a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12.Mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest?
Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund. Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga). Juhtkimp: koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja
Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda klooriühendeid
Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks. Nii saab vesi mullas liikuda igas suunas. Sademete tähtsus ja vee ringlus Vesi on maal pidevas ringluses. Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva
Paljunemine · Isased ilmuvad välja paaritusajal, mille lõppedes emane isase tavaliselt ära sööb. · Paaritumisel mängib tähtsat osa ristämbliku võrk, sest emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi. · Ristämblike püünisvõrke märkame sagedamini suve lõpul, sest siis on kevadel koorunud noored saanud täiskasvanuks. Hiidämblik · Hiidämblik elutseb peamiselt niisketes kohtades, näiteks kalda- või veetaimedel. · Toitub vees või veekogu ääres elavatest putukatest ning suuremad isendid võivad mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda. Uskumused · Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti muret, õnnetust või surma. · Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne. · Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku
paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil. Arbuskulaarset mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, alates maksasammaldest, ja enamikus maismaaökosüsteemides, samuti mõnedel veetaimedel. See mükoriisatüüp valitseb liigirikastes niidukooslustes ja vihmametsades, mõjutades taimeliikide ohtrussuhteid, seega koosluste mitmekesisust. Mükoriisa teised vormid Mükoriisa teised vormid. "Lähiminevikus", viimase 50 miljoni aasta jooksul on tekkinud mitmesuguseid mükoriisavorme, kus seensümbiondiks on enamasti samad kand või kottseened, mis
· Assimilatsioonikude Lehtedes, varre pealmises kihis Kloroplastid, vakuoolid. · Sammaskude rakud on piklikud ja asuvad üksteise kõrval · Kobekude rakkude vahel on suured rakuvaheruumid · Säilituskude Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, suhkrud, valgud, rasvad Rohkesti kromoplaste (viljades) Veesäilituskoes on rohkesti vakuoole (sukulendid, paksulehelised) · Aerenhüüm e õhukude Suured rakuvaheruumid Soo ja veetaimedel Gaasivahetus, tugi vees püsti püsimiseks · Säsi varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude Erituskoed: Näärmekarvad Piimasooned Nektaariumid Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti · Puuduvad või on nõrgalt arenenud veetaimedel ja üheaastastel taimedel (neile annab
2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4
Eesti järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel. Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? Vastavalt vee sügavusele on erinevad kasvuvormid. Erinev lehekuju võib tuleneda ka temperatuuri erinevustest või vee liikumise tugevusest. 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja –kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? Vees kasvamine nõuab: 1) toimetulekut valguse- ja O2 -puuduses; 2) vastupidavust kõrgemale rõhule, vee liikumistele ja veetaseme muutustele; 3) kohastumusi poolvedelale kasvusubstraadile, madalale temp.-le, jne. VEE-ELUKS ON SUURTAIMEDEL MITMEID ANATOOMILISI KOHASTUMUSI; KUI TAIM SATUB VEEKESKKONNAST ÕHUKESKKONDA, HAKKAVAD NEED ERIPÄRAD SUHTELISELT KIIRESTI VÄHENEMA. Süsinikuallikana kasutavad veetaimed
Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu)
"suurtaimed"? 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? 7. Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel? 8. Punavetiktaimed pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 9. Pruunvetiktaimed pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus,
Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu)
17.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus
Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268 metazooplanktoni taksonit: keriloomi 172, vesikirbulisi 47, aerjalgseid 14, ainurakseid ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomastik ehk zoobentos hõlmab selgrootuid loomi, kes vähemalt osa aega oma elutsüklist elavad põhjasette sees, selle pinnal või veekogu põhjas olevatel esemetel ja veetaimedel Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost loomi, kelle pikkus on üle 1 2 mm, sest neid saab ka palja silmaga näha Submikroskoopiliste, väikseimate hulkraksete loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed puuduvad PÕHJALOOMASTIK Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid ehk oligoheedid
Puudel ja põõsastel on ta ajutine elund. 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist moodustavad lehtede põhimassi? 1) Alalehed -idulehed, pungasoomused 2) Pärislehed - tüüpilised tehed 3) Kõrglehed - kandelehed, katised, asuvad õievartel. Põhimassi moodustavad pärislehed 17.Mis on heterofüllia? Millistel taimede seda esineb? Ühel võsul morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel. 18.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtlehed - üks suuremal või vähemalt määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed - koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena - algul lehekesed, hiljem roots. 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liht- või liitlehega? ... 20.Missugused on lehtede asetuse e
karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?Et vähendada veekadu ja on kõrgem veekasutusaktiivsus. 28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE=Wplant/WH2O , WUE=Ph/Tr 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel?kõrbetes 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed?poolkõrbes 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 8 kättesaadavus? Veetaimedel on vees sisalduvad ained,C4 taimedel põua pikkus,CAM taimedel niiskus öösel? Veetaimede CO2 kättesaadavus sõltub veevoolus, veetaimede paiknemisest, temperatuurist. Veetaimedel kõrge pH!!! (CO2-te vähem) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett??? Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe
ühendatud joont. Sarvikliidrikul on tagakeha sinine ja mustade triipudega aga mõnel emasel on nii laiad mustad triibud ,et sinist ei olegi näha. Üldiselt elavad nad taimedel ,noori isendeid võib leida tihti ka niitmata rohumaadel kui ka luhtadel. Paaritumine võib toimuda nii lennul kui ka õitel või teistel taimeosadel. Emane muneb oma munad veealustele taimeosadele, olles ise sealjuures kõrgemal veepinnast. Vastsed talvituvad ühe korra ja kasvavad veetaimedel. 3) Harilik loigukiil : Tagatiivad on alusel laienenud ja need on laiemad esitiibadest . Keha on kas punane, pruun ,kollane või tumedate ja heledate laikudega must. Harilikul loigukiilil on jalgadel kollased vöödid. Loigukiile on erinevaid liike. 4) Tumekõrsik: Tumekõrsiku ees ja tagatiivad on ühelaiused ning tiivatäpp on alati olemas. Tumekõrsiku tiivad kitsenevad alusel järsult ja on varrelised. Tiivatäpp on 2 sulu
kaktuselised (Cactaceae); perekondades agaav (Agave), kukehari (Sedum), soolarohi (Salicornia). Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. Aerenhüüm (õhukude) sisaldab suuri rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Idioblastidena võib esineda tugikoerakke. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: esikoore põhikude (esikoore parenhüüm) asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud; säsi on varre keskosas paiknev vähe spetsialiseerunud põhikude; ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel.
Süsiniku Kasutamise Efektiivus = Fotosüntees/Hingamine SKE=FS/H 3. Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Väljenda matemaatiliselt kogu taime suhteline süsiniku kasutuse bilanss Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)-H(juured) Suhteline: SKE= S FS/SH 4. Pane suhtelise süsiniku kasutusefektiivsuse pingeritta erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid Rohttaimed 2..4 puud 3...4 (C4 taimedel 10...20; vetikatel ja veetaimedel 5...10; C3 maismaataimedel 3...5) 5. Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne? Mis siis saab? Pimedal ajal, toimub rakuhingamine 6. Nimeta vähemalt kolm ühikut kasvu hindamiseks. Kogu FS, hingamine, varud 7. Mis on kasvu ja produktsiooni vahe. Kirjelda seda matemaatiliselt. Produktsioon=kogu fotosüntees-hingamine Kasv= kogu fotosüntees-hingamine-varud-suremine K = SFS - SH - SV - SS 8. Kirjelda matemaatiliselt koguproduktsiooni jaotust erinevateks
· veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad,
Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude selles toimub fotosüntees 2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon
Roosi okkad, kastani viljade ogad. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on
osalise õhulõhede avatuse korral on võimalik hoida kõrgemat veekasutuseefektiivsust 26 Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Wplant / WH2O, WUE = Ph/Tr 27 Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? kõrbed 28 Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Kõrbed, troopikad, madal CO2 29 Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 kättesaadavus? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 30 Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus – organismide kooselu vorm Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.
Rändkarp ilmus 1930. Aastal Velikaja jõe kaudu Venemaalt Peipsi järve. Sellest peale on siinse zooplanktoni hulgas ka tema vastseid. Teiste zooplanktonite rühmadega võrreldes on rändkarbi vastsete osakaal zooplanktonis tühine. Arvukusest moodustasid nad 2-3%, biomassist 1%. Neid leidus ainult soojal ajal, peamiselt juunist septembrini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.5 Põhjaloomastik Põhjasette sees ja pinnal, aga ka järvepõhjas olevatel esemetel ja veetaimedel elavad selgrootud loomad moodustavad järve zoobentose ehk põhjaloomastiku. Peipsis nagu enamikus teisteski Eesti järvedes on seni hästi uuritud vaid makrozoobentost ehk suuremaid põhjaloomi, pikkusega üle 1-2 mm, keda võib ka palja silmaga näha. Peipsi põhjaloomastikus on seni teada ligi 500 liiki. Vormirohkeimad rühmad on Chironomidae (111liiki), Mollusca (83 liiki) ja Oligochaeta (59 liiki). Need on ka kõige ohtramalt esindatud. Peipsi on põhjaloomastiku poolest rikas veekogu
vees vibutades. Mõned taluvad hapnikupuudust ja reostust. Sigimine enamasti suguline. Näited: Eestis kümneid liike. Tüüpliik harilik mudatupp (Tubifex tubifex). Järvedes eriti: harilik pehmetupp (Potamothrix hammoniensis); jõgedes harilik järvetupp (Limnodrilus hoffmeisteri). klaasliimuklased (Naididae): ehitus: Harjased nagu mudatuplastel, kuid selgmised algavad tihti veidi tagapool kui II. Paratoomia. Suguavad ja vöö ettepoole nihkunud, enamasti VI. Eluviis: Veetaimedel ja sette pinnal. Mõned ujuvad, mõnel on silmad. Söövad vetikaid ja detriiti. Näited: Eestis kümneid liike. Veetaimedel tavaline lontuss (Stylaria lacustris) ja perekond klaasliimukas (Nais spp.). Liival liivaliimukas (Uncinais uncinata). Perekonnas harjaskõht (Chaetogaster) on röövloomi ja parasiite. rabeliimuklased (Lumbriculidae): ehitus: Harjased kahekaupa, lihtsa tipuga või väiksema ülahambaga. Vöö algab VIII, IX või X, katab suguavasid. Eluviis:
Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks. Tolmeldajate ligitõmbamiseks on neil taimedel tavaliselt nektaariumid, mis toodavad nektarit. Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased, kes mõlemad näevad värve ja eelistavad värvilisi õisi
Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed Valdav osa taimede kehast Rakud valdavalt isodiameetrilised Võime muuta oma aktiivsust Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis Eristatakse kolme liiki: Klorenhüüm ehk mesofüll– fotosüntees Jaguneb sammaskoeks ja kobekoeks Säilituspõhikude – varuainete ladustamine Aerenhüüm – õhuga varustamine, toestamine (esineb veetaimedel) Aerenhüüm Vahtja tekstuuriga tähtjatest rakkudest kude, kus rakkude vahel on väga suured õhukambrid. Esineb veetaimedel ja väga märgades tingimustes kasvavatel taimedel – vesikupp, luga, võhumõõk. Vajalik taime toestamiseks vees ning juurte õhuga varustamiseks liigniisketes tingimustes. Kattekoed Põhiülesanne on taimede kaitsmine kuivamise ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning transpiratsioon, termoregulatsioon ja gaasivahetuse reguleerimine;
Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest
Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15.Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest
(vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel) veesisesed taimed kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd-vetikalised. veetaimedel on sageli risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need
· Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. · Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: · klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude.
rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude.
elutegevus soodustatud); · Optimum (teguri väärtus, mille korral on organismi elutegevus maksimaalselt soodustatud seega graafiku kõrgeima punkti projektsioon teguri teljel). 7. Vesikeskkond Vesikeskkond on elustiku jaoks stabiilsem temperatuurikõikumised ja keskkonna liikuvus (veemasside liikuvus) on õhuga võrreldes aeglasemad, sujuvamad. Seetõttu pole näiteks veetaimedel tarvis nii tugevat vart ja juuri. Valgustingimused vees halvenevad sügavuses, see on mõjutanud näiteks fotosünteesipigmente (aktiveerumine teise lainepikkuse valgusele, klorofüllist erinevad pigmendid) ja loomade nägemisorganeid (lisaks kehvale valgusele suurendab vesi nähtut). Pikema lainepikkusega kiirgused neelduvad vees üldjuhul ennem, kõige sügavamale jõuab sinine kiirgus (UV neeldub esimestes meetrites). Gaaside lahustuvus vees suureneb
penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel) Veesisesed taimed -kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust -omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. -veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd-vetikalised. -veetaimedel on sageli risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad.
penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel). Veesisesed taimed Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd- vetikalised. Taimplankton Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti
vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel)) Veesisesed taimed(Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veelpiisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu.Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik) Taimhõljum(Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikateõitsemised. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud)
3. Elodeiidid vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed. Toitainete hankimine toimub rippuvate juurte, varte ja lehtede pinnaga (vesikatk, vesihernes). 4. Lemniiidid ujuvad vabalt vee pinnal, juured ripuvad vette, lehtede ülapool on kaetud tugeva kutiikulaga (lemled, vesilääts, kilbukas, vesipähkel). Mõnel veetaimel (eriti vesirooside taolistest) on lehe allkülje epidermis haustorid toitaine vastuvõtuks. Veetaimedel pole nõrga valguse tõttu leheriba koed diferentseerunud, epidermi rakud sisaldavad klorofülli. Ka toitu hangitakse kogu pinnaga, seetõttu on juhtkoed vähe arenenud. Paljunemine toimub vegetatiivselt sigipungade või paljunemisvõrsete abil, mis langevad veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga.
