Millal ja kuhu tuleb ankeet tagastada. Võiks märkida ka emaili juhul kui peaks küsimusi tekkima. Sissejuhatuse lõpus peab olema ,,aitäh'' täpselt nagu ankeedi lõpus. 12) Ankeedi küsimuste liigid (kinnised, lahtised, poolkinnised). Küsimusi võib teatud tunnuste järgi klassifikatseerida: Sisu järgi: fakti küsimused ja hinnanguküsimused (miks otsustasite omand. Kõrgharidust) Struktuuri järgi: kinnised küsimused ette antud vastusevariandid peavad hõlmama kõikvõimalike vastusevariante (jah/ei küsimused; alternatiivküsimused, menüüküsimused). Lahtised küsimused võimalikke vastusevariante pole ette antud. Lisaks kasutatakse veel poollahtiseid e. poolkinniseid küsimusi, kus on teatud hulk vastusevariante ette antud, et suunata vastaja õiges suunas mõtlema. 13) Intevjuule esitatavad nõuded. 14) Intervjueerijale esitatavad nõuded.
2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoorilised küsimused on need, milles küsilause vormis midagi väidetakse ning vastust ei oodatagi. Küsimuste vastuste liigid: 1) kogemustel põhinev vastus: vastus vastuolus küsija ootustega. 2) arutelu: eesmärk on selgitada või väita. 3)filosoofilised vastused: vastused, mis ei anna vastust.
Jah, pidevalt Ei Üksikutel juhtudel Joonis8. Keemilise puhastusteenuse kasutamine 10 6. Teadlikus oma pesumasina programmide kohta Küsitluses selgub, et 11 naist ja kolm meest teavad oma pesumasina võimeid täielikult, osaliselt on end kurssi viinud oma pesumasina programmidega viis naist ja kolm meest. Vastusevariante “Tean ühte programmi” ja “Ei tea” Ei valinud keegi vastajatest, vastusevariandid on ka joonisel 9 välja jäetud. Oma pesumasina programmide teadlikus Naine Mees Joonis9. Mitmeid pesuprogramme pesumasinal kodudes teatakse 11 7. Kuidas kasutatakse erinevaid pesu pesemisvõimalusi kodudes.
Standardviga keskmisel vanusel ±0,5 aastat(standard error). 50% töötajatest on nooremad ja 50% vanemad, kui 32 aastat. Nooremaid inimesi on rohkem kui vanemaid(skewness-assümeetria näitaja). Kõige rohkem on 30,33 aastaseid(mode).. Noorim töötaja on 23 aastane(min), vanim 64,5 aastane(max). Vanimast kolmas töötaja on 64,25 aastane(largest) ja noorimast viies 23,42 aastane(smallest). Vanuste varieeruvus 41,5 aastat(range). RAHVUS- Nominaaltunnus-mittearvuline tunnus, mille vastusevariante ei saa sisuliselt järjestada Eelnevalt kodeeritud mittearvuline tunnus, kus 0=eestlane, 1=muulane. Eestlasi on rohkem. SUGU/RASS Nominaaltunnus (kodeeritud) Töötajatest enim on eestlastest mehi. HARIDUS -Järjestustunnus-vastuse variandid on sisuliselt järjestatavad Töötajatel on keskmiselt kooliaastaid 13,49. Vähemalt viiel inimesel on koolitee pikkuseks olnud 8aastat. Kõige rohkem on koolis käidud 21 aatat. Enim esinev õpingute kestus on 12 aastat
hinnatakse? Kuidas tulemused esitatakse? Enne kui küsitlust korraldada (3) Kellele tulemused teatavaks tehakse? Kuidas tulemusi praktilises elus (töös) või tegevuse arendamises kasutatakse? Küsimused võivad olla avatud ja suletud küsimused isiklikud ja ebaisiklikud küsimused otsesed ja kaudsed küsimused faktiküsimused ja arvamusküsimused Avatud (lahtised) küsimused Vastaja peab vastuse ise sõnastama, võimalikke vastusevariante pole ette antud On sobivamad siis, kui uuritavat nähtust ega selle üksikasju ei tunta piisavalt Suletud (kinnised) küsimused Vastaja peab valima toodud vastusevariantidest ühe või mitu sobivat Võidakse anda ka võimalus (näit. punktiirjoonel) lisada vabalt oma vastusevariant Faktiküsimused Nende esitamisega soovitakse teada saada konkreetseid fakte Millal olete sündinud? Kas olete kõrgharidusega? Mis aastal lõpetasite keskkooli? jts.
