Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele. Kasvõi kõige lihtsam viisakus, tulles tereta ja minne ütle head aega, vahet ei ole kas ütled tere ja head aega või ütled tsau või pakaa või veel midagi sellist, mõte on tähtis. Väga lihtne kuid annab inimesest väga viisaka ja eeskujuliku mulje. Muidugi on palju viisakus nippe aga ei ole mõtet neid kõiki siia kirjutada. Tähtsamad ongi teretamine, viisakalt riides käimine, avalikult teiste mitte tülitamine ning vajadusel teiste abistmine. Tänapäeval on inimesed miskipärast liiga omakasupüüdlikud. Nad on harjunud kõike saama ja tahtma, mitte kunagi ei taheta midagi anda. Enamus inimeste arusaam on see, et
• Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta. Teate kirjutan üles, kordan seda ja panen kolleegi lauale. • Lasen helistajal esimesena toru ära panna. • Väldin väljendeid: “Ma olen hetkel kinni”, “Jääge toru otsa”, “Bai-bai” “Pakaa” jne. • Ei jäta helistajat põhjuseta ootele. Kui seda siiski teha tuleb, mitte rohkem kui 30-60 sekundiks. • Lülitan mobiiltelefoni välja/hääletuks koosolekutel, auditooriumites. 2.2. Telefonikõne võtmine • Enne kõne võtmist valmistun selleks – mõtlen läbi, mida te öelda soovin ja kuidas seda teen. • Telefonikõnet võttes ütlen: • Tere päevast! Oma nimi (amet), Ettevõtte nimetus.
Suurima alandlikkuse tunnuseks peeti aga isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes ,,paremat jalga ette libistades" või ,,vasakut jalga taha libistades" või parema käe kinnast käest võttes ja sügavalt kummardades (Lukas & Tsatsua 2008). Praegu on tervitamisviisid suuresti lihtsustatud. Samas on lihtsustamisega kaasnenud mitmeid ebameeldivaid kõrvalnähtusi, nagu näiteks võõrsõnad meelevaldne kasutamine. Meie nõukogudeaegne ,,pakaa" asendunud ,,tsauga", mis pole karvavõrdki parem. Heade tuttavate ja sõprade puhul kasutatakse tervitamiseks ja hüvastijätmiseks ühte või teist moesõna ilmselt ka tulevikus, kui see peakski jääma kitsasse ringi (Lukas & Tsatsua 2008). Ametlikul suhtlemisel kehtib tervitamisel ja tutvumisel viis juhist, mis sobivad peaaegu kõikidesse kultuuridesse: · tõuske püsti · vaadake silma · naeratage · öelge oma nimi · ulatage käsi
3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine Eesti keeles öeldakse jätku leivale ja vastatakse jätku tarvis. Vorm head isu! on venepärane, tuleneb väljendist prijatnogo appetita ning on seega otsetõlge vene keelest. Häid saabuvaid pühi ja head saabuvat uut aastat (vene k. s nastupajushim!). Eestlastel pole kunagi sellist saabuvate pühade soovimise kommet olnud. Paljud kasutavad kokku saades venekeelseid sõnu privet ja pakaa. Tihti leiavad eestlaste seas kasutust sellised sõnad nagu palutska, natsalnik, daatsa, besseeda, kurjer, ustaav, vojaaz, nakaz. Kuna eestlased ei oska loomupäraselt hääldada s-tähte, siis kõlavad need sõnad vahel üsna naljakalt. Sõna ühetähenduslik tuleneb vene sõnast odnoznatsnõi. Selle sõna tõid eesti keelde poliitikud ja ajakirjanikud, ehkki vene-eesti sõnaraamat annab odnoznatsnõi vasteks ühemõtteline. Vene keeles aga sõna odnomõslennõi ei ole.
4) needmised ja sajatused, mis moodustavad piiriala maagiliste ja retooriliste vormelite vahel: Pipart sulle keele peale! · Tervitused jm. positiivsed (soovi- ja tänu)vormelid; osal neist on samuti olnud varem maagiline funktsioon; tervitus- ja soovivormelitel pole selget vahet. 1) Üldised tervitus-, kohtumis-, lahkumisvormelid: Tere! ~ Tervist! ~ Tervitus! ~ Servus! ~ Moens! Kuidas käsi käib? Head aega! ~ Hüvasti! ~ Jumalaga! ~ Kõike head! ~ Nägemiseni! ~ Kallist rahu! ~ Aidaa! ~ Pakaa! 2) Tervitus- ja lahkumisvormelid eriolukordade puhuks: Töötegijaile üldiselt: Jõudu tööle! (vastus: Jõudu tarvis) ~ Tere, Jumal appi! Kapsaistutajale: Suuri päid, laiu lehti! Ketrajale: Kirpu ketrajale! (vastus: Täid tulijale!) Lambaniitjale: Luhta! (Põhja-Tartumaal) ~ Vilvit! (Võrumaal); Linakitkujale: Kõva kiudu! Pesupesijale: Valgeid! (vastus: Valgeid vaja); Võitegijale: Savikoormad tulevad! Sööjatele: Jätku leiba! (vastus: Jätku tarvis) ~ Head isu! Aevastajale: Terviseks
a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh
kalvinist Verbid: kloppima, käärima, lappima, maalima, märkama, ohverdama, kinkima Hüüdsõnad: ei, eja, ah, und, toh 25. Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5). Nimisõnad: huligaan, hunt, kamorka, karmoska, koosa, kopsik, kulak, kuraas, ladna, masuurikas, kasatšokk, nari, nekrut, Verbid: igritsema, ihitama, kodima/kodjama, karauulima, kladima, miilustama, mutsutama, nessima Kõnekeele väljendid: davai, pakaa, sputnik, morda, košmaar, tavaar; roppused (hui, nahui, pohui, tolbajoob, bljät) vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida-Virumaa jne. Ei ole sõnavarakihti, kuhu vene keel poleks sõnu laenanud. Laenude esmased vahendajad oli piiriäärsed elanikud, vene kaupmehed ja käsitöölised. 16