ETIKETI KONSPEKT VASTUVÕTU PLANEERIMINE Küsimused, millele korraldajatel tuleb vastata: · Vastuvõtu eesmärk,olemus · Vastuvõtu liik · Kes maksab · Vastuvõtu aeg · Vastuvõtu koht · Vastuvõtu külalised · Vastuvõtu programm Konkreetsed tegevused: · Kutsete saatmine · Ürituse kavandamine Ruum Mööbel Kaunistused Lipud Muusika · Abiliste määramine · Transport · Riiete paigutamisvõimalus
Vajalik on selgelt sõnastada eesmärk! Arutlusele tulevad küsimused peavad olema määratud ja ette teada Jagatakse ülesanded, vestlusteemad Töötatakse välja töö- ja päevakorra projektid, valmistatakse ette vajalike dokumentide algmaterjalid, lepingute ja otsuste projektid Jutupunktid ja positsioonipaberid Lepitakse kokku peamised seisukohad, kohtumise taktika, läbirääkimiste meetodid ja võtted Kooskõlastatakse kohtumise aeg ja koht Delegatsiooni koosseis Osalejatele saadetakse kutsed ning vajalikud materjalid (päeva- ja töökorra kavandid, vajalikud kontaktandmed ja lisainfo) Kohtumise ruum, istekohad, tehnilised abivahendid Majutus, transport ja toitlustamine Registreerimine, turvaküsimused Kohtumisruum, atribuutika ja abivahendid Ruum peaks olema avar, õhuküllane, hästi valgustatud Igale osavõtjale peaks olema arvestatud vähemalt 80 cm 1 m lauapinda Abid, tõlgid tuleks paigutada osalejate selja taha (teise ritta) või mujale lähedusse
tähelepanu rohkem kui tema nimi Kui vestluse ajal astub tervitamiseks juurde keegi kolmas, siis pole tema tutvustamine ilmtingimata vajalik. Sellega annate delikaatselt märku, et soovite jätkata vestlust nelja silma all. Hüvastijätmisel kehtivad sarnased nõuded, mis tervitamisel tõuske püsti vaadake silma naeratage ulatage käsi tänage Tänada tuleb aja eest, mille vestluspartner teile pühendus, vastuvõtu eest, külalislahkluse eest. ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne.Tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada! PÖÖRDUMISED JA TIITLID Olenemata riigi ühiskondlikust ja majanduslikust korraldusest on viisakad pöördumisvormelid olemas igas keeles ning nende kasutamine on niisama loomulik kui tervitamine ja hüvastijätmine. Kõnetlussõnad
........... 15 Õhturiietus ............................................................................................................................................ 16 Ametirõivad ......................................................................................................................................... 16 Ametlikud vastuvõtud ................................................................................................................................. 16 Kutsed ..................................................................................................................................................... 16 Söögiajad................................................................................................................................................. 21 Hommikueine ........................................................................................................................................ 21 Eine ehk lunch ...
programmi, jookide ise võtta kapist serveerimine. Tagasiside saamine, Kliendil arve tasumine lisamüügi tegemine kas siis letis või kui kondiitri toodete klient soovib arvet näol meie sahvrist, tasuda lauas- siis lauas. kliendi ära saatmine. Mina korraldasin klienditeenindust meil ettevõttes nii, et jagati lauad ära ning iga teenindaja jälgis omi laudu ja teenindas neid lauast, kliendi saabudes viidi lauda menüü ning jälgiti millal laud valmis tellima on, siis 9 teenindati. Kuid ka kassas pidi koguaeg keegi olema, leti tagune ei tohtinud olla tühi, vähemalt üks teenindaja pidi letis koguaeg olemas
c) sobivad kandidaadid 5. Sobimatutele kandidaatidele tehakse kohe äraütlemiskirjaga, telefoni kõne. 6. Sobivatele kandidaatidele tehakse kutse intervjuule (meili või telefoni teel). 7. Kandidaadid täidavad personaliotsingu ankeedi ja korraldavad intervjuu ( neid võib olla mitu. 8. Vajadusel korraldatakse testimine. 9. Vajadusel korraldatakse tasuta uuring (soovituste analüüs) 10. Lõppvestluse vahete juhiga, kes teeb pakkumise ( töölepingu punktide arutelu) 11. Saadetakse äraütlemiskirjad valituks mitteasutunud kandidaatidele. 12. Tööle vormistamine (tööleping jt dok.) 13. Uue töötaja adopteerimise jälgimine ja toetamine, mentori määramine. 3) Kutsed pidulikele vastuvõttudele. · Ärisuhtlemise pidulikum pool on vastuvõtud. Reeglina telefoni või faksi teel kutseid ei saadeta. Neid võib kasutada üksneseelnevaks järelepärimiseks eriti tähtsate külaliste osavõtu võimaluse kohta. Seejärel saadetakse ka neile kirjalik kutse.