a) jah b) ei 9. Kas noored vajaksid abi oma vaba aja sisustamiseks ? a) jah b) ei 10. Kes võiks neid aidata ning kust nad võiksid abi saada vaba aja sisustamiseks ? a) vanemad, kodunt. b) sõbrad, sõpradelt c) netist 11. Kas maa noored, erinevad linna noortest ? a) jah b) ei c) mõned 12. Mille poolest nad erinevad kui erinevad ? a) välimuse b) käitumise c) ei erinegi Mida tähendab vaba aeg ? Vasta ise. Siia tuleb JÄRELDUS Lugedes küsimusi ning vastusevariante näeme diagrammist, kuidas on inimesed vastanud. Noored veedavad enamus oma ajast sõpradega. Erilist vahet pole kus- kodus, õues, sõbra juures. Kõik nad tegelevad mingisugusegi spordialaga, olgu selleks kasvõi mõni kergem ala. Tegeledes kohustuslike asjadega, jääb neil suhteliselt vähe aega üle. See näitab, et noortel on pidevalt mingisugune tegevus, mis on vahel hea ja vahel halb. On näha, et noortel pole midagi nende vastu, kes joovad või suitsetavad
a) välimuse b) käitumise c) ei erinegi Mida tähendab vaba aeg ? 5 DIAGRAMM Küsitlus Vertikaaltelg- inimeste arv Horisontaaltelg- küsimuse nr. Tähed- vastusevariant Valida võis mitu vastust. Diagramm näitab, kui paljud inimesed küsitluses vastasid teatud küsimusele. 6 JÄRELDUS Lugedes küsimusi ning vastusevariante näeme diagrammist, kuidas on inimesed vastanud. Noored veedavad enamus oma ajast sõpradega. Erilist vahet pole kus- kodus, õues, sõbra juures. Kõik nad tegelevad mingisugusegi spordialaga, olgu selleks kasvõi mõni kergem ala. Tegeledes kohustuslike asjadega, jääb neil suhteliselt vähe aega üle. See näitab, et noortel on pidevalt mingisugune tegevus, mis on vahel hea ja vahel halb. On näha, et noortel pole midagi nende vastu, kes joovad või suitsetavad
Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks" (või, alternatiivselt, ,,subjektiivseks majanduslikuks heaoluks").
34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks".
küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused
asjatu. Võrkpalluritest üks on märkinud, et ta on mänginud koondises. Korvpalli oma hobide hulka märkinud inimestest käivad 5 korda nädalas trennis neli inimest ja 4 korda nädalas üks inimene. Jooksmisega tegeleb 9 inimest, neist 5 tegeleb jooksmise kõrvalt ka ujumisega. Kuna Kundas ei saa tegeleda kaljuronimisega, jumoga ja lumelauga sõitmisega, siis vastanutest viis peavad oma hobidega tegelema väljaspool Kundat. Arvestades sellega, et vastusevariante on Kundas märkimisväärselt palju võimalusi spordiga tegelemiseks. Kuigi mõne ala harrastajad peavad Kundas leppima kehvemate tingimustega, nagu naiteks jalgpallurid. Kundas puudub korralik väljak ja samuti ei ole harrastajatel treenerit. Trenne tuleb ise teha. Analüüsides oli ka näha, et valdavalt tegeletakse korvpalli, võrkpalli ja jõusaaliga. Just nende alade harrastamise võimalused ongi Kundas kõige paremad. Lisaks headele vahenditele on Kundas ka väga head treenerid.
