esindajad - naiste vokaal ansambel Laine, Jaak Joala (1950), Anne Veski (1959). Kuulsad olid male mängija Paul Keres (1916-1975), näitle ja JüriJärvet (1919-1995).Vene lugejad süvenesid lugema Jaana Krossi ajaloolist romaani „Императорский безумец,” ja Mati Undi jutustust„Прощай, рыжийкот,” Juhan Smuuli Jääraamatut (autasustatud Lenini preemiaga) ja Eno Raua lasteraamatuid „Sipsik” ja „Naksitrallid.” Moskva teater„Современник” tegi Monumendi Enna Vetemaaja tuliselle etendusega Eestisse. Terve Liit vaatas Urmas Ottitele intervjuud kuulsustega, imestades julge küsimuse üle, mis on ebatavaline vene vaatajate jaoks. 3 Venekultuur Vene kultuur Eestis on alati olnud mitmekesine ja alati hõivas kindlat kohta Venemaa kultuuri ajaloos
Tasapisi tekkis ka eestlastele omane tähelepanu riiete ja kodu kaunistamise osas. 1990. aastate alguseks oli venelaste olmekultuur eestlastega enamvähem võrdsel tasemel. Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai vene kultuurist jälle üks rahvusvähemuste kultuuridest Eestis. Erinevalt Eesti Vabariigi ajast aastatel 19181940, mil tõmmati karm joon siinse vene kultuuri ja nõukogude Venemaa vahel, ei arene aga nüüdne vene kultuur kapseldunult ning on seotud kaasaegse Venemaa kultuuriga. See-eest on vene kultuuri Eestis tihtilugu rõhutatult eraldatud eesti rahvuskultuurist. (Näiteks võib tuua debatti vene telekanali vajalikkusest Eestis, kuigi kohalike venelaste seas läbiviidud küsitlused näitavad, et vajadus selle järgi puudub. Valdav osa venekeelsest elanikkonnast vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud
Nooremat põlvkonda need pahed enam otseselt ei kimbuta,arvas Aavik, ja mida enam kaugenetakse vene mõjust,seda enam paraneb ja puhastub eesti rahva iseloom. Nõukogude aeg Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati nii siinset vene kui ka eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude rahva" kultuuriks. Algas ühiskonnaelu sovietiseerumine ,mis kultuurisfääris tähendas nn kultuurirevolutsiooni,s.o kodanliku kultuuri asendamist nn sotsialistliku nõukoguliku kultuuriga,millega kaasnes uut tüüpi sotsialistliku haritlaskonna kujunemine, kes pidi olema ainupartei ladviku diktatuuri sõnakuulelik tööriist. Uus kultuurisuund: sotsialistlik realism Hävimisohust pääses eesti kultuur tänu Stalini surmale järgnenud sulaajale. Vene emigrandid Vene emigrantidel Eesti Vabariigis aastatel 1918 1940 oli enamuse intellektuaalsuse tase üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri.
Eestlastest kultuuritegelased: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Eelärkamisaja teine periood u 1830-1860 (1857) ehk eesti haritlaste liitumine estofiilidega eesti kultuuri arendamisel. Uued tegevussuunad: eestlaste materiaalse kultuuri uurimine, minevikukäsitluse (eepos) ja rahvausundiga tegelemine. Estofiilsuse õitseaeg oli 1830.-40. aastatel. Periood lõppeb estofiilide pettumisega eestlastes. Üheks põhjuseks eestlaste õigeusku siirdumine (eesti kultuuriga tegelesid peamiselt luteri kirikuõpetajad). Hiljem ka rahvuslikul ärkamisajal baltisaksa kirikuõpetajad eestlasi ei toeta. Estofiilide tegevust mõjutas Soome haritlaste tegevus soome kultuurielu edendamisel (1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane
Nad on peaaegu ühtviisi aktiivsed ja inertsed, töökad ja laisad, peavad lugu autoriteedist ja on kindlad eneses, on keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik Venemaa Föderatsioon paikneb Ida- Euroopa ja Aasia territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IXXI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal).
uusi piirilinnuseid. Lõuna pool pidas Liivi ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa lõunapiiril polnud veel tihedat kindlustuste võrku, tihti Eesti alale. Viimased Liivimaa- Leedu sõjad olid 15. sajandi esimesel poolel, kui Liivi ordu toetas kohati veel Saksa ordut. Alates 1470. aastatest konfliktid idapiiril seoses Moskva suurvürstiriigi ekspansiooniga tihenesid. Aastatel 14801481 peetud Liivimaa-Pihkva sõda lõppes Liivimaale sisuliselt lüüasaamisega, 1501.1503. aasta sõda päädis viigiga. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks Liivimaa, mis püüdis oma positsioone Moskva suhtes parandada, kuid ebaõnnestunult. Pärast viimast sõda suudeti siiski enam kui 50 aastat rahu hoida, enne kui Liivi sõda keskaegse Liivimaa hävitas. 13
suleti. Peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside lubas riigivõim asutada vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19. sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka
eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud varjupaika mujalt. Paguluses kompenseeris omariikluse puudumist juudi kultuuripärandi visa säilitamine. Tekkis nn tekstitsivilisatsioon, mille aluseks sai vanade tekstide (Vana Testamendi, Misna) uurimine, tõlgendamine ja kommenteerimine. Kui Euroopas anti ristiusule ametliku religiooni staatus, ei tahtnud võimud paganaid
ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete seaduslikkust või absurdsust. Ratsionalistidel põimus ilmalikustumine pietismiga (praktilisus) ja moraalpoliitiline krititsism (õigusnormid ja praktikad). Ratsionaalse maailmavaatega inimesed enamasti väljaspool Balti provintsi, polnud kammitsetud traditsioonidest ega jäigast poliitikast, seega natuke avaram vaade. Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud. Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika
perioodidest on teada ainult pronksaardeid, siis nüüd lisanduvad ka hõbeaarded. Välja on tulnud ka nn peiteleide - ühte kohta on suurtes kogustes peidetud kas relvi või tööriistu. Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim. Euroopas viikingiajaks. Sel perioodil domineerisid viikingid ühel või teistsugusel moel kogu Euroopas kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate
Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik - Venemaa Föderatsioon - paikneb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Läti, Eesti, Soome ja Norraga. Kaliningradi oblastis on Venemaal ühine piir Leedu ja Poolaga. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IX-XI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. Nimetust Venemaa () hakati ajalooallikates Vene riigi kohta kasutama XV-XVI sajandi vahetusel. Tsaar Ivan IV Julm on nimetanud oma riiki Venemaa tsaaririigiks ( ), XVII sajandil on kasutatud nimetust Venemaa suurriik ( ).
Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas ka Moskva suveolümpiamängude purejregatt. Seetõttu ehitati Tallinnasse ka linna kõrgeim hotell "Olümpia". Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast 1989. aastaks 61,5%-ni. Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987
1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares- Barbarus (Joonis 3), kes aga sooritas 1946. a. enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll (kirjanikunimega Hugo Angervaks) Venemaalt tulnud eestlane. Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsusliikmeskond koosnes peamiselt ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. 5 Territoorium ja haldusjaotus
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud
aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30
etnilise identiteedi komponendiks, mis venelasi teistest eristab, on keel. Erinevad autorid on keelt pidanud olulisimaks sümboliks etniliste gruppide eristamisel. Seega on olemas ka võimalus uue identiteedi loomiseks etnilise identiteedi komponendi keele baasil (Vihalemm 1999). Keel on sübmoliks, mis eristab Eestis eestlasi ja venelasi. /.../ neil on muidugi sõnavara ja sellepärast nad muidugi kuuluvad rohkem siia /.../ (intervjuu nr 3). Osa autoreid leiab, et kuna vene keelt rääkiv kogukond on kogenud poliitilist ja sotsiaalset alandust, võib see viia nende vene identiteedi kultuurilisele taaselustumisele. Venelaste mentaalsuses toimuvaid muutusi on osade uurijate poolt tõlgendatud kui astmeid uue etno- kultuurilise identiteedi formatsiooni suunas. Segadus identiteetides. Nendenimetatud identiteedi komponentide vahel ei pruugi olla tasakaalu ja nii võib tekkida segadus oma identiteetides. Nii näiteks leiavad osad autorid, et
nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoopis uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kommetega. Savinõusid kaunistati nüüd nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamikakultuuri nimetusele. Teine iseloomulik tunnus oli venekirves. Nöörkeraamika rahvastik tegeles loomakasvatuse ja maaviljelusega. 2.) Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sõja põhjuseks oli see, et Rootsi muutus tänu oma võidukate lahingutega tugevaks suurriigiks, ning hakkas oma võimuga häirima teisi naaberriike. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvaid riike. Venelased aga asusid oma väega Narvat piirama. Rootsi kuningas otsustas oma vägede
Kokkuvõte raamatust Vene tsaaride kroonika Tsaarid muutsid nõrga vürstiriigi hiigelsuureks impeeriumiks. Esimene Vene riik, keskusega Kiievis, tekkis 9. sajandi lõpul. 11. sajandi esimeseks pooleks oli Kiievi-Venemaa muutunud tähtsaks liitriigiks. Kuid peagi hakkas ta aina nõrgenema sisevastuolude just sellepärast, et siis oli tavaks jagada maad valitseja poegade vahel. Oli küll erinevaid vürstiriikide keskusi, kuid pikkamisi kujunes suurimaks Moskva. Moskvast kujunes ka tähtis vaimulikkeskus, sinna asus vene õigeusu kiriku pea-metropoliit. Tsarism tekkis kusagil 1460 aastal. Esimeste tsaaride hulgast on kõige enam tuntud Ivan Julm ja Boriss Godunov, esimene oma julmuse pärast ja teine Mussorgski ooperi traagiliselt lõhestunud kangelasena. Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm.
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm.
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku
Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud,
Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.
- esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. 2. Rahvusliku liikumise keskused: Peterburg Tartu Viljandimaa - 19.sajandi lõpuks oli - Tartus tegutsesid - Piirkond oli võrreldes Venemaa pealinnas lühemat või pikemat aega Eesti muude aladega arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest- Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson. ärksamaid talupoegi. eesti haritlased (Jakobson, - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid Köler, Karell jne.). 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku - Nende nn
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus. Tööri
Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga
14. saj. Lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Länes koondusid Taani,Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade tähelepanu osutus nüüdsest enam Läänemere lõunakaldale. Lõunas liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks. Üha valjemaks muutusid hääled, mis nõudsid ordurüütlite lahkumist Läänemere piirkonnast. 15. saj. teisel poolel kerkis Liivimaale uus oht. Moskva vürstid ühendasid Vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga uusi territooriume. 1478a. allutasid moskvalased Novgorodi, millega seni Liivimaa idapiiril valitsenud jõudude tasakaal hävis. Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnates seniseid jõuvahekordi taastada said livimaalased 1481a. esimest korda tunda Moskva,Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede rüüsteretke Lõuna-Eestisse. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis kriitilises olukorras maa sisevastuolusid ületada ja
Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks
1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus
Ta · Sund kollektiviseerimine, kolhooside loomine võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 · Forsseeritud industrialiseerimine Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised · Talu või olla 30 ha; sakslastel 5-6 ha liidufondi suhteliselt mõõdukad
1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, tooraine ja kütusevarud lõppemas. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele, poolakad taastasid oma riigi 1916 a. 8. Kultuuri areng 19. saj lõpus ja 10. saj alguses Kultuurielus ja hariduses toimus kiire areng, traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus. Rajati hulgaliselt uusi koole, laienes õpetuse sisu, Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