5.2. Õpilastel on järgmised kohustused : 1) võtta osa õppetööst ja õppida võimetekohaselt; 2) osaleda kõigil õppe - ja kasvatusüritustel, kui see ei ole õpilasele tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 3) täita kooli kodukorda; 4) täita teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooli kõrgeimaks juhtimisorganiks on kooli pidaja juhatus, kooli esindamiseks ja juhtimiseks valitakse direktor. Kooli kollegiaalseks otsustuskoguks on kooli nõukogu. Juhatus 6.1. Mittetulundusühingu juhatus on kooli kõrgeim juhtimisorgan, mille liikmete arv ja valimise kord on sätestatud mittetulundusühingu põhikirjas. 6.2. Juhatuse koosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõikides kooli korraldust ja õppetööd puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud direktori või nõukogu pädevusse. 6.3. Juhatuse koosoleku pädevusse kuulub :
aasta Telefoninumbrid- +372 567 5678 (lugemist alustatakse tagant poolt, neli ja ülejäänud) Hinnad- EUR (valuuta lühend, seda ei tohi kasutada), euro või (eurotähis) on parem, 25 75 s, .- tähendab, et sente ei ole, 2,00 raamatupidamises Lühendite järgi punkti ei käi, väljaarvatud k.a (käesoleval aastal). Registrinumbri lühend: reg- nr ; registrikood: rg- kood ; arveldusarve (arvelduskonto on õige): ak ; käesoleval aastal: k.a ; arveldusaasta: aa ; artikkel: art ; sirka: ca ; direktor: dir ; esmaspäev: E ; eelarveaasta: ea ; eksemplar: eks ; elektronposti aadress: e-post, meil; käibemaksu kohustuslaste register KMKR, komplekt kmpl, linnaosavalitsus LOV, lugupeetud lp, ennem pigem, miljard mld, miljon mln, mobiiltelefon mob, nädal näd, nii-öelda n-ö, osakond osk, poolaasta pa, raamatupidamine rmtp · Koma ei käi pöördumise järele, ega kirja lõpus lugupidamisega järele.
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5 1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks...............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU.............................................................................
Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli riigihooneks määranud ning eelarvet ei oldud veel vastu võetud - kõik oli lahtine, kuid suhtumine oli siiski optimistlik. Haapsalu haridusinimesed kogunesid teist korda, et arutada teemadel nagu õppesuunad ja ajagraafik. Kolmandat korda koguneti juba siis, kui riigigümnaasiumi tulek oli kindel. Siis pandi paika ka plaanid munitsipaalvõrguga: kellest saab põhikooli uus direktor ja kellest moodustatakse uus töötajaskond. Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale
konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. 15 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile
4 3 TÖÖTAJAD 3.1 Töötajate arv Laeval on töötajaid 210 suviti, talviti aga 130. Kõik töötajad kokku moodustavad laevapere. 3.2 Laevapere struktuur Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast. Laevapere juhiks on kapten. Kapteni ajutisel puudumisel laevalt on tema asendajaks vanemtüürimees. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk, restorani direktor, kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 3.3 Tekiteenistus Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 3.4 Masinateenistus Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 3.5 Reisijateteenistus Reisijateteenistuse juhiks on intendant
marjamahlad(eriti hästi sobib viinamarja-,sõstra-,õuna-ja pirnimahl). Alkohoolsetest jookidest on sobivamad veinid,tavaliselt magus valge vein või punane vein, harvemini valge või rose vein.Tugevamaitseliste juustude juurde sobivad ka portvein ja serri. Juhul,kui juustulaud on mitmekäigulise eine üheks käiguks,arvestatakse ühele sööjale 30- 50g juustu. Lühiajaliseks vastuvõtuks kaetakse juustulaua puhul arvestatakse ühele sööjale 50-70g juustu. Pikemaajalise vastuvõtu (sünnipäev,külalised kodus) puhul arvestatakse 150g,isegi kuni 200g juustu igale sööjale. Lisandeid arvestatakse vastavalt juustu kogusele. 3 Juustulaua katmine Laud olgu nii suur,et juust,lisandid,suupisted,joogid ja nõud sellele ära mahuksid.Laud võib olla mistahes kujuga ja selle võib paigutada ruumi,paviljoni,aeda või terassile.Laua kõrgus on 0,85-1,1 meetrit.