Ainult siis, kui olen võõras arvutis 40 36% Ei 12 11% Jah 59 53% Kokku 111 100% Tabel 3. Õpilaste postkastist välja logimine Oli ka küsimus õpilaste info ja piltide nägemise kohta Facebooki keskkonnas. Kuna vastusevariante oli rohkem, oli oodata ka vastuste erinevust. Siiski oli ka selle küsimuse puhul näha kõige enam vastatud varianti. Nimelt, 49% õpilastest on oma info ja pildid teinud nähtavaks vaid sõpradele. Neile järgnevad need 26 õpilast (23%), kes vastasid, et kõik näevad kõike ja need, kelle pildid ning info on näha sõpradele ja sõprade sõpradele (19 õpilast 17%). Kõige vähem vastati variantidega ,,Näha vaid valitud inimestele", ,,Ei
levitatakse võrgus. Küsitluse variandid määravad täitmisjuhendi iseloomu, samuti ka ankeedi pikkuse ja struktuuri iseärasused. Silmast silma küsitluse korral on oluline küsitleja juhend ( eriti sel korral kui küsitlejaid on palju, siis on tarvis ka spetsiaalset küsitlejakoolitust). Ankeedi sõnastus peaks olema dialoog, millele anketeeritavad vastavad. Küsimuste vastusevariandid on sõnastatud nii, et küsitleja loeb need ette ( vajadusel näidatakse vastusevariante kaardil). Telefoniküsitluste puhul tuleb arvestada, et küsitlejal puudub silmside küsitletavaga. Ei saa kasutada paljusid erinevaid ega keerulisi, hääldusest erineva kirjapildiga vastusevariante. 11 Vastaja poolt täidetava ankeedi puhul tuleb ankeet sõnastada nii, et ei tekiks vastamisel segadusi. Kõik juhised trükitakse vahetult küsitluslehele. Anketeerimine peab sel juhul olema korraldatud nii, et ankeedi tagastamine toimuks väikseima vaevaga ja ilma vastajapoolsete kulutusteta
valikuvariandid kliendi nõetele toetudes. 2.2 Omadused Omadused, mida ei testita Programmi välimus, kasutajaliideste ilu - praegu ei oma see mitte mingit tähtsust. Programmi turvalisus - programm ei ole nii tähtis, et seda peaks üldse salasõnadega kaitsma. Testitavad omadused Funktsionaalsus - testitakse erinevate vastusevariantide sisestamisega süsteemi ning kontrollitakse kas tulemus vastab esitatud nõuetele. Töökindlus - sisestatakse erinevaid vastusevariante ja jälgitakse kas tekib tõrkeid. Kasutajasõbralikkus - kui lihtne on süsteemi kasutada. Hooldatavus - kontrollitakse uue info sisestamisega süsteemi (see selgus programmi loomise ajal). Efektiivsus - kui kiiresti süsteem esitab uusi küsimusi ja annab lõppvastuse. 2.3 Esimese realisatsiooni testide projekteerimine Testi nr.1 kirjeldus 5
Mida muudaksid selles mängus ja mida see muutus meile annab? 8. Kas soovite mängu kokkuvõtteks veel midagi öelda? Lisa Täringul olevad märgid ja mängualus (15 pilti) Kasutatud allikas: Külli karro, Kuulen-näen-tunnen, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/vyb4ibu33v MILJONIMÄNG Mängu eesmärk: Kinnistada seni omandatud teadmisi mängulise tegevuse kaudu, ärgitada õpilasi küsimusi koostama ja neile võimalikke vastusevariante pakkuma. Mängu kirjeldus: · Mängijad istuvad laudade taga, ees paber ja pliiats. Eelnevalt on õpetaja koostanud eakohalised loodusteemalised küsimused (umbes 20) koos vastusevariantidega. Õpetaja on need vormistanud Power Point programmi slaidiesitlusena. · Mängijad koostavad ise küsimusi, mis sobiks miljonimängu. Samas annavad ka vastusevariandid koos õige vastusega. · Toimuvad voorud õpilaste koostatud küsimustega. · Selgitatakse iga vooru võitjad
4. Praktiline töö Seoses uurimistöö läbiviimisega teemal Windows ja Linux korraldasin ma väikese küsitluse klassikaaslaste seas, saamaks teada milliste operatsioonisüsteemide peal töötavad nende arvutid ning mida nad nendest operatsioonisüsteemidest arvavad. (Leheküljel:https://docs.google.com/spreadsheet/ccc? key=0ArvDwqxKqKscdEZHUkJkZDduQUVUekxZZHBseFpMWHc&usp=sharing ) Küsimused ja teemad olid järgmised: 1. Millise operatsioonisüsteemi peal jookseb teie arvuti? Vastusevariante sellele küsimusele oli 3: tasulise, vabavaralise, muu. 12-st klassikaaslasest 10(~83%) vastas variandiga ,,tasulise", 2(~17%) variandiga ,,piraadi". Nagu näitavad erinevad statistikad, vabavaralisi operatsioonisüsteeme kasutavad arvutikasutajatest vaid 1%, mis klassikaaslaste seas, küsitluse käigus, jäi tähele panemata. Diagramm 2. Milline on teie operatsioonisüsteemi nimetus? Kõik vastanud märkisid oma kasutatavaks operatsioonisüsteemiks selles küsimuses aga
