Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika - aine oleku muutumised töö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

2. 1) aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks
3.sarnanevad: a)eraldub energiat
b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul
erinevad: Tahkumine -moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse
Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse.
4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja
5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini.
6.andmed: m= 10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=?
Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj
Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj
7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul
vereringe -vereliikumine organismis.
Vereringeelundkond -mood. Elundid , mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega.
Vereringe tähtsus: tagab pideva ainevahetuse-toitainete ja o2 omastamine , jääkainete ja co2 eraldamise.
Eluliste protsesside mõjutamine kaudne, hormoonide abil
Hormoonid­-kehas sünteesivad ained, mis mõjutavad organite
Tööd.
Kaitse-Veres on rakud , mis hävitavad mikroobe .Veres on ained nim. Antikehad , mis hävitavad viiruseid.
Veri - Vedel Sidekude, koosneb vereplasmast ja selles kujunevatest vere-
Rakkudest.Vererühmad-punased-ja valge vererakud ning vereliistakud.
Veresooned - On torujad elundid, kus very liigub kindlas suunas.
Tunnus e. kriteerium
Arter
Veen
Soone sein
Paksud elastsed,tugev lihaskiht
Pehme ja õhuke,lihaskiht on õrnem
Klapid
puuduvad
On olemas
Vereliikumine
Kiire,südamest kehasse,veri liigub südame kokkutõmmete survel
Aeglane,kehast südamesse,very liigub lihaste kokkutõmbel
Hulk
2 korda vähem, kui veene
2 korda rohkem
Sarnasus:soone sein mitmekihiline
Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega
Suure vereringe tähtsus:
Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja.
Tagab gaasivahetuse keharakkudega.
Väikse vereringe tähtsus:Viia CO2 kopsudesse,tuua 02 kopsudest.
Tagab gaasivahetuse kopsudes.
Süda on lihaseline elund , mis paneb soontes vereliikuma,seda kaitseb rinnakorv,ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.

Füüsika - aine oleku muutumised töö #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarmoriivo Õppematerjali autor
See on Füüsika kontrolltööde raamatust 9. klassille 3. töö - aine olekute muutumiste kohta B pool ainult vastustega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Bioloogia: vereringeelundkond

Veri voolab väga aeglaselt. Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse suunab. Vererõhk on kõige suurem südame lähedal. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vererõhk sõltub: · Aorti paisatava vere hulgast · Südame töö sagedusest jm. Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainetega ja hapnikuga ning ära viia jääkained. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ja siis tagasi südamesse. Veri jõuab südame paremasse kotta. Vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta nim suureks vereringeks.

Bioloogia
thumbnail
14
docx

VERERINGEELUNDKOND

 Kehast jõuab veri venoosne veri südame paremasse kotta MILLISED ON INIMESE VERESOONED? Inimestel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. VERESOONED on torujad elundid, mida mööda veri ringleb Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, kust veri liigub edasi kapillaaridesse Kapillaarides toimub aine vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri edasi veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. MIS TOIMUB KAPILLAARIDES? Seal toimub ainevahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre. ARTERID  Arterid viivad verd südamest organitesse  Arterites (väljaarvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.  Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali.  Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks.  1. Kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse: PKK (poolkuuklapid) suletud ja HK (hõlmased klapid) avatud. 2. Vatsakesed tõmbuvad kokku ja suruvad vere arteritesse: PKK avatud, HK suletud. 3. Rahulolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud ja veri voolab kodadesse:

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

(vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel) Südamepaun Vedelikuga täidetud, vähendab hõõrdumist. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kudedest kopsudesse. · Kannab O2 kopsudest kudedesse. · Kannab kehas laiali toitained, hapniku ja hormoonid(vees lahutumatu aine, mis kiirendab org protsesse) · Kindlustab pideva ainevahetuse. · Osaleb jääkainte eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. ( veenid, arterid, kapilaarid ) Veenid · Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. · Veenid on õhemate seintega kui arterid. · Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu,

Bioloogia
thumbnail
70
ppt

VERERINGEELUNDKOND

kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme – A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused:

Bioloogia
thumbnail
35
ppt

Vereringeelundkond

kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid ­ veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid ­ veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme ­ A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused:

Bioloogia
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest ­ tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan ­ annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma ­ poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum ­ juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik ­ 1. siledapinnaline: süsivesikud, lipiidid; 2. karedapinnaline: kareduse annavad ribosoomid; lõppeb valgu süntees; toimub transport (8) · Golgi kompleks ­ valkude töötlemine; valkude paigutamine lüsosoomidesse (4)

Algoloogia
thumbnail
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun