Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene aeg Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pastor, talurahvaseadus, pärisorjus, vaimuelu, 1730, põhjasõda, kasvatatud, nägid, rehielamud, rahuaeg, väljavedu, viin, deklaratsioon, baltisaksa, aadlid, ülikoolides, arstidest, usuelu, piibel, kogudused, teoloogilise, kodumaalt, pietism, usuvool, hädad, taotlesid, muutmist, elavnes, väljaandmine, hernhuutlus, asuti, kommete, kuritegevusKuna Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ning ei suutnud baltikumile mõju avaldada tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu ülikooli katkemine), raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine, kirikuhooned olid laastatud, kiriku mõju oli kahanenud, piiskoppe ametisse ei pandud ning rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Suur murre toimus 1739
Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel.
Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem
Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel ei olnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Karistuse ülempiiriks jäi 30 vitsa-või kepihoopi
Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal
kubermang 18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: · peremehed · sulased, teenijad otsesed mõisaorjad · vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaal. Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.
Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine Koolide rajamine igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse · Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid · 18. saj. II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus · 1731.a. esimene teadaolev maarahvakalender · 1766.a. Hupeli esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus..."
Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A
Ajastut on iseloomustatud ka terminiga "Balti erikord", mis oli rüütelkondade ja linnade omavalitsuslik võimukorraldus ning kestis Venemaa Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal Periodiseering 1558-1583 Liivi sõda 1583-1627/1645 kolme kuninga võim 1583/1627/1645-1710 Rootsi aeg 1700-1710/1721 Põhjasõda 1710/1721-1917 Vene aeg 1783-1796 asehalduskord Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend Suurriikide võimuvõitlus Läänemere piirkonnas: Taani, Rootsi, Poola-Leedu Venemaa · 1492 Ivangorod · 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis · 1502 Smolino lahing
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus
Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. Balti erikord oli kasulik: -aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi positiivsed pooled: kultuur säilis uuendused: a) muutused Venemaal poliitilised muutused- Prantsusmaa, Saksamaa, Poola tahtsid muutuda euroopalikumaks Balti erikorra olemus elanikkonnale säilitati luteri usk asjaajamiskeeleks jäi saksa keel säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid säilis senine kohtusüsteem, seadused
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised. PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega. 1739- piibli täielik tõlge. Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei
1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola) o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I
poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai
Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus). Sellega oli võimalik uurida sündimist, suremust ja abiellumust. Rahvastiku loomulik liikumine. Esimesed kirikumeetrikad pärinevad 17. saj teisest poolest. Kirikumeetrikates on palju lünki, põhjasõja tõttu ja kui paavst suri otsiti asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised. Personaalraamatud - Koguduse liikmete nimekirjad
Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn,
· 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused. · 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus; · 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1
Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus *rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse *reformiti kohtusüsteemi *muudeti maakondade piire *seati sisse ühine pearahamaks kõigilt meeshingedelt Asehalduskorrale siiski pikka iga ei antud, K II surma järel troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus (lk 143) Põhjasõda oli paljudele Eesti linnadele ränga hoobi andnud. Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna: Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rkv, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ning Võru. Suurim oli Tln (18.saj lõpul u 10 000 elanikku). Trt- 3400, Narva-3000. Linnade elukorraldus sama kui Rootsi ja keskajal
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed
Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased pretendeerisid sellele, et Bourbonide esindaja võiks saada võimule Hisp troonil, see tekitas muret Pra naabrite seas, kes kartsid Pra tugevnemist, troon läks küll pra kätte, aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm
seal kohtu otsusega ja pole säilinud - I säilinud eestikeelne terviktekst nn Kullamaa käsikiri (~1524-1532, vakuraamatus): 1. Meieisa palve, Ave Maria ja usutunnistus 2. Tõlkija Kullamaa preester - 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelne luteri katekismus: 1. Eesti keelde tõlkis Tallinna õpetaja Johann Koell 2. Keelati ära ja lehekülgi leiti 1929 - 1554 ilmus Hamburgis trükitud eestikeelne katekismus: 1. Autor Tartu pastor Franz Witte ja pole säilinud Reformatsiooni mõju eesti kultuurile - 16.saj hakkasid Euroopas reformatsioonist tulenevalt arenema moodsad kirjakeeled: 1. Nt saksa-, rootsi-, taani- ja soome keel 2. Oluline vaheetapp moodsaks kultuurirahvuseks kujunemisel 3. Eesti kirjakeele arengu algus toimus üldises Läänemere luterlikus kontekstis - Eesti kirjakeele arengu eriprobleem: 1. I katekismus (1534) ilmus põhjaeesti murdes, II katekismus (1554) lõunaeesti murdes 2
maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises
maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises
Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Peeter I- Vene tsaar, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla). MUUD FAKTID Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul- 1550.a 250 000-280 000 1620.a 70 000-100 000 Languse põhjus: Liivi sõja laastavad lahingud 1695.a- u.400 000 1698.a. 330 000 Languse põhjus: suur näljahäda Narva positsioon- Narvast sai suur ja heal majanduslikul järjel olev kaubalinn. Rootsi aeg sai Narvale majanduslikuks õitseajaks, sest ta asus Narva jõe ja Soome lahe ääres, kust viis läbi
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
Saaremaa rüütelkond Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond Kuni asehalduskorrani balti erikorra hiilgeaeg. Esialgu vene pool tegeles ainult süjaväliste üksuste küsimustega balti provintsis, samuti ka maksudega veits. Küik ülejäänud küsimused maapiirkondades olid aga rüütelkondade ehk aadlikorporatsioonide kontrolli all. Täitis maapiirkondades nii valitseja kui ka kohtu positisiooni. Rüütelkonda kuulumise aluseks oli aadlimõisa omamine. Kapitulatsioonid nägid ette privileege, kuid polnud täpselt aru saada, kellele. Seetõttu hakati koostama aadlimatrikleid (1720-1756). Maapäev oli tähtsaim organ- aadlimatriklid koondasid seda ringi väiksemaks, kellel seal sõnaõigust oli. Rüütelkonna tähtsaks organiks oli ka maanõunikke kollegium (kuulusid maanõunikud, eluaegses ametis). Balti aadlite seas puudus sisemine kihistumine kõik aadlid olid võrdsed. Baltisakslaste roll venemaa moderniseerimises väga suur (kuni 19. saj keskpaigani).
o Järgmise saj algul mindi pea täielikult üle loonuserendil raharendile. o Maarahvas hakkas vastu: esitati kaebusi mõisnike peale, asuti elama mujale. See oli mõisale kahjulik. o Kuna talupojad läksid minema siis sõlmiti pakt, et talupojad tuleb ülesse anda. o Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. o Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. o 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. o Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid.
............................................................................... 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................................................................................................. 21
annaabi.ee 