probleemiga, kas loodud mõõtmisvahend on valiidne ja reliaabne. Sellele küsimusele vastamine nõuab eraldi uurimist ja põhimõtteliselt ei ole vaid ühe vaatluse ehk uuringu põhjal võimalik vastust anda, seega on mõistlik kasutada olemasolevaid ja üldise heakskiidu saanud küsimustikke. Lisaks eeltoodule ning üldistele viisakus ja vormistusnõuetele peab ankeedi koostamisel peab silmas pidama järgmisi ohtusid: · Arvulistele küsimustele pigem ei anta vastusevariante, näiteks ei ole ankeedis mõistlik ette anda vanusevahemikku, staazivahemikku, see ebatäpsustab uuringu tulemusi. Arvtunnuste puhul on õige kasutada lahtiseid küsimusi kuid koos sobiva mõõtühikuga (aasta, tund, kg, ...). Lahtise küsimuse puhul vastusevariandid puuduvad, kinnise küsimuse puhul on vastusevariandid ette antud. · Arvulise küsimuse oodatava vastuse peab selgelt määratlemata, see peab olema
vahemike moodustamiseks klõpsa risttabelis oleval suva vali Group ja sisesta By lahtrisse vahemiku moodustam Koosta ise vabalt valitud andmetega risttabel. belite loomine : mmended Pivot Tables. avad mõtet? naiste kohta, mitmel korral valiti erinevaid vastusevariante 12. sutamise kohta): Table; psa Vastused3 töölehe suvalisel lahtril; etused risttabeli aladele. lade ja elukohtade lõikes, mitu aastat keskmiselt ollakse äppe juba risttabelis oleval suvalisel arvväärtusel hiire paremat klahvi ja VEARGE. lade ja elukohtade lõikes, mitu aastat maksimaalselt ja kasutanud: uleb Values alale sama nimetus vedada kaks korda ja vahetada mele MIN ja SUM2 asemele MAX). ude lõikes, mitmel korral valiti einevaid vastusevariante 12. tamise kohta)
·uurija on tavaliselt kõrvalseisj Puudused: ei uuri olukorra spetsiifilisust, selle ainulaadsust · väikese valimi puhul on andmete üldistusvõime väike Ankeedi koostamise põhimõtted: vastaja peab mõistma, milleks ankeet on koosatud, ankeedil peab olema sissejuhatus või kaaskiri, kus on uurimuse eesmärki vastajale selgitatud; küsimus peab olema üheselt arusaadav ning küsida tuleb ühte asja korraga; rohkem vastusevariante; küsimuste järjestus peab olema loogiline; täitmiseks ei ole soovitav planeerida üle 20 min; alati tuleks läbi viia eelküsitlus. Intervjuu on andmekogumismeetod, kus toimub vestlus uurija ja vastaja vahel. Eelised: paindlik, koheselt saab teada vastaja suhtumise Puudused: kulukas, intervjueerija võib mõjutada vastajat 18. Eksperimendi olemus, ülesanded. Eksperimendi muutujad sõltumatu ja sõltuv muutuja, lisamuutujad
(võrreldes kirjaliku küsitlusega): väiksem küsitlusest keeldujate osakaal, küsitletu saab esitada täpsustavaid selgitusi küsimuste kohta, küsitleda saab ka nt. kirjaoskamatuid. Standardiseeritud suulise küsitluse nõrgad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): - Probleem: intervjueerija isik võib mõjutada vastuseid, Töömahukas ja kulukas. Kvalitatiivne intervjuu :Intervjueerija ei esita kindlaid küsimusi täpses järjekorras ning kindlasti ei anna ette vastusevariante. Küsitluseks on ette kavandatud väiksem arv üldisemaid teemasid, mida intervjueerija tahaks käsitleda . 13.Selgitage, mis on uurija teadmishuvi, mis võib olla selle aluseks ja miks on tähtis, et uurija oleks oma teadmishuvist teadlik?- Teadmishuvi puudutab küsimust, mis on uurimise eesmärk? Milleks uurija üldse tahab usaldusväärseid teadmisi maailma/mingi konkreetse nähtuse kohta? Teadmishuvi on igasuguse teadusliku uurimise ja ka sobivate
Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed? Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest. 3. Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante. Kas on elu pärast surma? Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? Mis on hea, mis on halb? Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas.
Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed? Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest. 3. Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante. Kas on elu pärast surma? Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? Mis on hea, mis on halb? Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas
10. Liigun metsas, põllul, aias,olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun,tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. /Erika Esop/ 11. Mis on okastraat? Siili ja vihmaussi ristand. 12. Mis vahe on siilil ja jalgrattal? Istu peale, siis tunned. 13. Mis vahe on ema- ja isasiilil? Isasiilil on üks okas rohkem. 14. Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult. 15. Kas võib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm: 1. jah, võib, kui siil on pöetud; 2. võib, kui on võõras tagumik; 3. siis, kui partei käsib. Legendid siilist Kuidas siil omale okkalise kasuka sai Kuldsel ajal tahtnud Kalevipoeg üle Emajõe silda ehitada. Selle tarvis toonud ta Võhma veskilt seitsesada saelauda. Tee peal tulnud temale põrgupoiss vastu ja hakanud teda kiusama. Kalevipoeg lasknud lauad õlalt maha, võtnud ühe laua ja hakanud põrgupoissi vemmeldama.
4 5 3 0 2 0 2 4 2 5 3 4 2 3 5 3 1 3 5 0 1 3 3 3 1 3 2 2 4 0 0 1 1 5 1 3 0 2 2 4 3 0 3 4 4 4 2 2 4 0 2 0 2 3 3 0 1 2 0 3 4 2 0 4 3 0 1 3 1 0 1 4 0 1 2 0 3 0 4 5 0 1 1 3 3 2 3 4 5 0 2 0 1 5 0 3 4 1 1 2 4 2 2 2 2 3 ÜLESANNE Sagedustabel Mitmesugustest uuringutest kokkuvõtete tegemiseks kasutatakse tihti sagedustabeleid. 68 inimest vastasid mitmest küsimusest koosnevale ankeedile. Vastusevariandid olid ette antud. Esimese kahe küsimuse vastused on toodud veergudes J ja K. Küsimuse 1 vastusevariante oli kuus ja vastav sagedustabel on toodud allpool. ÜLESANNE: koosta samasugune sagedustabel küsimuse 2 vastuste kohta. Küsimuse 1 vastuste jaotus Antud vastusevariandi sageduse leidmiseks Vastusevariant Sagedus Suhteline sagedus kasutatakse funktsiooni COUNTIF Range andmetega lahtrite piirkond 1 13 19,1% Criteria lahter, kus asub väärtus, mille
vestluskaaslasele otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise puhul," kohta. Enamuste õpilaste arvamused läksid selle küsimuse puhul täppi, oli ka erandeid. Autori küsimuse peale: millise kehaosaga antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale, tuli autorile üsna üllatavaid vastuseid. Autor oli just seda küsimust pidanud kõige paremini teatavamaks. On ju olemas ka ütlus: silmad on hinge peegel. Pakuti väga erinevaid vastusevariante, nagu käed, pea, suu jne. Õpilaste teadmised selle küsimuse kohta olid üsna kesised. Ka järgmise küsimuse vastused jahmatasid autorit veidi. Üllatus oli positiivne, just see et õpilased teadsid väga palju erinevatest zestidest, mis kultuuriti, riigiti erinevad. See näitab nende intelligentsuse taset ka muudes valdkondades. Kumb inimene proovib luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem, kas konkreetne või ebakonkreetne? Tundus, et see küsimus osutus paljudele tõeliseks pähkliks
Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Toidukordade vahel söömine on mõlema kooli vastanud õpilase seas sagedane, kuid antud uurimises ei selgunud, mida eelistatakse toidukordade vahel süüa, samas ei olnud see ka töö eesmärgiks (vt joonis 7). 23 Joonis 7. Õpilaste söömine toidukordade vahel. Küsimusele mitu korda Sa sööd päevas oli mitmeid erinevaid vastusevariante. Oli neid, kes lisasid juurde enda vastuse. 2 korda päevas sööb 8,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 5,9% Haljala Gümnaasiumi õpilastest. 3 korda sööb aga 37,5% Rakvere Reaalgümnaasiumi ning 29,4% Haljala Gümnaasiumi 10. klasside õpilastest. Kõige suurem osa vastanutest sööb 4 korda päevas. Rakvere Reaalgümnaasiumist vastavalt 37,5% ning Haljala Gümnaasiumist 35,3% vastanutest. 4,2% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10
küsitluseks ja isiklikult kontrollitud küsitluseks. Küsitluse koostamisel kasutatakse kolme tüüpküsimusi: avatud küsimused, valikvastustega küsimused, astmestikel ehk skaaladel põhinev küsimustüüp. Küsitlusankeedi koostamisel tuleb meeles pidada: 1) Kõige tähtsam on selgus. 2) Piiritletud küsimused on paremad kui üldised. 3) Lühikesed küsimused on paremad kui pikad. 4) Vältige mitmetähendulikke küsimusi. 5) Pakkuge ka valikut ,,ei oska öelda". 6) Kasutage pigem rohkem vastusevariante kui ainult kahte (nõustun/ ei nõustu). 7) Kaaluge küsimuste arvu ja järjestust. 8) Kontrollige sõnakasutust. (2004: 189190) Intervjuu on paindlik, kus saab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajatele muuta. Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu
· Süsteem peab kasutajalt küsima, kas too tunneb, et süsteemi otsustuse tulemused tegelikult talle sobiksid ning andma loojale tagasisidet otsustuse kvaliteedi kohta · Ideaalis võiks süsteem lasta kasutajal täpsustada, mis oli otsustuses väga õigesti, mis valesti ning oma reegleid korrigeerima/kohanema. (Seda osa ma käesolavas töös ei realiseeri). · Süsteem peab vastuseid küsima mingi kindlusteguriga, mitte kahendloogika alusel (vastusevariante andma > 2). 1.2.2 Töökindlus · Süsteem peab kõikvõimalike sisendite puhul oskama anda mingi reaalse vastuse. · Süsteemi töökiirus ei ole primaarne, kuna seda ei kasutata ajakriitiliste ülesannete jaoks. · Süsteemi vea korral tuleb vea tekke eelne olukord logida ning süsteemi tööd algusest alustada. 1.2.3 Kasutusmugavus · Süsteemi kasutajaliides peab olema selge, funktsionaalsus intuitiivselt
Pigem pole Täiesti nõus Pigem nõus Ükskõikne nõus Üldse pole nõus 4.2. KVALITATIIVUURINGUD Eelpool kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, aga kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Kvalitatiivuuringute peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp ja süvaintervjuu. Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respodentide grupile grupijuht (moderaator). Fookusgrupi genereerimiseks soovitused: 1
his fish ’s teeth! The Neck instantly vanished.” (Keightley 1850:290) 11 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 2. HALDJATE TEKKEST Küsitluse tulemuste põhjal saab öelda, et küsimusele kuidas ja millest haldjad võiks tekkinud olla, puudub ühene vastus (vt Lisa 2.2.). Kuna erinevad allikad pakuvad küsimusele tihti erinevaid vastusevariante, siis oleneb kõik küsitletute eelnevatest teadmistest (loetud teosed, vaadatud filmid jne). 20% arvas haldjaid olevat tekkinud headest mõtetest, soovidest, armastusest, hoolimisest jne. Siit järeldub ja leiab edaspidi ka kinnitust (vt Tüüpiline haldjas), et haldjaid peetakse olemuselt heatahtlikeks. 19%-ga järgnes haldjate algmaterjalina loodus – siia alla koonduvad nii looduse hingestatuse teooria kui ka pöialliisilik lilleõiest koorumine. 15%
