Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vastutustunne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastutustunne, kohuse, arva, tegude, armastada, kohusetunne, märka, kaasõpilased, lugesin, blogi, silmakirjalik, petmine, aruharva, psühholoogid, emotsioon, vastutamine, kolmandaks, alustama, oskaks, ümbritsevast, endist, teemadest, juttu, objektiivselt, pimeduse, tegelikkust, inimeseks, eakatesõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad:
hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üödine kasu. · tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale · teerajajad antiikajal Sophoklese "Antigone"; aluse panid 18saj F. Hutcheson, D Hume, A Smith · Hutcheson: "Suurim õnn suurimale hulgale" · Jeremy Bentham: o Huvid pigem praktilised kui teoreetilised o Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu o Tegude hüveteguri mõõtmine · John Stuart Mill o Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul o Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid ( teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus) o Mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid
See tähendab, et ei ole loodud absoluutseid väärtusi. Inimene ise peab need väärtused looma ning otsustama. Inimene on määratud olema vaba, määratud, sest sünd ei sõltu tema tahtest, kuid siiski vaba, sest kord juba siia maailma heidetuna vastutab ta nüüd kõige eest, mida ta elus korda saadab. Sartre'i väidab, et me oleme vabaks määratud ja samas, et selle täieliku vabadusega kaasneb ka kõikehõlmav vastutus oma sündinud ja sündimata tegude eest. Mulle tekitab see väide natuke kõhklust selle vastutuse osas. Kui me oleme olukorras, kus me vastutame absoluutselt kõige eest, siis tekib tunne, et me ei vastuta nagu millegi ees. Mulle tundub, et me peaksime olema võimelised ise oma vastutuse suurust määrama, sest kui meid on pandud vastutama kõige eest siis see tundub liiga raske koorem ja mul tekib selline lootusetuse tunne. Tunne, et vastutan ja mis siis, niikuinii ei saa enam midagi juurde lisada ja kõik on nii nagu on.
Ettevõtja ei tohi karta ja põdeda läbikukkumist. Takistuste ees ei anta alla, vaid need on head viisid enda täiendamiseks ja parandamiseks. Peale selle, et äritegevus nõuab palju aega, peab ettevõtja olema iseseisev, vastutustundlik, leidlik, koostöövõimeline ning otsustusvõimeline. Olen tihti mõelnud näha ennast tulevikus ettevõtjana. Usun, et see on tõesti reaalne, kui läbin kõrgkooli ning kogen erinevaid asju. Tähtsatest iseloomuomadustest on mul olemas otsustusvõime, vastutustunne ning eesmärk minna lõpuni. Ettevõtlusega olen ma varemgi kokku puutunud, tehes õpilasfirmat ning olnud abiks firmas Mehka AS. 2009. Aasta sügisel alustasin koos kolme firmaliikmega õpilasfirma Silt & Kaart. Põhitoodeteks tegime jõulukaarte, mille tegid eriliseks isetehtud looduspildid. Kaartide sisse olid trükitud salmid, ning jäetud ruumi ka täiendusteks 12. detsembril oli esimene laat Tartus, kus meie firmal läks hästi. Kaardid meeldisid väga paljudele. Kasum oli meiepoolne
armastuseta jäetud noort. Kui last armastatakse vaid siis kui ta vastab meie ootustele ja lootustele, hakkab laps pidama end saamatuks nig tema ebakindluse, hirmu ja madala enesehinnaguga takerdub nii tema vaimne kui ka füüsiline areng. Armastus annab selguse, et piirangud- käsud ja keelud on vajlikud selleks, et tagada lapse turvaline areng. Usalda, kuid sea piirid! Usalda, aga kontrolli! 2.2.2 KONTROLL JA ENESEKONTROLL Väikese lapse puhul ei ole ta võimeline oma tegude eet ise vastutama, seega lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanematel ja õpetajatel. Selle eesmärgiks on kaitsta last halbade ja ohtlike olukordade eest, seni kuni ta suudab seda ise teha. Mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda enam peab kontroll taganema ja asenduma enesekontrolliga. Kasvatajatel tuleb see ülesanne muuta võimalikult sujuvaks ja valutuks. Kui laps on saanud täiskasvanus peaks laskma kontrolli
........................................10 Hoiduge sireenide meelitustest.............................................................................10 V osa- Omanikutunde arendamine...........................................................................10 Omamise kaks taset: kuidas vältida kannataja rolli..............................................10 Kedagi ei saa sundida heategu vastu võtma......................................................... 11 VI osa- Omaalgatuslike tegude esile kutsumine...................................................... 11 Juhid tegutsevad ennetavalt, mitte tagantjärele....................................................11 Heitke ebaoluline kõrvale: noppige välja umbrohi.............................................. 12 Te saate seda, millega te lepite.............................................................................12 Omandage Jääkaruklubi juhtimisstiil...........................................................
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle)
lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
sellisena, nagu ta on. Põhjuslik seos loetakse tuvastatuks, kui vähemalt mingisugune kahjustus oli teo tagajärjena ette näha. Kui tulemus saab kahju tekitaja jaoks lõppastmes väga ebaõiglane, on võimalik abi saada §-st 140 ja kahju hüvitist õiglase suuruseni vähendada. 25. Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad? A sööb banaani ja viskab koore maha. B ei märka seda ja komistab selle koore otsa, koperdab sõiduteele, C peab B-le otsasõitmise vältimiseks sõitma maha D aia. D-l oleks lihtne esitada kahju hüvitamise nõue A vastu. Kindlaks tuleb teha kahju õiguslik põhjus. Seda saab teha kahe meetodi kaudu: 1) adekvaatsuse teooria vähemtähtis, RK seda rakendanud ei ole. Küsimus, kas selline tegu, mille kahjutekitaja toime pani, suurendab tavaliselt ja märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust
Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd. Inimesena on vaja hoolitseda ka keha eest, kuid niipalju, et ei oleks vaja kehale erilist tähelepanu pöörata. Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma: ratsionaalsed ehk mõistlikud voorused eetiline loomutäius ehk kuldse kesktee otsimine Voorus: loomutäius: pahed (kuldne kesktee) liialdus: puudus: hirm vaprus argus hulljulgus
peavarju ning loomulikult ka puhkust kiire arengutempoga kaasnenud ülemäärasest töö tegemisest. Puhkus ja meelelahutus on elus vägagi vajalikud. Samamoodi vajame oma meele terviklikkust läbi õpingute koolides, raamatute lugemise näol, võimalustega reisida ja jälgida ümbritsevat, ka intellektuaalomandi olemasolu (ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara jne). Et elada terviklikult ka hinges, tuleb meil osata ka armastada, olla armastatud esmalt iseenese poolt ja terviklikkuse mõistes ka teiste poolt. Armastus leiab oma kõige loomulikuma ja spontaansema väljenduse andmises. Mis tähendab, et esmalt tuleb osata märgata ennast ja anda endale ning seeläbi kogudes jõudu anda ka teistele, toites nii armastuse tugevust hinges nii enesel kui ka kogu ühiskonnas samm sammult arengu ja jätkusuutlikkuse suunas.
inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendamiseks, kindlust ja eneseusaldust. Sotsiaalse suhtlemise oskus, moraal, vastutustunne, eetilised ja esteetilised ideaalid ei ole inimese genotüübis, vaid kujunevad teiste inimestega suheldes vastastikuse mõju tulemusena. Inimene kasvab iseendaks teiste toel. Seepärast vastutavad lapse sotsiaalse arengu eest need, kes temaga koos elavad: vanemad, õpetajad, kutselised kasvatajad. Raamatus räägitakse lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, esmajoones aga sellest, kuidas vanemad, kasvatajad ning teised lähikondlased saavad tema arengut suunata. Agressiivsus
( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad vanemad neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse. Lapsel peab olema õigus olla tema ise, isegi siis, kui ta käitub valesti. Ta peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks
mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21. sajandi algus: rõhk asetub eetika tihedale seosele sotsiaalsete probleemidega. Moraali subjekt Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus
Omandab võime kuulda, näha ja kogeda. Ellu ilmub tähtsaid isikuid juurde(igas vanuses). Laps, kellele loetakse palju ette, on nüüd ka ise avastanud raamatumaailma. Kujuneb võime, kus suudetakse teha midagi, et olla õnnelik. Fantaasia areneb, mängitakse rollimänge. Kasvab uudishimu, liikuvus ja ettevõtlikkus. Areneb välja algatusvõime. Kainikuiga: 6/7-11/12 aastat. Iseseisvuse oluline suurenemine. Kujuneb töörõõm, töökus, kohuse- ja vastutustunne. Idaalis leiab laps, et maailm on üks tore ja põnev paik.. Suurim kohustus oma õpuiülesanded ära teha. Murdeiga: 11/12-15/16 aastat. Tähistab lapseea lõppu. Laps mõistab, et vanemad pole täiuslikud ja maailm on täis lahendamata küsimusi. Leitakse oma identiteeti. Siia alla kuulub ka seksuaalse mina otsimine. Kõigutakse lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vahepeal. Noorukiiga: 15/16-20/22 aastat. Langetatakse kindlaid otsuseid oma
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatus
Eetika kategooriad: · Hea · Halb · Ausus · Õigus · Õiglus · Vabadus · Kohustus 1.3 Eetika põhiprintsiibid Tänapäeval eksisteerivaid eetikateooriaid võib liigitada kahe lähenemisviisi vahel: · teleoloogiline (konsekventsiaalne tulemust arvestav); · deontoloogiline ( nonkonsekventsiaalne). 1)TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Egoism 4 on standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib
katastroofi puhul. Kuidas on võimalik, et eesti inimene ise lagastab omaenda metsaaluse või kauni rannariba? Kuidas on võimalik, et see, kes pillub prügi, ei taipa, kuidas tema hoolimatu ükskõiksus, pahatihti lausa ülbus kahjustab loodust, ohustab kaaselanikke ning demoraliseerib ühiskonda? Kurdame ja seda õigusega ühiskonnas valitseva hoolimatuse üle. Sõidetakse sõna kaudses, aga paraku ka otseses mõttes üle kaasinimesest, kaotatakse kergesti vastutustunne oma laste ja abikaasa ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma ühiskonna ja rahva vastu. Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid, mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20
Tähtsal kohal on kirg ja emotsionaalsed läbielamised. Agape on erose ja storge kombinatsioon. Põhiliseks tunnuseks on see, et armastus on kohustus teha head ja hoolitseda teiste inimeste eest. Need inimesed, kelledel on kõrged Agape näitajad, märgivad omakasupüüdmatust teise eest hoolitsemisel, märgivad, et nad armastavad oma partnerit, nad on suhtega üldiselt rahul ja nad on seksuaalselt kammitsetud. Altruism ja kohusetunne jumaldatud inimese suhtes on selle stiili põhitunnus. Mania on painav, emotsionaalselt sõltuv, intensiivne armastuse stiil. Mania moodustub erose ja luduse kombinatsioonist. Teda iseloomustab intensiivne vajadus olla armastatud, suur kirg, kuid samal ajal ka hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Armukadedus ongi selle armastusstiili iseloomulik joon. Ludust defineeritakse kui mängimist, kõikelubavat armastuse stiili, mis on nendest ka kõige vähem traditsiooniline
Tehnilise tõhususe maksimaliseerimine ja seaduslikratsionaalne autoriteet. 16. Mis on “uus avalik haldus” (NPM)?Miks selle rakendamine ei too alati soovitud tulemusi? “New Public Management” Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskusioon.Erastamine ja dereguleerimine. Kriitika: * Rahva esindus ei ole oluline. *Eelarve tuleb teha pika aja peale ette *Väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega *Sotsiaalne vastutustunne *Tulemusi ei saa mõõta (nagu rahu, stabiilsus jne…) 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? I. McGregor x-juhid ja Y-juhid X juhid Y juhid Keskmine inimene olemuslikult Vaimse ja füüsilise energia põlgab töö ja hoidub sellest kui kulutamine on loomulik, seega otsib
emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия. 3 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist
Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes
focused on protecting the economic intrests of the professionals rather than the interests of the public“ *Küsimus eneseregulatsioonist: professioon seab normid ja sanktsioonid iseseisvalt ja jälgib nende toimimist. Vastutus *Kompleksne mõiste *Responsibility -Vastutus kõige üldisemas tähenduses 5 -Viitab vastutusvahekordadele: kes on mille eest vastutav -Igaüks vastutab enda otsuste ja tegude eest ________ Meediaväline: kodanike blogid, meediakriitika sotsiaalmeedias, kommentaarid, meediauuringud, vabakond, meelelahutuslikud vormid. Internet pakub laias valikus ja madala hinna eest erinevaid võimalusi, kus arutada meedia tugevuste ja nõrkuste üle- blogid, kommentaarid, sotsiaalmeedia jne. Seepärast on meediavälise kriitika osatähtsus meedia vastutusel hoidmiseks suurenenud. Blogid on väga-väga populaarsed
Sa märkad, et omaette oldud aeg laeb Sind vaimselt ja aitab Sul hakkama saada kõige eesootavaga tagasi kohkumata, takerdumata. Meie peame seejuures hoolitsema, et raskustes inimesed tunneks end abitutena, tõrjutute või kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime. Kui me reageerime negatiivselt, teisi eirates, on meie teod ka negatiivsed ja ebaeetilised. Meie mõtted ja emotsioonid on nagu valitsuskabineti ministrid. Mõned neist annavad head nõu, teised halba. Teadvus ise on valitsusjuht, kes peab suutma otsustada, kes annan head ja kes halba nõu ja vastavalt ka tegutsema. Kui olukord on lootusetu, siis võib olla lohutuseks usk.
Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda §
5) Kuulajat on kerge häirida. 6) Kuulajad kuulevad nagu läbi filtrite, mis moonutavad paljutki öeldust. Teise inimese käitumisi saab näha ja kuulda. Mõtteid ja/või tundeid saab ainult aimata. Mida mõeldi Kuidas saadeti Kuidas vastu võeti Kõneleja mõtted ja tunded Kõneleja teod ja/või sõnad Kuulaja interpretatsioon (privaatsed, ainult endale (sageli ebatäpsed või varjatud kõneleja tegude ja sõnade taga teadaolevad). mõtete ja sõnade väljendused olevast tähendusest (privaatne, või isegi katsed neid peita). ainult kuulajale teadaolev). Väikeste probleemidega tegelemine sellal, kui murettekitavamaid isegi ei mainita, on üks suuremaid ebatõhususe allikaid nii tööstuses, valitsuses, koolis, perekonnas, kirikus, nõustamiskeskustes kui teistes asutustes.
Objektivism- prima facie printsiibid (Ross) Deontoloogilise eetika klassik oli saksa filosoof I.Kant Kanti õpetuse alused: Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. 1.Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. 2.Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. 3.Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame- tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu!
Tegevused on üles ehitatud selliselt, et kaasatud oleksid mõlemad mõtlemisviisid tavaline ja kompleksne. Need koosnevad järgmistest osadest: 1. Vaatlus. 2. Grupeerimine, klassifitseerimine. 3. Läbitöötamine, meeldejätmine, kordamine. 4. Võrdlemine, vastandamine. 5. Mõistmine, arusaamine. 6. Arutlemine, hinnangu andmine. 7. Rakendamine. 8. Väljatöötamine. 9. Loomine. Hinnanguid võivad anda kas õpilased ise, kaasõpilased või õpetaja. Indigolaste puhul on oluline alternatiivne õpetamine. Tuntakse huvi, milline kool oleks siis alternatiivne? Selline kool, mis jälgiks mõningaid põhimõtteid. Näiteks nagu: 1. Au sees on õpilased, mitte süsteem. 2. Õpilastele antakse mõistlikkuse piires valida, kuidas ja kui kiiresti õppematerjali läbi võtta. 24 3
Ei eksisteeri armukadedust ja teist kutsutakse tihtipeale ,,kullake, kallis". Agape on erose ja storge kombinatsioon. Põhiliseks tunnuseks on see, et armastus on kohustus teha head ja hoolitseda teiste inimeste eest. Need inimesed, kelledel on kõrged Agape näitajad, märgivad omakasupüüdmatust teise eest hoolitsemisel, märgivad, et nad armastavad oma partnerit, nad on suhtega üldiselt rahul ja nad on seksuaalselt kammitsetud. Altruism ja kohusetunne jumaldatud inimese suhtes on selle stiili põhitunnus. Mania on painav, emotsionaalselt sõltuv, intensiivne armastuse stiil. Mania moodustub erose ja luduse kombinatsioonist. Teda iseloomustab intensiivne vajadus olla armastatud, suur kirg, kuid samal ajal ka hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Armukadedus ongi selle armastusstiili iseloomulik joon. Ludust defineeritakse kui mängimist, kõikelubavat armastuse stiili, mis on nendest ka kõige vähem traditsiooniline
Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav). Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni. Kui inimesele anti vabadus otsustada kui palju valu teha siis keskmiselt jäi see alla 60 voldi ehk ainult ebamugavustunde juurde jäi asi. Kui eksperimentaator ei viibinud ruumis siis kuulekus vähenes. Miks kuuletume? Vastutav autoriteet tahab – vastutustunne on autoriteedi ees, mitte oma tegemiste ees. Kui oleme ainult vahelüli siis vastutus kaob veel enam ning kuulekus suureneb. 28.september Passiivne mõjutamine – juba inimese kohalolek mõjutab; ei pea midagi selleks tegema. Kuulekus: Zimbardo Londoni tänavaeksperiment – Obeying a Man in a Uniform. ● Vastutuse hajumine ● Kui autoriteetne inimene palus teist inimest (nö kahtlusalust) valvata ning kui
(ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks. Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest
annaabi.ee 
