Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veebiallikate hindamise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaam, andmetega, organisatsioon, lingid, viidatud, objektiivsus, eristama, kokkuvõtet, loomis, koostaja, kontaktandmedaheta, professionaal, ettevaatlik, laeti, vältima, kaaskiri, hindamisjuhend, astunud, noorele, analüüsimine, hankimine, mäletan, õppinud, asjal, asjana, vastutaja, käänded, grammatikareeglid, astmesekkima, usaldust, leheltTartu Ülikooli Raamatukogu rajaja ja esimene juhataja (18021839). Pärandas ülikoolile oma isikliku raamatukogu. - Sõnastas komplekteerimispõhimõtted (osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele) - Sõnastas raamatukogu kasutamise korra - Koostas kataloogide koostamise alused - Süstemaatilise kataloogi koostaja, hiljem ka alfabeetiline kataloog Friedrich Puksoo osa eesti raamatukogunduses Eesti raamatukogunduse rajaja, esimene raamatukogunduse õppejõud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja. Tuntuim raamat "Raamat ja tema sõbrad". uute kogude ja uut tüüpi kataloogide rajamine rahvusbibliograafiale aluse panemine kutseharidus ja kutsehuvide kaitsmine Raamatukogu ja varade evakueerimine, kaitsmine ja päästmine II Maailmasõja ajal Aleksander Sibula osa eesti raamatukogunduses
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel) 4. Sissejuhatus 5. Kirjanduse ülevaade 6. Metoodika 7. Tulemused 8. Arutelu 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 11. Lisad (vaid vajadusel) 2.1. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi; 2) 9 rida allpool keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle alla järgmisele reale klass; 4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse
muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest Dokument asjaajamises Dokumendi komponendid · teabekandja · sisu faktid, millest dokument räägi · vorm viis, kuidas sisu on esitatud · füüsiline vorm dokumendi välised tunnused · intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) · isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne · usaldatav dokument tõene, pole võltsitud · autentne päritolu võib usaldada Dokumendi vorminõuded Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: 1. üldplank (nii paber kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu
Näitab veebilehe külastajate hulka, kes on läbinud ostuotsustusprotsessi ning muutunud veebilehe külastajast ettevõtte teenuse või toote tarbijaks. Suhtarv on oluline, sest näitab veebilehe turunduslikku efektiivsust toodete müügi aspektist. 20. Bounce rate. Mida see sisuliselt tähendab, mida näitab ja miks see oluline on? Näitab veebikülastajate hulka, kes lahkuvad lehelt pärast viidatud lehekülje läbilugemist. Säärased kasutajad ei külasta veebisaidi teisi alamlehti. Avavad kodulehe ja lahkuvad ühtegi klikki tegemata Suhtarv on oluline, sest näitab ettevõtte kodulehekülje atraktiivsust ning kasutamislihtsust. Suur bounce rate võib ühelt poolt viidata lehekülje kujunduse probleemidele, mistõttu kasutajad ei suuda lehel navigeerida. Teisalt võib ka viidata vähesele atraktiivsusele ning külastajad loobuvad lehe sirvimisest vähese huvi tõttu. See
· suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad
Tuleks veenduda, et arvutis värviliselt nähtav joonis on must-valges trükivariandis sama eristumistasemega. Näide Joonis 1. Õpilaste rahulolu Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata enne joonist, pärast joonist võib esitada pikema kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb vajadusel märkida ka joonise allikas. 3.2. Kasutatud allikmaterjalid Iga uurimistöö on õpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide
esmakordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahendusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis. Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või probleemi suhtuma võimalikult erapooletult ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemikindel. Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb
Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest tuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju- tamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi kä- sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet
Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leida YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 3 1 16.10.2016 Allikavaliku põhikriteeriumid · Relevantsus - haakuvus uurimisfookusega · Allikate akadeemiline kvaliteet Akadeemilised, pool-akadeemilised ja mitte-akadeemilised allikad
hõõrdevaba kapitalism, kus kõikidel turuosalistel on täielik informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda otse tarbijani. Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega. Suurendab kahesuunalist turunduskommunikatsiooni ettevõtte ja kliendi vahel Interneti unikaalsus on tema kahepoolne suhtlus, mis eristab seda meediumi teistest varemnimetatud suhtluskanalitest. Selle kaudu on võimalik sõnumi passiivne tarbija lülitada aktiivseks suhtluspooleks ja anda seeläbi võimalus otsustada ühelt poolt temani jõudva turundusinfo, ent teisalt ka ettevõtte turundustegevuse üle laiemalt Aitab kaasa klienditeeninduse paranemisele
tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli reaalne vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 1.1.1 Kultuuriüksus Kultuuriüksus on üldsuse huvidele keskenduv projekt, asutus või organisatsioon, kelle eesmärk on säilitada ja korrastada kultuuri ja kultuuripärandit (arhiivid, raamatukogud, arheoloogiline, ajaloolis-kunstiline, teaduslik, arhitektuuriline, mitteaineline etnograafiline ja antropoloogiline pärand) ning tagada sellele juurdepääs. Kultuuriüksused loovad ja levitavad valdkonna teadmisi. Kultuuriteadmiste loomine, täiustamine ja levitamine on toimingud, millega on seotud paljud kultuuritegelased ning eeldatavasti peaksid kultuuriüksused neid selles toetama.
saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus, miks pole nõus ja tehakse ettepanek küsimuse lahendamise kohta. · Kui dokumendi eelnõu koostaja pole nõus arvestama kooskõlastaja ettepanekuid, esitab ta oma seisukoha samuti kirjaliku eriarvamusena. · Lõpliku otsuse teeb allakirjutaja.
valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine; õppija loodud õppematerjal: eksami- või olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine,
Dokumendihalduse alusdokumendid: asjaajamiskord ja dokumentide loetelu. Kontroll: dokumendihalduse seire ja siseaudit (maksu- ja tolliamet, audiitor). Asutuse asjaajamiskord: · Tugineb riiklikele normdokumentidele · Arvestades konkreetse asutuse vajadusi ja tingimusi Asjaajamiskorra koostamine 1. Riiklike nõuetega tutvumine 2. Asjaajamiskorra vastavuse analüüs, probleemide väljaselgitamine 3. Juhtkond peab nõu IT-spetsialisti ja arhiivi töötajaga 4. Koostaja teeb valmis esimese versiooni 5. Asjaajamiskord võetakse käskkirjaga vastu 6. Koostaja tutvustab asjaajamiskorda töötajatele 7. Koostaja kontrollib vastavust sellele asjaajamiskorrale Asjaajamiskord: · Üldsätted · Dokumentide vormistamine · Dokumendiringluse korraldamine · Dokumentide registreerimine · Dokumentide menetlemine · Dokumentide hoidmine asjaajamises · Asjaajamise üleandmine (kui vana töötaja lahkub, millise aja jooksul dokumendid üle
CV CV eesmärk Koostades oma CV-d on teie eesmärgiks veenda tulevast tööandjat selles, et just teie olete sobiv kandidaat antud ametikohale. Seetõttu analüüsige, millised on just antud ametikohale esitatavad nõudmised. Lisaks konkreetsele kuulutusele või informatsiooniallikale on kasulik otsida täiendavat informatsiooni antud firma kohta kas interneti vahendusel, ajakirjandusest või muudest allikatest. Järgmise sammuna analüüsige enda senist kogemust, omandatud teadmisi ja oskusi ning hinnake, millised teie omadused vastavad kõige paremini esitatud nõudmistele. CV põhilised alajaotused on: ISIKUANDMED Nimi Sünniaeg ja –koht Rahvus Aadress, telefoninumbrid – märkige need telefoninumbrid, millelt teid on kõige lihtsam ja kiirem kätte saada; soovitav on lisada ka e-maili aadress Perekonnaseis, laste arv ja soovitavalt ka nende vanus HARIDUS Hariduskäik (keskharidus, kõrgkoolid, omand
allika kohta. (2004: 331) Autori kohta märgitakse kõigepealt perekonnanimi, mis eraldatakse komaga ja sõnavahega eesnimetähest või tähtedest. Kui autoreid on rohkem kui üks, siis ühendatakse autord &- märgiga. Kui autoreid on veel rohkem, kasutatakse komasid ja kõige viimane autor eraldadakse &- märgiga. Sama autori publikatsioonid reastatakse publitseerimise aja alusel vanimast uuemani. Kui allika autor on kirjastaja, organisatsioon, institutsioon ja isiku autorit ei ole, märgitakse peale institutsiooni, kirjastajat, organisatsiooni aastaarv ja esitletakse inglise keelne tõlge nurksulgudes. Publitseeritud allikate aastaks märgitakse publikatsiooni kirjastamisõiguse aasta. Kõige üldisemad allikatüübid: A. Artiklid (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (ilmumiskanal). B. Raamatud (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (kirjastuse asukoht, kirjastaja). C
kui algul arvatakse. Töökava tuleb kooskõlastada juhendajaga. Materjali läbitöötamine, uuringu teostamine Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega. Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui elektrooniline. Meetodi valib iga uurimistöö kirjutaja ise. Arvestades seda, et töö lõplik vormistamine toimub arvutil, on otstarbekas kasutada elektroonilist süsteemi. Kirjanduse läbitöötamine ja sedeldamine, sedelite süstematiseerimine ja vastavate peatükkide vahel jaotamine on õpilase iseseisev ülesanne. See on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine
albumid ja hind. Hinna puhul jälgi, et komakoht tähistatakse punktiga. Salvestamine saab olla edukas, kui klikid nupul Mine. Lisatud albumeid näed, kui klikid menüüs Vaata. See on ka vaade, kus saad teha muudatusi andmetes või vajadusel kustutada. Ülesanne 1 Loo andmebaasi oma kasutaja Loo andmebaas muusikapood Lisa 5 väljaga tabel - id, artist, album, aasta, hind Täida tabel andmetega (5tk) 03 - PHP ja MySQL - PHP sidumine MySQL andmebaasiga Teemad mysqli_connect mysqli_query mysqli_fetch_array mysqli_fetch_row mysqli_fetch_assoc mysqli_free_result mysqli_close Sissejuhatus Selles peatükis ühendame ära PHP andmebaasiga. Ühendusviise on mitu aga põhimõte jääb samams. Ja et veenduda oma edukuses, teeme ühe lihtsa päringu juba olemasolevasse andmebaasi. PHP ühendamine andmebaasiga
Käsitletavad teemad Alustame ülevaatest, mis on dünaamiline koduleht ning mis rolli mängib siin PHP. Seejärel kuulub suurem osa ajast just PHP'le, kus alustame muutujatest ja massiividest ja seome selle kõik andmebaasiga MySql. Hetkel on plaanis siduda tugevamalt ka OOP lähenemine, aga vaatame kuidas läheb. Peamine eesmärk on luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu
Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed uuringud (Pärn 1992; Kadakas 1995; Saar 2000). Vahendatud viitamine (läbi viitamine) on viide sekundaarses allikas olevale algu- pärasele allikale. Võimalust mööda tuleks seda pigem vältida. - Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne allikas; nt: (Lehis 1997, viidatud Kask 2008 järgi). - Kasutatud materjalide loetelus esitatakse nii see allikas, mida uurija ise kasutas, kui ka selles viidatud originaalallikas (viimasele lisatakse vahel tärn vm tähis). 9 3.1.2 Viidatav tekstiosa Viidatakse: kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne.
võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea
haldamise reegleid; 2 Dokument, mis sisaldab liikuvaid pilte ja heli, nimetatakse multimeediadokumendiks. 6 Lidia Feklistova vormielemendid dokumendi osad, mille kaudu esitatakse dokumendi sisu; elementide hulka kuuluvad adressaat, kuupäev, sarja tähis, registreerimisnumber, pealkiri, allkirjastaja, koostaja, hiljem tehtud täiendused (registreerimistempel, kasutaja ääremärkus). 7 Lidia Feklistova 3 Asjaajamine Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema
nn. hõõrdevaba kapitalism, kus kõikidel turuosalistel on täielik informatsioon turul toimuva kohta ning võimalus võimalus vältida olemasolevat vahenduskanalit ja jõuda otse tarbijani. Tutvustab ettevõtte kuvandit ja kaubamärki Internetti saab oma turundussõnumite kliendini viimiseks kasutada samaväärselt trükimeedia, raadio või televisiooniga. Võrgusisu interaktiivsus aitab erinevalt teistest kanalitest luua aga uudset kasutajakogemust ning põimida reklaam meelelahutusliku tegevusega. Suurendab kahesuunalist turunduskommunikatsiooni ettevõtte ja kliendi vahel Interneti unikaalsus on tema kahepoolne suhtlus, mis eristab seda meediumi teistest varemnimetatud suhtluskanalitest. Selle kaudu on võimalik sõnumi passiivne tarbija lülitada aktiivseks suhtluspooleks ja anda seeläbi võimalus otsustada ühelt poolt temani jõudva turundusinfo, ent teisalt ka ettevõtte turundustegevuse üle laiemalt
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ............................................................................................................................ 6 Sotsiaalse võrgustiku netikett .........................................................
3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte pealkirjaks on uurimistöö pealkirja tõlge valitud keelde, pealkirja all on autori nimi ja selle all vastavalt keelele ,,Zusammenfassung" või ,,Summary" või ... Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge.
kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! ―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja teenuste kujundamises ning pakuvad uusi kanaleid, mille kaudu ettevõtted saavad suhelda olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega.‖ (Hagen & Robertson 2009) Ideaal näebki välja ilmselt nii, et organisatsioon jagab kasulikku infot oma toodete-teenuste kohta ja suhtleb, inimesed vastavad tagasisidega, millele vastavalt organisatsioon saab oma tooteid-teenuseid paremaks muuta, millele järgneb positiivne tagasiside. Kahesuunalise kommunikatsiooni võimalus internetis on nii e-turunduse võimalus kui ka risk: inimesel saavad anda kohe nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet, levitada kiiresti ja paljudele häid või halbu uudiseid organisatsiooni kohta. Oluline on organisatsiooni esindajana
autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed. Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks. Elektroonilise dokumendi korral peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te)
autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed. Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks. Elektroonilise dokumendi korral peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te)
vältida tuleb kõnekeelt, slängi või mõttetuid stampväljendeid. Olevikku ja minevikku ei tohi kasutada segiläbi. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas vormis esitamist. Refereeringut võib kommenteerida või pakkuda välja omapoolseid seisukohti. Peab olema selge, kus on refereeritav osa, kus uurimuse koostaja seisukohad. Ulatuslik refereering nõuab autori nime märkimist ja lõpeb kasutatud kirjandusele viitamisega (autor, aasta, lehekülje number). Sobivaks määratluseks võib pidada sotsioloog Robert Mertoni käsitlust, kes määratles gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26).
Rahvusvaheline suhtlus põhineb ettevõtte seisund ja eriti sellest, mil määral selle globaliseerumisest. Kuna rahalised vahendid PME ei saa lubada, et määratleda strateegia kommunikatsiooni põhineb arenenud tehnikat (spot reklaam), nagu need, mis rahvusvahelisi ettevõtteid kasutama. Alates sellest eelistab ta standardiseerida oma teatises, mitte kohandada see välisturule. Standardimine seisneb kasutades välisriikides sama reklaami sõnumeid ja sama reklaam argumendid, mida kasutati omamaisel turul. Standardimine eeliseks on kulude vähendamise loomist ja kohandamist. Eelarve kommunikatsiooni PME on tihti piiratud ning ajal isegi olematu. Need viimased, seega ootame side väljaspool meediat, mille maksumus on madalam ja mis jääb kõik sama tõhus. Viimasel paneb käsutuses ettevõtete arv tööriistad suhelda. Koduleht ja Web Marketing Veebilehel on muutunud täna asendamatu suhtlusvahend ettevõtete jaoks
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisain ja digitaalgraafika Klienditeeninduse töö Wabaduse kohviku külastuse põhjal Kodutöö Juhendaja: Anne Roosipõld Tallinn 2018 Klienditeekond Wabaduse kohvikus SISSEJUHATUS Meie kodutöö eesmärk on välja selgitada Wabaduse kohviku klienditeekond ja hinnata seda ning tuua välja kolm kõige nõrgemat lüli, mida saaks arendada ja teha kolm ettepanekut, mida teha kohvikus paremaks. Klienditeekond on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend teenindusettevõtetes. Ta on teatud kui kvaliteedi teekond või teeninduse täiuslikkuse teekond. Klienditeekond sisaldab kogu ajaperioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutest organisatsiooniga (nt. kodulehe külastamisega) ning lõppeb tema väljumisega or
Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet.
Kui see avaldatakse sugulaste ringis, siis isikuandmete kaitse seadus ei kohaldu, kuna andmeid kasutatakse isiklikul otstarbel. Andmete avaldamisel näiteks tänaseks väga populaarseks saanud portaalis www.geni.com või mujal on vajalik küsida inimestelt nõusolekut. Kui seda tehtud ei ole ning inimene avalikustamist ei soovi, siis tuleb pöörduda andmetele avaldaja poole andmete umbisikustamiseks või kinniseks muutmiseks. Igal juhul on avalike ja konfidentsiaalsete andmetega nii internetis kui ka meedias laiemalt põnev, aga samal ajal keeruline teema. Teada on vaja seaduseid, kuid ka varasemaid kohtulahendeid, mille abil on võimalik panna oma mure või küsimus konteksti. Samas on kaasusi analüüsides näha, et igaüks on eraldi pulkadeks võetud ja kohtulahendid on tekkinud selsamal ajahetkel ning ei pruugi uues, pisut muutunud kontekstis sama tulemust anda. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalehtede Liidu Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks. (1998). URL
annaabi.ee 