1. Iseteenindamisega kohvikud Teenindusliin: Ettevõttesse sisenedes saab klient kohe aru, kuidas on vaja toimida. Menüü on nähtaval kohal. Kõige ees on kandikud ja söögiriistad, siis toiduvalik, lõpuks joogid. Tellimuse eest tasutakse teenindusliini lõpus. Kasutatud nõud paneb klient söögisaalis kärudesse või kindlale lauale. 2. Kohvikud, kus toimub lauas teenindamine Teenindusliin: Kliendid istuvad vabasse lauda. Ettekandja võtab neilt tellimuse ja toob toidu lauda. Tellimuse eest tasutakse ettekandjale lauas. Ettekandja koristab laualt kasutatud nõud. 3. Kohvikud, kus osa laudu on iseteenindamisega, osa laudu aga lauas teenindamisega. --------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55 Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Anne Ermast Kivimäe Põhikooli muusikaõpetaja Gled-Airiin Saarso Keila Kooli direktor Kristi Teder Paide Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Põhikooli riiklik õppekava sätestab, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele loovtöö. Olenemata sellest, kas põhikooli lõpetajad on eelnevatel aastatel uurimistöid vmt teinud või mitte, peaksid siiski koolid läbi mõtlema, kuidas süsteemselt korraldada loovtööde läbiviimist ning milliseid juhendmaterjale tuleb koostada õpilastele ja õpetajatele
ette antakse või mis te olete tellinud. * Kui te maakohas ringi reisite, siis on viisakas enne majja astumist porised kingad jalast ära võtta. 3.5 Arve maksmine Tavaliselt maksab arve kutsuja, kuigi külaliselt oodatakse, et ta teeks katset maksta. Mõnikord määravad maksja teised asjaolud (näiteks ametiseisund). Maksmiskorralduste tegemine juba varem, nii et lauas maksmist ei toimu, on võõrustamiseks väga stiilne moodus. 9 3.6 Jootraha andmine Jootraha ei anta üldiselt rohkem kui 10% või isegi veidi vähem; rohkemat peetakse tõusiklikuks ja taktituks. Taksodes pole jootraha andmine tarvilik. Pakikandjad ja hotelliabilised saavad osutatud teenuse eest 50 Belgia franki. Restoranides on 10% jootraha arvele juba lisatud, aga kui pole kindel, siis sobib küsida, kas teenindus on arvestatud või mitte
Lihaletis on ka viilutaja, millega saab nii kaaluga vorste kui ka sinke viilutada, kui kliendil on soovi või müügiks lihtsalt. Kõik vajalikud seadmes on Kaubamajas olemas(abiseadmetest: viilutaja, mikrolaineahi, grillimisaparaat ja tõste-ja transpordi seadmetest on olemas roklad, kärud. Kui ka olid olemas kaalud, kassad ja turvaastmed). Müügisaali, Lao-ja abiruumide paigutuse skeem (vt. Lisa 2). 3.3. Erinevate kaupade vastuvõtu eripära ja müügiks ettevalmistamine, hoiutingimused Kopli Õpperestoran & Tartu Kaubamaja Kaupade hoidmisele kui ka müügiks ettevalmistamisele on kehtestatud teatud nõuded ja eeskirju, millest tuleb kinni pidada. Tuleb kuhjata mitmesuguseid kaupu he või mitme laoruumi väikesele pinnale, isegi need tooted mis vajavad ka müügiks ettevalmistamist. Selleks, et kaupade kogus ja kvaliteet hoidmisel säiliks on vajalik kinni pidada
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Wald
õpilaste õhtusöök tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega. Ainult üks õpilane Haljala Gümnaasiumist ning kolm õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumist jälgivad teadlikult toidu toitainete sisaldust. Lisaks selgus, et vähesed õpilased peavad dieeti, kuid suurem osa nendest, kes seda teevad, õpivad Haljala Gümnaasiumis. Kahe kooli peale kokku pidas küsitluse täitmise ajal dieeti 7 õpilast. Ülejäänud esitatud küsimuste vastustes erilisi erinevusi ei esinenud. Uurimise põhjal ei ole võimalik väita, et mõnel valimisse kuulunud õpilasel esineb toitumishäireid, kuid kindlasti vajab antud teema ka edaspidi uurimist. Riskirühma kuuluvad need õpilased, kes peavad dieeti ning jälgivad pidevalt toitainete sisaldust toidus. Uurimistöös ei selgunud, kas toitainete sisaldust toidus jälgiv õpilane teeb seda oskuslikult või enda toitumisreeglite järgi. Uurimistöös on välja toodud ka varasemad uuringud toitumisharjumuste kohta, mille
Laulupeol esines Rõuge pasunakoor väga hästi ja äratas imestust oma lühiajalise ettevalmistuse pärast. Suure-Jaanis arenes koorilaul samuti kiiresti, sest seaset muusikaelu vedas J.Kapp. Võimekas koor võttis laulupeost osa ja tegutses hiljem Fr.Kuhlbarsi juhtimisel. Laulupeost soovisid osa võtta ka Peterburi eestlased ja nende muusikakollektiivid. Kahjuks aga tekkisid vastuolud C.R.Jakobsoni ja J.V.Jannseni vahel ning Peterburi eestlaste muusikakollektiivid ei esinenud laulupeol. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsad talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordselt energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, kuid sellest saadi üle lauluentusiasmiga. 8 Esimene üldlaulupidu Peorahva kogunemine Rahvast liikus Tartu poole igatviisi: postivankrite, hobuste, töövankritega ning jalgsi. Sõiduks
Ületellimuste puhul külastajale ei öelda, et talle müüakse tuba, millele hetkel on tellimus juba tehtud. Ületellimine toimub siis , kui hotell võtab vastu rohkem tellimusi, kui tal on vabu tube. Ületellimuse tegemine aitab hotellil vähendada mittesaabunud ja tühistatud tellimuste tõttu tulu kaotamist. Peavad olema täpsed standardid ülemüügisituatsioonides käitumiseks, väljatöötatud perioodilised ületellimuste vastuvõtu mahud. Nt, 8% võib tellimusi rohkem vastu võtta. 15. Milliste dokumentide alusel toimub majutusettevõtte ja edasimüüja vaheline suhtlemine ? Rahvusvaheline Hotellide ja Reisibüroode vaheline suhtlemise reegllistik Hotellileping majutusettevõtte ja edasimüüja vahel. Tellimuskiri, broneerimiskiri- kinnituskiri. 16. Majutusettevõtte tulukeskused? Tulukeskuse, valdkonnad, mis müüvad klientidele erinevaid kaupu ja teenuseid. Valdkonnad,
· sotsialiseerimine · haritud elanikkonna produtseerimine (ei tule kassapidajaid ja liinitöölisi, tulevad tipptasemel inimesed.) · ühiskondlike väärtuste ja hoolivuse kujundamine (hästi tihedalt seotud oma kogukonnaga, kohaliku elu keskus ja eestvedaja, ühistegevus laste ja lapsevanemate poolt.) · lastele sotsiaalselt aktsepteeritud "kinnipidamise" võimaldamine (kaagvere ja puiatu; kes linna paremates koolides hakkama ei saa, saadetakse äärelinna kooli kokku, koolil suur missioon kasvatada raskeid lapsi.) (Riiklik) õppekava Hilda Taba- maailmakuulus õppekavateoreetik hariduse sisu kas riiklikult või institutsiooniliselt määratlev dokument, milles avaldub vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt vastava haridusastme ja koolitüübi kasvatuslikke eesmärke, õpetuslikku sisu,
Kõige raskem ja halwem on selle juures see, et juubelipidustusi tuleb korraldada suwel, ajal, mil inimesedpaljud laiali wõi töötahtest kõrwale tõmmanud. Ent sellele kõigele waatamata loodetakse korraldustöödega tip-top toime tulla ja õigeks ajaks."58 Juuli alguseks pidi olema juba Kreutzwaldi tänaval uus teekatte maas, kuid valmimis tähtaeg lükati edasi 25. juuliks.59 Ka selgus, et riigivanem Konstantin Päts ei saa Soome presidendi vastuvõtu tõttu Võru linna sünnipäevapidustusi külastada.60 See-eest viibis Võrus riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja minister Müller, kaitsevägede ülemjuhataja asetäitja kindral Reek ja mitmeid teisi 55 Sikk, H. (25. august, 1984. a.). Viiskümmend aastat hiljem. Töörahva Elu, lk 2. 56 Wõru linna 150 a. (13. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 1. 57 Wõru linna 150 a. (18. august 1934. a.) Wõru Teataja, lk 4, 6-7, 10. 58 Võru ajaloolise päeva eel. (10. august 1934. a.)
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
kuid teatud liiki teavet sisaldavatele dokumentidele kehtestatakse juurdepääsupiirangud. Avalikustamisele kuuluv teave on veebilehel tutvumiseks avalikustatud, mitte aga andmete muutmiseks või kustutamiseks. Digitaalse dokumendiregistri puhul peab jääma jälg muutmise ja muutja kohta ning säilima ka versioon esialgsest infost. 3.4.8 Dokumentide liikumise jälgimine ja kasutamine Sõltuvalt loodud dokumendi liigist saadetakse selle vaatlemisele, vastamisele, lahendamisele. Selle protseduuri jaoks on seaduses ette nähtud järgmised tähtajad: juriidiliste ja füüsiliste isikute avaldused ja märgukirjad 1 kuu; Riigikogu liikmete ning õiguskantsleri märgukirjad ja avaldused 10 tööpäeva; 16 Lidia Feklistova
.............................................................. 61 5 UURIMISTÖÖ JA PRAKTILINE TÖÖ KOOLI ÕPPEPROTSESSI OSANA Neeme Katt Jõgeva Ühisgümnaasium Õpilasuurimuse või praktilise töö ettevalmistamine, teostamine ja kaitsmine on juhendatud õppeprotsess. Seega tuleb koolis läbi mõelda, kuidas valmistada õpilasi ette uurimistöö või praktilise töö tegemiseks ja läbi viimiseks. Kooli direktor kehtestab õpilasuurimuse ja praktilise töö läbiviimise, juhendamise, esitamise, retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
Tead-küll-kes põgenes ja teda ei nähtud enam. See toimus 14 aastat tagasi hetkest, kui algab raamatu tegevus. Harry elu Dursleyde juures oli kohutav. Dudley, nende poeg, väga paks ja türanlik, kiusas teda, muutes Harry elu põrguks. Teda kiusati koolis ta koledate ja liiga suurte riiete pärast (ta oli sunnitud kandma Dudley vanu rõivaid) ning kodus vaest orbu lihtsalt ignoreeriti. Nüüd aga käib Harry 4aastat Sigatüükas, võlurikoolis, mille direktor on Albus Dumbledore, võimas võlur ja ainuke, keda Voldemort kardab. Koolist leidis Harry esimesed sõbrad Roni, Hermione ja Hagridi ning ka vaenlased Draco Malfoy, Snape'i jt. Igal kooliaastal on Seda-Kelle-Nime-Ei-Tohi-Nimetada püüdnud Harryt tappa ja igal aastal on Harry oma sõprade abiga Voldemorti löönud. Eelmisel aastal leidis ta üles oma ristiisa, Sirius Blacki, kes oli süütuna võlurite vanglas Azkabanis ja keda siiamaani taga otsitakse
mida lapsed näevad ja teavad meid tegevat. Laps ei saa ju tõsiselt võtta õpetajat, kes käitub vastuoluliselt oma õpetustega. Näiteks tean maakohas ühte inimest, kes töötas koolidirektorina ja seega oleks pidanud olema eeskujuks oma alluvatele ja õpilaskonnale. Tööpostil ta seda oligi, kuid minu ema, kes õppis selle direktori juhitavas koolis, oli sunnitud tihti nägema teda oma kodus ja vägagi ebakaines olekus. Milliseid väärtuseid see direktor minu emale sisendas? Kindlasti mitte austusest tulenevaid ja eks kahtluse alla läksid kõik väärtused, mida direktor püüdis edasi anda, kuna ta ei olnud minu ema silmis lugupidamist vääriv inimene. Seega ongi minu arvates õpetaja töös kõige suuremateks väärtusteks need, mis tekitavad lastes austust ja tahet õpetatut järgida ning teadmine, et õpetaja näeb iga last isiksusena. Selleks, et
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