33% 27% Spets. Kauplusest Marketitest 3% Internetipoest 33% Juuksurisalongist Muu Joonis 15. Naiskliendi eelistus juuksehooludvahendite ostu puhul Kombineeritud küsimuse kuues valikuvariandis oli vastusevariante igas valikus. Nii juuksurisalongist kui marketitest on enim ostu sooritajaid. Mõlema kaubandusasutuse puhul oli külastuseelistuslasi 36 naise jagu. Spetsialiseeritud kauplustes on ostjaid vaid 6 kliendi võrra vähem. Internetikaubanduse kaudu ostab neli tarbijat, kataloogide vahendusel teevad tehinguid kaks ning samuti kaks klienti sooritavad samalaadsed ostud vaid apteekidest külastades. Pidades silmas tarbijaõigusi, võib järeldada, et valiku justnimelt antud kaupluste osas
a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust);
12% noormehi, kuid mitte üksi neiu. Neist andmetest järeldub, et suur osa neidudest asetab oma suhtumise skaala positiivse osa peale, samas kui enamus noormehi on negatiivsema suhtumisega. Joonis 10 Küsitletute hinnang oma suhtumisele seksuaalvähemustesse (autor). 44% vastanutest hindab oma suhtumist seksuaalvähemustesse neutraalseks. Peaaegu võrdselt hinnatakse suhtumist positiivseks ja negatiivseks (kokku vastavalt 27% ja 28%) kusjuures äärmuslikke vastusevariante valis väga väike osa küsitletuist täiesti positiivne 6% ja täiesti negatiivne 5%. 5. Kas teie suhtumine geidesse erineb teie suhtumisest lesbidesse? Tabel 6 Küsitletute suhtumine geidesse ja lesbidesse (autor). Suhtun lesbidesse Suhtun geidesse Ei erine Ei oska öelda positiivsemalt positiivsemalt 9
· Küsitlus jaguneb kolme harusse: 1. sotsiomeetriline küsitlus 2. anketeerimine kasutatakse küsitluslehte, mis algab pöördumisega respondendi ehk küsitletava poole. Küsimused jagunevad vormi järgi, kus saab rääkida kinnistest (antakse kindlad vastusevariandid ette, millest respondent peaks leidma endale sobiva vastusevariandi), poolkinnistest (on antud vastusevariandid, aga viimasel real on variant ,,muu" ja sulgudes palun kirjutage) ja lahtistest (vastusevariante pole ette antud, respondent peab ise vastama) küsimustest. Parimaks peetakse poolkinnisi küsimusi. Ankeet lõpeb tavaliselt küsimustiku passiga, kus küsitakse mis soost, mis rahvusest on respondent. Küsitlusleht sisaldab põhiküsimusi (tulenevad otseselt uuringu vajadusest), kontrollküsimusi (nende kaudu saab teada, kas respondent vastab ausalt talle esitatud küsimustele. Küsitakse sarnase sisuga küsimusi nii ankeedi alguses
punktide arvule on võimalik tarbijaid nende hoiakute järgi jagada kolme gruppi: soosivad, neutraalsed ja mittesoosivad. 3.2 Kvalitatiivuuringud Ülevaadeldud kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, vastupidiselt eelnevale, kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on reeglina oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Vastajal palutakse selgitada, milline tähendus on tema jaoks erinevatel märksõnadel ning oma arvamusi kommenteerida. Enamasti kasutatakse lisamaterjale ning küsitleja ja vastaja 53 vahel peaks arenema diskussioon
kirjaliku küsimustiku ettevalmistamisele Sotsiaalse soovitavuse efekti ilmnemine teemadel, kus Olulised, uuringu teemaga otseselt seotud ühiskonnas eksisteerivad mingid normid või reeglid: küsimused algusesse inimene tahab jätta endast hea kodaniku/töötaja muljet Üldised küsimused enne konkreetseid · Küsimusi ja vastusevariante võib üle korrata, kuid peab jääma maksimaalselt standartsete tingimuste Personaalsed küsimused , ebamugavad säilitamise juurde küsimused lõpus (Tepp) (Tepp)
o tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu; vastused: "õige" ja "vale"). Kahe väärtusega tunnust saab erijuhuna paigutada ka järjestustunnuste hulka, sest tema väärtused on alati sisuliselt järjestatavad. Et aga binaarsete tunnuste jaoks on välja töötatud rida erimeetodeid, on sobiv neid vaadelda ka eraldi tüübina. Mõnikord käsitletakse dihhotoomsetena ka neid tunnuseid, millel on rohkem vastusevariante, kuid uuritava ülesande seisukohalt lähtudes võib osa variante ühendada. Näiteks küsimusele "kodakondsus" võib anda vastusevariandid: "Eesti kodanik" ja "pole Eesti kodanik", samas põhimõtteliselt on tunnusel kodakondsus väärtusi märksa rohkem kui kaks. Mittearvuliste tunnuste puhul on sageli otstarbekas nad enne töötlemise algust kodeerida, st asendada sõnalised vastusevariandid arvude ehk koodidega. Selle põhjuseks on asjaolu, et
Rõhutatakse seda et nime pole panna vaja, vastuseid ei seostata isiku ja tema töökohaga. Küsimustiku lõpus küsimustiku pass et saada taustainfot vastaja kohta. Küsimused jagunevad: · vormi järgi: kinnised (küsimus kus antakse kindlad vastusevariandid ette, millest respondent peaks leidma endale sobiva vastusevariandi), poolkinnised (antud vastusevariandid ja viimasel real kirjutatud ,,muu" või ,, palun kirjutage") ja lahtised küsimused (vastusevariante pole ette antud, respondent võib vastata vabas vormis, analüüsides neid vastuseid tuleb neid grupeerida jne). praktikas kasutatakse kõiki neid liike, parimateks peetakse poolkinniseid küsimusi. · Olemuse järgi: põhiküsimused (tulenevad uuringu vajadusest), kontrollküsimused (selle kaudu üritame kontrollida kas respondent vastab ikka ausalt nendele küsimustele, tehniliselt esitatakse nii et alguses küsitakse mingi küsimus ja lõpus
25% küsitletutest eelistas puhtalt aktsepteeritavaid lahendeid. Küsimuste tüübid nende vormi järgi. Lähtudes vormist saab eristada: 1. Lahtised ja kinnised küsimused. Lahtine küsimus on selline küsimus, millele on respondendil võimalik vastata vabas vormis, s.t, vastust ei reglementeerita mingite raamidega ja respondent võib vastata kõike mida ta tahab ja kuidas ta tahab. Ankeedi küsimust nimetatakse kinniseks, kui tema formuleering sisaldab võimalikke vastusevariante st. kui on antud alternatiivide loetelu ja respondent vastates esitatud küsimusele peab alternatiivide hulgast valima ühe variandi. Alternatiivide loetelu võib olla nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse iseloomuga, nt. kvalitatiivne alternatiiv - "Milliseid nõudeid esitatakse ideaalsele erialale ?" Kvalitatiivsed nõudmised, nt: - luua ja olla originaalne - olla hinnatud tuttavate seas - aidata edendada majandust jne.
12/5/2016 59.700001 60.59 59.560001 60.220001 58.376308 12/6/2016 60.43 60.459999 59.799999 59.950001 58.114567 12/7/2016 60.009998 61.380001 59.799999 61.369999 59.491096 Volume 27334100 53778000 34079700 1. Igale näitajale andmetabelis tuleb anda eraldi veerg. Jaga 39518900 andmed järgnevatesse tühjadesse veergudesse nii, et igas 56564900 veerus oleks vaid üks vastusevariant. Kuna erinevaid 48754000 vastusevariante eraldab koma, tuleb eraldamisel määrata 36663600 eraldajaks koma. Märgista 1. veerg, vali Data menüüst käsk Text to Columns. Klõpsa valikul Delimited, seejärel 36095500 klõpsa käsul Next. Vali eraldajaks koma (Comma) ja klõpsa 66883600 käsul Next. Vali 1. veeru andmetüübiks Date ja vali sobiv format 52381900 (YMD). Klõpsa käsul Finish. 71820700 2. Asenda murdarvudes punktid komadega, et andmeid saaks 43564500 analüüsida
annaabi.ee 