Veekogu isepuhastusprotsess reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel (heljuvaine settib või kleepub taimestikule, bakterid surevad jne). Mõõduka ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib aga hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapnikku! Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilise aine ja fütoplankton, mis õhustab vet fotosünteesi abil. Oma osa on ka kõrgematel veetaimedel e makrofüütidel, zooplanktonil ja kaladel. Veekogus toimuvad protsessid Bioloogilised protsessid võivad olla: Aeroobsed (vees on lahustunud hapnikku O2) Hapnikuvabad (vees ei ole lahustunud, kuid on seotud hapnikku, NO3) Anaeroobsed (vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Orgaaniline aine laguneb järgmiste reaktsioonide tulemusena: Aeroobses keskkonnas orgaaniline aine + O2 = CO2 + H2O + anorgaanilised soolad
Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis. Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks, alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas, nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal. Sugukond vesimardiklased Hydrophilidae. Enamikus mustad, lühiovaalsed (1-40 mm), ujujalgadeta, veetaimedel ronivad taimtoidulised mardikad. Õhku võtavad pea karvakeste abil ja säilitavad rindmiku ja kõhu all. Vastsed enamasti röövtoidulised. Eesti suurim liik on hiid-vesimardikas Hydrous aterrimus, kelle vastne võib toituda ka kalamaimudest. Nukkub nukuhällis maismaal. II Alamselts: Segatoidulised Polyphaga. Enamik mardikalisi kuulub sellese alamseltsi Sugukond raisamardiklased Silphidae. Mardikate kattetiivad on tagakehast lühemad.
Tiibu kaks paari, nendest eesmised nahkjad kattetiivad, tagumised aga kilejad. Tagarindmikus asuvad lutikalistel vinanäärmed. Nende eritis on ebameeldiva lõhnaga ning eemale peletav. Lutikalised elavad väga mitmesugustes elupaikades, alates kuumavee allikatest ja lõpetades ookeaniavarustega. Veelutikalistest on tuntud sõudurlased. Saleda, veidi lamendunud kehaga, seljapoolelt mustad, kõhupoolelt heledad putukad. Toituvad veetaimedel. Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur. Vesijooksiklased on vee pindkilel kohatavad röövtoidulised lutikad. Verelutiklased on laia ja väga õhukese kehaga lühikeste tiivajädemetega verdimevad ektoparasiidid. Elavad loomade urgudes ja linnupesades. Tuntud inimese parasiit on voodilutikas. Kilplutiklased on lühikese, laia ja õhukese kehaga
2.2)Putuktolmlemine e. entomogaamia valdavalt katteseemnetaimed (9/10 liikidest), silmatorkav ja eredavärviline õikate, eredalt värvunu kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud-koolibri, sageli taimed hästi erepunased-putukad ei näe punast, kuid lind näeb. Tolmlemise viis Tolmeldajad Õie ehituslik eripära Näited Putuktolmlemine Õied (õisikud) silmatorkava
2.2) putuktolmlemine e entomogaamia – valdavalt katteseemnetaimed, silmatorkav ja eredavärviline õiskate, eredalt värvunud kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) vesitolmlemine e hüdrogaamia – esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal – epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees - hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud – koolibri, sageli taimed hästi erepunased. Putukad ei näe punast, lind näeb. 30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt.
2.2)Putuktolmlemine e. entomogaamia valdavalt katteseemnetaimed (9/10 liikidest), silmatorkav ja eredavärviline õikate, eredalt värvunu kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud-koolibri, sageli taimed hästi erepunased-putukad ei näe punast, kuid lind näeb. 50. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt.
teised loomad. Kaldast kaugemal mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Seal kasvavad vastu veepinda liibuvate ujulehtedega taimed, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp) ning taimi, kes vabalt veepinnal ujuvad (lemmel). Sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust, kasvavad ainult veesisesed taimed. Nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veetaimedel on mitmeid iseärasusi, mis aitavad neil vees paremini toime tulla. Ujulehtedega taimede lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel, sest alapool on vees. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad
annaabi.ee 
