine: 16 saj teasel poolel hakkasid eurooplased rohkem maid avastama. 16 saj keskel jõudsid portugaallassed jaapanisse. Jaapanlased tajusid eurooplastest tulevat ohtu ja sulgesid oma sadamad kõigile peale hollandlaste.. 17 saj alguses avastasid hollandlased austraalia. Inglased prantslased venelased ja hispaanlased jõudsid põhjaameerikasse 18 saj. Suurte maadeavastuste tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine. Euroopas vähenes tunduvalt vahemeremaade kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs
suur kultuurne aspekt. Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks. Ameeriklased otsustasid, et meil ei ole neid Britte vaja ja korraldasid suure meeleavalduse, mille nimeks on saanud Boston tea party. Selle tulemusel sai Usa lõpuks iseseisvaks riigiks. 1. TEE AJALUGU Tee ajalugu algas vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. Legendi kohaselt oli imperaator Shen Nung osav valitseja, loov teadlane ja kunstide toetaja. Tema ettenägelikud ediktid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabinõuna kogu joogivee keetmist. Ühel suvepäeval oma valduste äärealasid külastades peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks. Vastavalt reeglitele hakkasid teenrid õukonnale joomiseks vett keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik segunes veega. Teadlasena oli
Pärnu Ühisgümnaasium James Cook Goegraafia Koostaja:Karl Tulmin Klass: 7B Juhendaja:Marge Kurm Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal on arvude jaoks andi". Nii läksk
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
Osa balti hõime võis slaavlaste eest ära liikuda tänapäeva Põhja-Läti aladele. Lõuna-Eesti kalmetest baltipäraseid ehtetüüpe. Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis võis palju võitlusi olla, kui hakkaksime rünnakuid tõestama. 7.-8. sajandi linnuseid seostatakse slaavlaste ümberasumisega Pihkvasse ja Novgorodi. Seal levivad kääpad ja osad ulatuvad ka Eesti aladele. Tõenäoliselt idaslaavlased siia siiski nii vara ei jõudnud. Loode- Vene (Pihkva, Novgorod) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu". Jahveti maadel: russid, tsuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tsuudid, russid (polnud algselt slaavlased)
a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest). Kuna Vene sõjavägi oli väike otsustati taganemistaktika kasuk, et välita pealahingut ja meelitada Map sügavele Venemaale. Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Nap.kolmandiku oma vägedest, haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lähingu Smolenski all. Venelased jätkasid taganemist ja peale Smolenski lahingut. Sept.alguses otsustas Vene väejuht Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, kaitselt head künkad jõe ja metsa vahel- looduslikult hea välikindlustus. Kaotused olid suured mõlemal pool- venelased taantusid kui pr.ei saanud ka mingit tulemust. de Tolly- 1812.a juhatus isamaasõja alguses 1.Läänearmeed ning rakendas aktiivset raandumistaktikat. Mingi aeg juhtis ka 2.Läänearmeed, kuid peale Smolenski lahingut võttis juhtimise üle Kutuzov
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
Referaat James Cook Koostaja.Kelli Kiipus Klass:8.c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaeg
Esineb alalisi, perioodilisi ja ajutisi hoovusi. Alalised hoovused ei muuda vaatamata aastaajale, või siis ainult veidi, oma kiirust ja suunda. Taolisteks on passaathoovused nagu Golfi hoovus jt. Kui tõele au anda, siis päris muutumatuid hoovusi siiski ei esine kõik hoovused mõnevõrra muudavad mingi aja kestel oma iseloomu. Alalisteks nimetatakse neid seetõttu, et nad asuvad alati ühes ja samas oookeani osas. Perioodilised hoovused tekivad regulaarslt mingite kindlate ajavahemike möödudes kindlas järjestuses, näiteks hoovused, mis on tingitud tõusudest ja mõõnadest. Ajutised hoovused tekivad ebakorrapäraste loodusnähtuste tulemusena, näiteks tuulte mõjust. Vertikaalisuunaliselt jagunevad hoovused pinnapealseteks ning põhja- ja põhjalähedasteks hoovusteks, füüsikalis-keemilistelt omdustelt aga soojadeks ja külmadeks, soolasteks ja riimveelisteks.
poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Toompeal ja Riias). kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest. Kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Rüütelkonnad. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude
Keset Atlandi ookeani avasid väeosa komandör ja laeva kapten KGB ohvitseri juuresolekul väikese pitseeritud ümbriku, mis oli suletud suuremasse punase lindiga kinniseotud pitseeritud ümbrikusse, ning tegid sihtkoha teatavaks. Mehed higistasid päevad läbi, toitu anti neile peamiselt pimedas ning tualetis sai mõnel laeval käia vaid kindlatel kellaaegadel, nii et kaheksateistkümne- kuni kahekümnepäevane merereis troopikas, millest talvest väsinud venelased olid unistanud, osutus tõeliseks kosmaariks. Palju lõbusamaks ei läinud ka pärast laevade kohalejõudmist. ,,Maria Uljanova" saabus 26. juulil ning järgneva nelja päeva jooksul tuli veel üheksa laeva. Kuna Moskva oli unustanud anda laevadele ja kohalikele vastuvõtutoimkondadele vastavad paroolid, keeldusid mõned kaptenid ja komandörid esialgset sihtsadamat muutmast. Sõjavarustus laaditi maha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
