Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veenus (0)

1 Hindamata
Punktid

VEENUS
LIINA VIROLAINEN
12A KLASS
KEILA  KOOL
PILT 1 Veenus
VEENUSE JA MAA SARNASUS
Veenus on Maa­tüüpi planeet ja teda 
kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on 
Maaga umbes sama suur ja sarnase 
gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis 
kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid 
kasvuhooneefekti tagajärjel.
Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks 
on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige 
tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 
96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on 
planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. 
Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on 
Veenus kõige kuumem planeet 
päikesesüsteemis. 
ATMOSFÄÄR JA KLIIMA
Veenus on mähitud paksudesse 
läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest 
koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase 
planeedi pinda vaadelda teleskoopidega 
nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole 
Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva 
paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63 km 
kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km kõrgusel 
hõredam  pilvekiht .
GEOLOOGIA
Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust 
vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris 
leiduv  väävel  viitab  sellele, et seal võis  hiljuti  
esineda vulkaanipurskeid. Kokku on 
Veenuselt  leitud 100 000 väikest ja mitusada 
suurt vulkaani, millest mõned võivad olla 
praegugi aktiivsed. 
Voolav laava on tekitanud voolusänge, 
neist suurima pikkus on ligi 7000 km. 
Lisaks leidub seal veel ~3 km kõrgusi 
mägesid, 2 km sügavune, 1500 km 
pikkune  ja 150 km laiune lõhe ning 
vulkaan , mille jalami läbimõõt on 300–
400 km, kõrgus 11 km.
Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad 
tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat 
"kontinenti", millest üks asub planeedi 
põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõunapool. 
Põhjapoolselt kontinenti nimetatakse 
Babüloonia armastusjumaluse Ishtari järgi 
Ishtari maaks ning see on pindalalt umbes 
Austraalia  suurune. 
Analoogselt põhjapoolsega kutsutakse 
Lõunapoolset kontinenti Kreeka 
armastusjumalanna  Aphrodite  järgi 
Aphrodite maaks. See on  nendest  kahest 
kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri 
kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui 
Lõuna­Ameerika. Seda Veenuse  mandrit  
katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem 
on Veenuselt  kaugemalt  lõunast leitud veel 
üks kontinent –  Lada  maa.
Planeedil on ka väheseid meteoriidikraatreid, 
mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt 
suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit 
aastat vana.
Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 
280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad 
meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe 
kilomeetri, sest neid tekitada võivad 
meteoorid  põlevad Veenuse  tihedas  
atmosfääris lihtsalt ära. Ka on 
meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest 
neid tekitanud suurem meteoor on tihedas 
atmosfääris  purunenud .
Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja 
orgudele, mida tavaliselt leidub Maa­tüüpi 
planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult 
Veenusele  iseloomulikke  pinnavorme. Nende 
hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, 
vulkaanilise  tekkega kõrgemad alad, mida 
kutsutakse farradeks ning mis on läbimõõdult 
umbes 20–50 km ja kõrguses 100–1000 m. 
Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja 
kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse 
novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb 
korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka 
kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, 
kutsutakse oma sarnasuse tõttu 
ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on 
veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks 
– need on ringjad lõhed, mis mõnikord 
paiknevad lohkudes. Need  pinnavormid  on 
kõik vulkaanilise tekkega.
Veenuse tasandikel on näha veel 
mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, 
sageli kraatriga  tipus , ning seljandike ja 
vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat 
kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada 
kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult 
leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 
200–300 kilomeetrit, millele pole analooge 
teistel planeetidel. Nende, kroonideks või 
pärgadeks nimetatud  pinnavormide  keskel 
asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. 
Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. 
Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad 
normaalse maise koostisega tardkivimite 
( graniit , basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud 
koosnevad põhiliselt basalt­laavast. Oma osa 
võib olla ka tuule poolt  kantud  vulkaanilisel 
tuhal ja  liival .Veenusel on üsna sageli ka 
maavärinaid.
Pinna keskmine vanus on miljard 
aastat, vaid vulkaanilis­tektoonilistel 
kõrgendikel on näha nooremaid 
moodustisi, kuid need katavad tühise 
osa pinnast. Seevastu Maal on alla 
miljardi aasta vanused moodustised 
valitsevad.
Veenuse kõrgendikud on kaetud 
raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, 
et plii sulab, metallid aurustuvad ja 
kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel 
kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade 
radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud 
peegelduvad.
Uuringu tulemused, mis on avaldatud 
teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja 
vismut  annavad Veenusele ereda  metalse  
kesta.
Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel 
on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. 
Selle puudumise põhjuseks peetakse planeedil 
puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse 
koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka 
laamtektoonikat. 
Arvatavalt on vee puudumise tõttu 
Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda 
subduktsioon, seetõttu võib olla 
aeglustunud ka planeedi võime kaotada 
soojust. Soojusest  vabanemine  arvatakse 
toimuvat perioodiliselt aktiveeruva 
globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, 
mil teoreetiliselt kogu planeedi pind 
vahetub korraga.
ORBIIT  JA PÖÖRLEMINE
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.
Veenuse aasta kestab 224,7  maist  ööpäeva. 
Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus 
USA astronoomil G. Pettingil radari abil 
kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes 
enamike Päikesesüsteemi planeetide 
pöörlemissuundadega vastupidises suunas.
Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt 
tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev 
kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse 
aastas ligikaudu 2 ööpäeva.
Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö 
ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei 
ole.
Maale lähenedes on Veenus alati sama 
küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks 
võib olla  loodete  mõju, kuid päris kindel see 
ei ole.
VEENUSE  UURIMINE
Maanduda õnnestus Veenusel esimesena 
Nõukogude Liidu automaatjaamal Venera 7 
1970. aastal.
Kosmosest  on Veenust uuritud väga 
põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele 
(mis Veenuse korral on üsna tulutu) on 
pinnaehitust uuritud radaritega; neist 
täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama 
Magellan  tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 
meetrit).
PILT 2 Veenuse reljeef
Venera 10, Venera 14,  Vega  1 ja Vega 2 
maandusid tasandikule. Nende mõõtmised 
näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.
Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa 
põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma­
spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, 
uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis 
vastas basaldile.
Automaatjaamade Venera 9 ja Venera 10 
pildid näitasid jämedateralisel  pinnasel  
lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise 
päritoluga pinnast, mis on  erineval  määral 
erosioonist rikutud.
Venera 13, mille  kaamera  lahutusvõime oli 4–
5 mm, pildistas lapikute, kuni 
viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust 
tasandikku. Kivide vahelt  paistis  tumedate 
tolmuse aine laikudena planeedi pinnas.
Venera 14 nägi tasaseid kihte paksusega 1–10 
cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. 
Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab 
settekivimeid. Veenusel toimub settimine 
loomulikult atmosfääris, mitte vees.
2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa 
Kosmoseagentuuri (ESA)  missioon  Venus 
Express . Missiooni läbiviiv rakett saadeti 
kosmosesse 2005. aasta novembris ja 
Veenuseni jõudis see 2006. aasta  aprillis
Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse 
atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt 
atmosfääri eripärasusi, et aru saada 
kliimamuutustest ka Maal.
KASUTATUD KIRJANDUS:

http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html

http://www.taskutark.ee/m/paikesesusteem­3/ ?
auth=dGFza3V0YXJr

https://et.wikipedia.org/wiki/Veenus
LISAD
PILT 1  http://hingemaailm.buduaar.ee/2012/03/p%C3%A4ike­ja­
veenus­pakuvad­juunis­haruldast­vaatepilti/
PILT 2   http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/pildid/vener13r.jpg

Document Outline

  • VEENUS
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
Vasakule Paremale
Veenus #1 Veenus #2 Veenus #3 Veenus #4 Veenus #5 Veenus #6 Veenus #7 Veenus #8 Veenus #9 Veenus #10 Veenus #11 Veenus #12 Veenus #13 Veenus #14 Veenus #15 Veenus #16 Veenus #17 Veenus #18 Veenus #19 Veenus #20 Veenus #21 Veenus #22 Veenus #23 Veenus #24 Veenus #25 Veenus #26 Veenus #27 Veenus #28
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liina153 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Veenus
15
odt

Veenus

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia..................

Füüsika
Veenuse uurimine
9
doc

Veenuse uurimine

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. [redigeeri] Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.

Füüsika
Veenus - referaat
16
doc

Veenus - referaat

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. 4 Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.

Füüsika
Veenus
6
doc

Veenus

Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on

Füüsika
Veenus referaat
9
doc

Veenus referaat

Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus

Füüsika
Veenus
7
doc

Veenus

"Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu "Venera 14"le näha ei olnud. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine atmosfääris, mitte vees. Veenuse atmosfäär Teleskoobist vaadates paistab Veenus alati sirbikujulisena. Veenuse pinda ei saa vaadelda, kuna Veenusel on teavas kogu aeg pilves. 50-65 kilomeetri kõrgusel pakneb kõige tihedam pilvede kiht. Hõredaim pilvede kith asub umbes 72 kilomeetri kõrgusel. Pilvekihtide vahel puhub tugev tuul. Tuule kesmine kiirus on umbes 300 ­ 400 meetrit sekundis. Temperatuur Veenuse pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenuse atmosfääri rõhk on 9 MPa. Maal on umbes selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses

Füüsika
Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus
14
doc

Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus

Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat

Füüsika
Veenus - referaat
6
doc

Veenus - referaat

Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun