sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud Haiguslugu • 1917. aasta augustis avastati tal tuberkuloos • 1. juulil 1922 jäi ta pensionile • 1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini • 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. • Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri. Looming
Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta
33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa, mis ei ole selle lahendi jaoks määrav, vaid kasutamiseks kõrvalmärkuses) 41. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43
põletamisele. Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Esialgu õppis ta kaks nädalatkeemiat ning seejärel vahetas eriala ja hakkas õppima juurat. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. Pärast aastast juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907-1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908- 1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter- Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). Aastal 1917 avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.Teosed: "Metamorfoos" (1915) , "Otsus"
Õigusteadlased kommenteerivad seadusi ja annavad praktikutele juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks. www.juridica.ee ÕIGUSALLIKATE PÜRAMIID Euroopa Liidu õigus põhiseadus rahvusvaheline õigus seadus määrus kohtuotsus ja õigusteadlaste arvamus Õigusnormide vastuolu Õigusnormide vasutolu lahendamine: lex superiori derogat legi inferiori lex specialis derogat legi generali lex posteriori derogat legi priori Õiguse tõlgendamine Õigusnormisisu selgitamine: grammatiline meetod süstemaatiline meetod teleoloogiline meetod ajalooline meetod
Ta käis Praha vanalinnas riiklikus saksakeelses gümnaasiumis ja hakkas pärast abituuriumi õppima juurat. Peale selle külastas ta kunstiajaloo ja germanistika loenguid. Franž Kafka alustas kirjutamist juba õpilasena, hävitas aga oma varased teosed. Kõige varasem säilinud proosatükk on jutustus “Ühe võitluse kirjeldus” üliõpilaspäevilt. Pärast doktorikraadi saamist läbis Kafka aasta jooksul kohtupraktika ja töötas siis vähem kui aasta kindlustuses Assicurazioni Generali. Kuna töö võttis kogu tema jõu ja aja ega jätnud võimalust kirjutada, vahetas ta töökohta ning asus tööle ametnikuna Böömi kuningriigi töötajate õnnetusjuhtumikindlustuses, kus oli tegev kuni enneaegse pensionilejäämiseni 1922. aastal. Tööaeg oli seal palju lühem. Pärastlõunati ja õhtuti tegi Kafka pikki jalutuskäike läbi linna, külastas sotsiaaldemokraatide, realistide või anarhistide parteikoosolekuid, võttis osa filosoofilistest
rakendada.Õigusaktide täiendamise, muutmise ja tühistamise määrab põhiseadus. Keerulisem on olukord siis, kui tühistamine, muutmine ja täiendamine ei toimu expressis verbis, vaid on tuletatav uue seaduse kontekstist. Sellisel juhul on tegemist lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema). Kui meil on tegemist üld- ja eriseadustega, siis rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat generali (eriseadus muudab üldseaduse). Kuid juhul kui lex specialis on pärit põhiseadusele eelnevast perioodist, lex generalis on aga põhiseaduslik seadus, siis muidugi normide konflikti korral lex generalis tühistab lex specialise vastavad normid.Vaidluse korral on lõplik sõna kohtul. LISA Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne õigusloome, st viisid, kuidas
kartograafid Venemaa kaartide koostamisel vene kartograafiaspetsialistide tööle. (, 2011) 15 Venemaa kartograafia 19. sajandil Paavli I valitsemisajal kaartide koostamine läks üle sõjaväeametkonnale, aga Aleksanderi I ajal oli sätitud Peastaabile, mille juures 1822.a. oli asutatud sõjaväe topograafide korpus. Aleksanderi I ajastule kuuluvad ka esimesed triangulatsioonid Venemaal. Need olid täitud esialgu generali Tanneri juhtimisel, seejärel generali Suberti juhtimisel. Pärast Pulkovi observatooriumi asutamist imperaatori Nikolai I ajal geodeesia ja kartograafia on teinud tõhus edu ja ja olid endast selliste suurte töödega teatanud nagu meridiani kaare mõõtmine (Struve juhtimisel) Laplandiast Dunai jõesuueni ning lääne guberniate kolmeverstanite topograafiliste kaartide koostamine (al. 1846.a.). Aleksanderi II ajal hakati neid lehti müüma ja samal ajal oli välja antud Euroopaliku
aastal, sai temast Horvaatia kunstnike ühingu ULUH liige. 1953. aastal korraldas ta Pariisis, kus ta oli juba paar kuud elanud ja töötanud, kunstinäituse. 1959. aastal joonistas ta Horvaatia naivistide arvates oma kõige hinnalisema töö "Hirvede pulm" ("The deer wedding"). Generalicil on palju järgijaid. Esimesest generatsioonist ehk siis temaga samal ajal töötanud kunstnikest Franjo Mraz ja Mirko Virius. Teisest põlvkonnast Franjo Filipovi, Dragan Gazi, Josip Generali, Ivan Veceraj. Kunstnik suri 1992. aasta 27. novembril. Ivan Generalic. Puuraiujad. 1959. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvilit tuntakse enamasti Niko Pirosmani nime all. Ta oli gruusia naivist, kes sündis 1862. aasta 5. mail. Ta sündis talunike perekonnas nagu ka Ivan Generalic, kuid jäi juba lapsena orvuks
tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning
tavaliselt ette nähtud ka konkreetne positsioon siseriikliku õiguse allikate hierarhias. Nad võivad olla kas: 1) kõrgemal konstitutsioonist või võrdsel tasandil 2) madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest 3) võrdne seadustega 4) madalas seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täitesaatva võimu aktidega Kui on samals tasemel siseriiklike seadustega, siis tuleb arvestada printsiipe lex specialist derogat legi generali, lex posterior derogat legi priori, lex posterior generalis non derogat priori speciali. 4 Eesti järgib monistlikku lähenemist ning inkorporatsiooni tulemusena moodustab rahvusvaheline õigus osa siseriiklikust õiguskorrast ja kuulud üldjuhul otsekohandamisele. Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid saavad oma kehtivuse PS 3§st "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa".
Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12. Consensus omnium. - Kõikide üksmeel Omnium consensu – Kõikide üksmeelega 13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15. Lex specialis derogat generali – Spetsiaalne seadus tühistab üldise. 16. Leges omnium salutem sungulorum saluti anteponunt – Seadused eelistavad kõikide heaolu üksikisikute heaolule. 17. Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(väitluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18. Donec eris felix, multos numerabis amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris(Ov
laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas
RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 27 jj, p 35 jj; RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 18 jj). Kohaldatava põhiõiguse valikul on soovitatav lähtuda järgmistest reeglitest. Kui kõne alla tuleb nii vabadus- kui võrdsuspõhiõigus, tuleb kohaldada vabaduspõhiõigust enne võrdsuspõhiõigust, kuna vabaduspõhiõigus võimaldab riive täpsemalt määratleda ja tagab parema formaalse kaitse. Kui kõne all on ühte liiki põhiõigused, siis tuleb lähtuda reeglist lex specialis derogat legi generali. See tähendab eelkõige, et eriline vabaduspõhiõigus kuulub kohaldamisele enne § 19 lg 1. Ülejäänud põhiõiguste liikide puhul ei ole üld- ja eripõhiõiguste vahekord Eesti põhiõigusdogmaatikas veel lõpuni selge. Kui kõne alla tuleb mitu erilist vabaduspõhiõigust, millel on eri liiki piiriklauslid, on üldjuhul soovitatav rakendada kõige rangema piiriklausliga põhiõigust (§ 26 ja § 27 lg 1 vahekorra kohta nt RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 14).
muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti. Tugevalt kohustavad õiguse allikad – seadused, maa tavad, järgneb sanktsioon, sunduslikud;
kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste õigusnormide seast ja selle tekstiga tutvumine. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu sageli kergesti lahendatav õiguses üldtunnustatud põhimõtete abil: 1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi
Õiguse üldprintsiibid Kui tavaõigus ja lepingud pakuvad mitu lahendust või nendes on hoopis lünk, siis saab lahenduse leidmiseks pöörduda üldprintsiipide poole. Õiguse üldprintsiibid võivad tuleneda: -‐ loomuõigusest (nt proportsionaalsus) -‐ juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali) -‐ rahvusvahelisest õigusest (nt avamerevabadus) -‐ riigisisesest õigusest (nt pacta sunt servanda –lepingud on täitmiseks) Kohtuotsused Puudub ametlik pretsedendiõigus. Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaõiguslike normide või õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta.
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia
Üldtunnustatud on ülaltähendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk põhimõtted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks: 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB! : 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik
Eesti riik käendab seda lepingut, siis tegemist on ikkagi rahvusvahelise tehinguga, sest 2 osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda: ❏ Loomuõigusest (st proportsionaalsus) ❏ Juristide loogikast (ntlex specialis derogat legi generali) ❏ Rahvusvahelisest õigusest (ntavamerevabadus) ❏ Riigisisesest õigusest (ntpacta sunt servanda- lepingud on täitmiseks kohustuslikud) KOHTUOTSUSED: Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses tõestati (see, teine või kolmas) on tavaõigus.
1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii
Nii kinnitab näiteks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu. Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri, seda siis kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse omadest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 32 D. HUVI KUI KRITEERIUM Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi
6 B #129 Anthem United States $73.3 B #130 Chubb Switzerland $168.8 B #131 China Shenhua Energy China $91.2 B #132 Vale Brazil $94.4 B #133 China Vanke China $194.6 B #134 PNC Financial Services United States $379.2 B #135 Renault France $132 B #136 Generali Group Italy $647.2 B #137 AbbVie United States $69.3 B #138 China Pacific Insurance China $191.1 B #139 Bank of Montreal Canada $593.3 B #140 Banco do Brasil Brazil $412.8 B #141 China Everbright Bank China $661.7 B #142 CK Hutchison Hong Kong $140.7 B #143 Country Garden Holdings China $161.2 B
struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed ning fakultatiivsed rekvisiidid. lex superior derogat legi inferiori — õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist). lex specialis derogat legi generali — erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB!: 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetavad eriaktid või -
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
süüdistatakse kuriteos, peab olema võimalus end kaitsja abil efektiivselt kaitsta. Kohus tõi välja, et konventsiooni artikli 6 punkti 3 alapunkt c ei täpsusta selle õiguse tagamise viisi, kuid tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla teoreetiline või illusoorne, vaid peab olema praktiline ja efektiivne. 56. KrMS § 45 lõige 4 sätestab üldnormina, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Kuigi üldsätetest saab erinormiga kõrvale kalduda - lex specialis derogat legi generali, ei ole kaitsja kohtumenetluses osalemist käskmenetluses sõnaselgelt välistatud. Vastupidi - KrMS § 252 lõikest 2 tulenev süüdistusakti kaitsjale edastamise kohustus viitab sellele, nagu oleks ka käskmenetluses peetud vajalikuks kaitsja osalemist kohtumenetluses. Kuid nagu ülal välja toodud, tegelikult kaitsjal puudub käskmenetluses roll, seega kaitsja osalemise kohustus on üksnes näilik. 57
annaabi.ee 
