Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge
Add link

"veetaimestiku" - 41 õppematerjali

13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia pu...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
947 allalaadimist
67
txt

Konspekt aastast 2005

Arvutuslik sulfaatide eemaldamise efektiivsus on ca 50%, kuid see vib sltuda kaevandusvee reaktsiooni. Raua, BHT, fenoolide jaliproduktide eemaldamise efektiivsus on le 90-95%. he reaktori tidise eluiga on 3 aastat. Eemaldatud tidise vib kompostida vi kasutada kaevanduste rekultiveerimisel. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Veetaimestiku toime prgilavee puhastamisel eetaimestiku toime prgilavee puhastamisel Taimede toime prgilavee anorgaaniliste ja orgaaniliste hendite sisalduse vhenemisele mrgalas vib avalduda otseste ja kaudsete mehhanismide kaudu. Otseste mehhanismide puhul on tegemist saasteainete transpordiga taime kudedesse, kus need vivad akumuleeruda (ftoakumulatsioon) vi osaliselt vi tielikult laguneda (ftodegradatsioon). Vimalik on ka taimesse transporditud hend...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
2
doc

Räim

Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida...

Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tih...

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
229 allalaadimist
13
doc

Kiililised

Kooli nimi KIILILISED Uurimustöö bioloogias Autor:xxx Klass:8 Juhendaja:xxx asukoht Sisukord 1.Sissejuhatus...

Bioloogia - Põhikool
34 allalaadimist
11
doc

Jõevähk

d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS...

-
43 allalaadimist
6
doc

Läänemere kalad

Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavaru...

Bioloogia - Põhikool
43 allalaadimist
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 o...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
117 allalaadimist
1
doc

Ahven

Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Külgedelt arenenud keha on piklik, kuid küllalt kõrge, suurima kõrgusega keha eesosas. Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Keha on kaetud pi...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
13
docx

Eesti looduskeskkond

Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enaml...

Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
56 allalaadimist
17
doc

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju...

Geograafia - Keskkool
4 allalaadimist
11
doc

Haug

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...

Kasvatavate kalade bioloogia - Eesti Maaülikool
22 allalaadimist
7
doc

Referaat Räim

REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem,...

Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist
10
docx

Matsalu laht ja selle ümbrus

Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavatek...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
39 allalaadimist
21
docx

Veekaitse eksami konspekt

Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on...

Veekaitse - Eesti Maaülikool
115 allalaadimist
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Ihtüpatoloogia ­ on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste...

Kalade ihtüpatoloogia ja... - Eesti Mereakadeemia
17 allalaadimist
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk lat...

Kalade ihtüpatoloogia ja... - Eesti Mereakadeemia
13 allalaadimist
10
doc

Kursusetöö wordis- Ahven

2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel...

Kohuseteadliku kalapüügi... - Eesti Mereakadeemia
12 allalaadimist
2
odt

Räime kirjeldus, paljunemine, toitumine, vaenlased

Räim Kirjeldus Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune,kuid esineb ka hiidlasi,kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kuiunevad välja nendest räimedest,kellel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgro...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus ­ Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju ­ mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv...

Keskkonnakorraldus - Tallinna Tehnikaülikool
89 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun