Uurimistöö - Windows ja Linux (0)

Tallinna Reaalkool
Operatsioonisüsteemid
Windows ja Linux
Informaatika kursuse lõputöö
NIMI
KLASS
Juhendaja : NIMI
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus 2
1. Windows’i operatsioonisüsteemid 4
1.1 Windows’i varasematest operatsioonisüsteemidest 4
1.2 Windows XP 5
1.3 Windows Vista 6
1.4 Windows 7 6
1.5 Windows 8 7
2. Linux’i distributsioonid 9
2.1 Üldiselt Linux’ operatsioonisüsteemidest 9
2.2 Ubuntu ja Debian 9
3. Windows’i ja Linux’i võrdlus 11
4. Praktiline töö 12
5. Kokkuvõte 16
6. Kasutatud materjalid 17
6.1 Internetileheküljed 17
6.2 Illustratsioonid 18

Sissejuhatus

Suur enamus inimesi kasutab tänapäeval igapäevaselt arvuteid, millele on peale installitud Windows’i operatsioonisüsteem ( Apple ’i arvutitel Mac-operatsioonisüsteem). Arvuti soetamisel isegi tavaliselt sellele ei mõelda, et sinna juba eelnevalt operatsioonisüsteem sisse installitud on. Sõltuvalt operatsioonisüsteemi võimekusest moodustab aga operatsioonisüsteemi hind arvuti hinnast päris märkimisväärse summa. Kui aga arvutiostjal(või omanikul) on aga rahaga veidi kitsas või lihtsalt on ta lihtsalt põhimõtteline inimene, kes teeb kõike kõige odavamal viisil, siis pöörab ta oma pilgu kindlasti vabavaralise Linux-tüüpi operatsioonisüsteemide poole.
Millised on alternatiivsed (tasuta) võimalused tänapäeval domineerivale Windows’ operatsioonisüsteemile? Millised on nende plussid ja miinused võrreldes tasulistega?
Läbi mõlema operatsioonisüsteemide põlvkonna (Linux ja Windows) arengu saavad need küsimused vastuse. Lisaks kajastan läbiviidud küsitluste (klassikaaslaste hulgas) tulemusi töö praktilises osas, kus valdavaks teemaks on isiklikud kogemused operatsioonisüsteemidega ning vabavaraliste operatsioonisüsteemide kasutamine.

1. Windows’i operatsioonisüsteemid

1.1 Windows’i varasematest operatsioonisüsteemidest

Joonis 1 - Windows'i logo
Microsoft Windows on kõikide andmete põhjal maailma enimkasutatav operatsioonisüsteem. Seda kasutavad nii miljonid kodukasutajad kui ka äriettevõtted, koolid ja muud asutused.
Aastal 1985 tutvustas Microsoft maailmale oma esimest Windows operatsioonisüsteemi – Windows 1.0. See ei olnud aga täielikult iseseisev operatsioonisüsteem, see oli MS-DOS’i, Microsofti eelneva operatsioonisüsteemi, lisa. Operatsioonisüsteem oli parajalt kohmakas , kõik aknad olid paanidena ekraanil ning neid ei saanud liigutada, rääkimata üksteise otsa lohistamisest. Ainuke aken, mis ilmus teiste akende peale oli automaatne teavitusaken.
Operatsioonisüsteemi arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele, mis põhinesid Intel x86 - tüüpi protsessoritel. Edaspidi toodeti kõik Windows’id just sellele riistvaraplatvormile. Joonis 2 - Windows 1.0
Juba mõne aasta möödudes, 1987, avaldas Microsoft uue Windowsi versiooni -2.0, mis tõi küllaltki vähe muutusi. Peamiseks uuenduseks olid kattuvad aknad ja keerukamate kiirklahvide teke.
Alles 1990. aastal välja lastud Windows 3 täiustas kasutajaliidest ja disaini. See sai võimalikuks tänu arendatud virtuaalsele mälule ning virtuaalsetele draiveritele. Palju veaohtlikke operatsioone kirjutati C-st ümber assembly keelde.
Windows 3 oli Windows’ide esimene suur edu, poole aasta jooksul müüdi üle maailma enam kui 2 miljonit koopiat.
1995. aastal avaldas Windows järgmise operatsioonisüsteemi – Windows 95, 1998. aastal Windows 98. Joonis 3 - Windows'i logo
Windows 95 oli revolutsiooniline toode, see polnud mõeldud asendama mitte ainult Windows 3, vaid kogu Windowsi perekonda ja lisaks veel MS-DOS’i. Samuti uuendati töölauda, mille disainist sai Windowsi klassika. 1995. aastal loodud töölaua kujundus ja tööpõhimõte on säilinud ült 17 aasta, tänapäevani, läbides vahepeal vaid graafilise disaini muutused.
Windows 95 pikendatud eluiga lõppes ära aastal 2001, Windows 98 2006. Sellest alates ei toetanud edaspidi arendatavad programmid vanasid Windowsi versioone.
Sajandivahetusel lasi Microsoft välja uue, Windows 98 edasi arendatud, operatsioonisüsteemi Windows ME ( millenium edition). ME tõi Windowsile parema ja kiirema andmesidevahetuse UPnP ( Universal Plug and Play) ning süsteemi taastamise (System Restore ), mis võimaldas arvuti keerata tagasi varasemasse taastuspunkti.
Windows ME sai aga oma aegluse, riistvara ebakõlade ning pidevate kokkujooksmiste tõttu hävitava hinnangu klientidelt. Windows ME’d on nimetatud ka läbi aegade halvimaks Windowsi operatsioonisüsteemiks. Joonis 4 - Windows 95 töölaud
(Wikipedia 2013)

1.2 Windows XP

2001. aastal välja antud Windows XP sai tema loojatele ettearvamatul populaarseks. Seda operatsioonisüsteemi on nimetatud ka maailma parimaks operatsioonisüsteemiks. Ettearvamatult pikaks veninud eluiga kestab XP-l tänaseni. Sügisel 2012 tähistas XP vaikselt Windows 8 ilmumise varjus oma 11. sünnipäeva, kuid oma töökindluse ja mugavuse tõttu kasutab maailmas veel väga suur osa arvutikasutajatest Windows XP-d. Paljud kasutajad on küll läinud üle Windows 7-le. Joonis 5 - Windows XP, Vista ja 7 logo
(Gregg Keizer, 2012)
Aastal 2012 teatas Microsoft, et lõpetab Windows XP toetamise 2014. aasta aprillis .

1.3 Windows Vista

2007. aasta jaanuaris, rohkem kui viis aastat peale Windows XP ilmumist, toodi turule uus Windows Vista. See oli senini kõige suurem vahe Windowsi operatsioonisüsteemide väljalaskmiste vahel.
Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides , uus visuaalne stiil " Aero " ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud, võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Üks Vista eesmärke oli arendada arvutite omavahelist suhtlust koduvõrgus.
Oma eelkäijast XP’st ei saanud Vista kunagi populaarsemaks . Peale tuli mõne aja pärast uus Windows 7 ning Vista vajus unarusse . Joonis 6 - Vista visuaalne kujundus
Vista ebapopulaarsusest ja puudulikkustest oli tingitud ka Windows XP 3. service packi väljaandmine ning XP „ eluea “ pikendamine.
(Vikipeedia 2013)

1.4 Windows 7

Juulis 2009 avaldati Windows 7. Kolm aastat peale eelmise versiooni ilmumist taheti eelkõige parandada selles ilmnenud vigu, kui lisada uusi funktsioone. Selline arendus tagas aga töökindla ja võimsa operatsioonisüsteemi, mis kohe algusest peale võitis kasutajate südamed. 7-st sai populaarseim Windowsi operatsioonisüsteem peale XP-d. Joonis 7 - Windows 7 logo
ZDNeti jõudlustesti kohaselt edestas Windows 7 nii Windows XP-d kui ka Windows Vistat mitmes aspektis nagu näiteks dokumentide laadimine, alglaadimise kiirus ja failide töötlemine.
Windows 7-ga tuli kaasa ka hulk uusi funktsioone ning edasiarendusi nagu puudutus-, kõne- ja käekirjatuvastus, virtuaalsete kõvaketaste tugi, jõudluse suurendamine mitmetuumalistel protsessoritel, alglaadimise kiirendamine, DirectAccess ja kerneli uuendus, uus Windows Media Centeri versioon .
(Wikipedia, 2013)

1.5 Windows 8

Eelmise aasta (2012) oktoobris müügile paisatud Windows 8 üllatab põliseid Windowsi kasutajaid eelkõige täiesti uue ja ebatavalise kujundusega. Windowsi mobiiliversioonidest tuntud Metro - disain kolitakse ümber ka arvutitesse. Tulemuseks on esialgu segadusse ajav sisu, kus osad rakendused avanevad täisekraanil, klassikalises töölauavaates puudub „Start“- nupp ning palju muud. Joonis 8 - Windows 8 avakuva
Avakuvaks on erksavärviliste otseteenuppudega ekraan , mille otse loomulikult saab kujundada vastavalt oma maitsele.
Peale disainiuuenduste üllatab 8 erakordselt kiire käivitumisajaga, mis on tagatud tänu kerneli failide salvestamisele kõvakettale. Sisselogimine arvutisse on võimalik teha Windows Live ID abil (st, et kasutajakontod pole enam kohalikud), mis toob koduarvuti sinuga kõikjale kaasa, kus on Windows 8 peal töötav arvuti. Nii ei ole näiteks vahet enam töö- ja koduarvutil, kui töötad Windows 8-ga. Windows 8 võimaldab ka ekraani jagamiseks Remote Desktopis parema graafika saamiseks kasutada DirectX10.
Nagu Apple’il on oma AppStore , ilmus ka Windowsil Windows 8-ga oma aplikatsioonide pood, kus kasutajad saavad endale alla laadida või osta metro-stiilis täis-ekraanil töötavaid aplikatsioone.
Täisekraanil töötavaid Windows 8 aplikatsioone saab kasutada paralleelselt tavalise Windowsi töölauaga, jaotades ekraani kaheks.
Windows 8 peetakse küll õnnestunud operatsioonisüsteemiks, kuid ebaeduks heidetakse sellele ette metro-stiilis töölauda, mis suurematele mitte-puutetundlikutele ekraanidele sobimatu on. Küll aga leiab Windows 8 suurepärast kasutust puutetundlike ekraanidega seadmetel – laptopidel, tahvelarvutitel ja telefonidel. Joonis 9 - Windows 8 poolitatud töölaud
(Wikipedia 2013; Microsoft 2013)

2. Linux’i distributsioonid

Linux on vabalt arendatav mitmeplatvormiline operatsioonisüsteem, mis põhineb Unix ’il. Linux’it saab kasutada personaalarvutitel, sülearvutitel, mobiilseadmetel, tahvelarvutitel, mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm.
(Wedopedia)

2.1 Üldiselt Linux’ operatsioonisüsteemidest

Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. Joonis 10 - Linux Tux
1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX’it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC’d. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all.
(Vikipeedia 2013)

2.2 Ubuntu ja Debian

Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: „inimlikkust kõigile“. Joonis 11 – Ubuntu logo
(Ubuntu 2013)
Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu.
Ubuntu operatsioonisüsteem põhineb varemloodud Linuxil - Debian’i operatsioonisüsteemil. (See on hea näide, et tarkvaraarendaja , nähes puudusi teise loodud operatsioonisüsteemis, võtab ning arendab seda edasi ise, luues nii täiesti uue operatsioonisüsteemi.)
Tutvustamaks Ubuntut tuleb alustada Debianist.
1993. aastal lõi Ian Murdock Linux’i tuumal põhineva uue vabavaralise operatsioonisüsteemi, Debiani. (Nimi Debian tuleb looja Ian Murdock’i naisest – Debrast.) Algselt vabavara häkkerite loodud programmist kasvas välja suur, hästiorganiseeritud Debian’i arendajate ja kasutajate ühiskond, mis kestab tänapäevani. Joonis 12 -
Debian'i logo
(Debian 2013)
Eesmärgiga luua Linux’i versioon, mida on kõigile arvutikasutajatele lihtne kasutada, kogus Mark Shuttleworth kokku arendusmeeskonna, kelle ülesandeks sai see vormida Debian’ist – senistest Linux’i distributsioonidest populaarseimast.
Esimene Ubuntu versioon, 4.10, ilmus 2004. aastal, oktoobrikuus.
Ubuntu jookseb enamustel tunnustatud riistvaraplatvormidel (i86, ARM, AMD64 ), GNOME kasutajaliides tagab kaasaegse visuaalse töölaua. Operatsioonisüsteem on tõlgitud üle 55 keelde, seal hulgas ka eesti. Viimased versioonid töötavad kõik ka pilveühendusega (Cloud), mis lubab kasutajal oma arvuti sisu pilvega sünkroonida, nii, et igal hetkel pääseks failidele ligi igast Ubuntu’l töötavast arvutist.
(Ubuntu 2013)

3. Windows’i ja Linux’i võrdlus

Windows ja Linux erinevad esmalt hinnas . Windows on tasuline , Linux tasuta. Miks see nii on, et Linux tasuta on, on seadistanud autoriõigused, mis käsitlevad Linux-tuuma kasutamist. Kui Microsofti arendajad käivad tööl suures ettevõttes, siis enamuste Linux distributsioonide autorid teevad arendustööd omaenese oskuste täiustamiseks ning lihtsalt maailma paremaks muutmiseks.
Linuxi riistvaraplatvormi toetus operatsioonisüsteemi installimiseks on kindlasti oluliselt laiem, mis on tingitud tema vabadest litsentsidest teda muuta. Kui arendaja leiab Linux’i distributsioonis mõne vea või puuduse, on tal vabad käed antud see parandada. Nii kohandatakse olemasolevaid operatsioonisüsteeme erinevatele riistvaraplatvormidele ning luuakse uusi distributsioone.
Linux’i versioone on tuhandeid, Windows on vaid üks ja ainus Windows. See on üks omadus, mis põliseid Windows’i kasutajaid Linux’ite puhul häirib. Kõik distributsioonid on uued, kuid vahet teha oskab vaid professionaalne silm ning oma kogemus.
Tulles Windows’i maailmast, kus enamik kasutaja poolt installitavaid programme on kujul .exe, tuleb Linux operatsioonisüsteemi kasutades nendest loobuda . Spetsiaalsed ühilduvusprogrammid nagu Wine on küll olemas installimaks Linux’i peale Windows’i programme, kuid nende töökindlus ei pruugi siis enam sõltuda niivõrd programmist endast, kui programmi jooksutavas ühilduvusprogrammist. Seega – enamik ostetud Windows’i programme on Linux’i peal kasutud.
Ühilduvusprobleemid on ka draiveritega. Elementaarsed draiverid on küll operatsioonisüsteemis olemas, kuid mõned sisse-ehitatud seadmed , näiteks TV-kaart, vajavad töötamiseks spetsiaalseid draivereid, mida pole võib-olla Linux’ile valmis kirjutatud.
Kuid põhimõtteliselt töötab Linux sama moodi nagu Windows. Temaga saab käia internetis, kuulata muusikat, vaadata videoid, kõike põhilist, mida ühe Windows’i arvutiga teha saab. Kõik oleneb, milleks arvutikasutaja arvutit kasutada tahab.

4. Praktiline töö

Seoses uurimistöö läbiviimisega teemal Windows ja Linux korraldasin ma väikese küsitluse klassikaaslaste seas, saamaks teada milliste operatsioonisüsteemide peal töötavad nende arvutid ning mida nad nendest operatsioonisüsteemidest arvavad.
(Leheküljel: https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ArvDwqxKqKscdEZHUkJkZDduQUVUekxZZHBseFpMWHc&usp=sharing )
Küsimused ja teemad olid järgmised:

Millise operatsioonisüsteemi peal jookseb teie arvuti?
Vastusevariante sellele küsimusele oli 3: tasulise, vabavaralise, muu.
12-st klassikaaslasest 10(~83%) vastas variandiga „tasulise“, 2(~17%) variandiga „piraadi“.
Nagu näitavad erinevad statistikad, vabavaralisi operatsioonisüsteeme kasutavad arvutikasutajatest vaid 1%, mis klassikaaslaste seas, küsitluse käigus, jäi tähele panemata.
Diagramm 1

Milline on teie operatsioonisüsteemi nimetus?
Kõik vastanud märkisid oma kasutatavaks operatsioonisüsteemiks selles küsimuses aga Windowsi, mis kinnitab eelnevat väidet Linux-tüüpi operatsioonisüsteemide ebapopulaarsusest ning spetsiifilisemalt kinnitab Windows 7 ülekaalukat populaarsust.
Diagramm 2
Küsitluse tulemustest paljastub, et mõni vastanu kasutab Windows’i vanemaid versioone, nt Windows 95. Kas see 95 kasutamine ka reaalne on ei oska siin kohal välja tuua, sest Windows 95 toetamine lõpetati Microsofti poolt juba üle kümne aasta tagasi, välistada ei saa ka varianti , et küsitlusele vastanu valeinformatsiooni ei avaldanud.

Kui kaua olete te kasutanud oma praegust operatsioonisüsteemi?
Diagramm 3
Uuringu tulemused kajastuvad graafikus vastavalt vastaja operatsioonisüsteemi valikule:
Windows 8 kasutajad kasutavad oma operatsioonisüsteemi esimest aastat, Windows XP, Vista ja 7 kasutajad 2-4 aastat, Windows 95 kasutajad üle 5 aasta.

Kui palju arvate te maksvat operatsioonisüsteemi praegu müüdavates arvutites?
Hindade pakkumisi oli vastanute seas erinevaid. Enamus pakkumisi jäid 100€ ringi, mõned ei osanud midagi isegi pakkuda.
Diagramm 4
Tulemus näitab, et tõenäoliselt paljud (50%) ei tea arvutite operatsioonisüsteemide hindadest midagi. Alla 50€ pakkumisi võib saada mõne kampaania raames või eelnevat operatsioonisüsteemi uuendades. Palju pakuti ka hinnaks suurusjärku 50€, kuid arvestatavad hinnad, millega saab tasemel operatsioonisüsteemi kätte iga kell algavad paraku 70€.

Kas Microsoft Windows võiks toota Windowsi tasuta variante?
Küsimuses jagunesid klassikaaslased täpselt pooleks. 50% pooldasid, 50% olid vastu.
Poolthääletanud järgmises punktis nõutud põhjendusele konkreetsemaid näiteid, kui „oleks tore , ju“ ja „poleks midagi tasuta saamise vastu“ ei osanud tuua. Küll aga tõid vastuhääletajad peamiseks argumendiks raha. Kui Microsoftile enam ei peaks maksma, siis läheks ju ettevõte pankrotti ja/või ei toodaks enam niisugusel tasemel tooteid. Samas toodi ka välja, et tasuta litsentsiga Windowsid võivad olla ebaotstarbekad, oluliselt kehvema kvaliteediga, kui tasulise litsentsiga.

5. Kokkuvõte

Windows ja Linux on väga erinevad operatsioonisüsteemid oma programmi ülesehituselt, arengult, kuid on uskumatult sarnased oma funktsionaalsuses. Linux’iga saab teha kõike argipäevast, mida saab teha Windowsiga.
Kuigi Windows on viimastel aastatel arendanud hoogsamalt end ka mobiilseadmete ja tahvelarvutite turul, on Linux’i ühilduvus erinevate seadmetega (riistvaraplatvormil) palju suurem, kui Windowsil. Kui aga kasutajal on vaja jooksutada Windows’i programme mõnes Linux operatsioonisüsteemiga arvutis võib ta aga hätta jääda. Seega tuleb operatsioonisüsteemi valimisel kaaluda, mida sellega ette tahetakse võtta.
Nagu selgus ka küsitlusest, töö praktilises osas, kasutab siiski vabavaralisi Linux-tüüpi operatsioonisüsteeme niivõrd väike osa ühiskonnast, et väiksema grupi inimeste puhul ei kasuta küsitluse korraldamisel Linux’it mitte keegi. See on üheks põhjuseks, miks tarkvaratootjad et tooda eriti Unix toega tarkvara . Ühelt selle vähene tarbimine, teisest küljest aga, et Linux’i muretsenu ei pruugi üldse midagi raha eest osta.
Vastust küsimusele, kas tasub muretseda Windows’i asemel Linux, ma muidugi ei saanud. See on siiski paratamatult kinni tarbijas e. kasutajas.
Turuliider arvuti operatsioonisüsteemide osas on siiski Windows oma versioonidega, Linux, ükskõik, kui palju teda ka ei kiidetaks kriitikute poolt, peab alla vanduma ning võib-olla ootama oma „õiget aega“, mil tase on piisavalt kõrge konkureerimaks Windowsiga.

6. Kasutatud materjalid

6.1 Internetileheküljed

About debian. (2012, mai). Loetud:
http://www.debian.org/intro/about
Keizer, G. (2012, oktoober 25). Windows xp turns 11, still not dead yet. Computerworld. Loetud:
http://www.computerworld.com/s/article/9232879/Windows_XP_turns_11_still_not_dead_yet
The ubuntu story. (2013). Loetud:
http://www.ubuntu.com/project/about-ubuntu Wikipedia (2013) s.v. Microsoft Windows. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows
Tutvuge windows 8-ga. (2013). Loetud:
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-8/meet
Vikipeedia (2013) s.v. Windows Vista. Loetud:
http://et.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista
Webopedia s.v. Unix. Loetud:
http://www.webopedia.com/TERM/L/linux_os.html
Wikipedia (2013) s.v. Linux. Loetud:
http://en.wikipedia.org/wiki/Linux

6.2 Illustratsioonid

Joonis 1 - Windowsi logo. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Windows_logo_and_wordmark_-_2012.svg/1000px-Windows_logo_and_wordmark_-_2012.svg.png
Joonis 2 – Windows 1.0. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/4/4e/Windows1.0.png
Joonis 3 – Windowsi logo. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/86/Windows_3.0_logo.svg/1000px-Windows_3.0_logo.svg.png
Joonis 4 – Windows 95 töölaud. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/9/91/Windows_95_Desktop_screenshot.png
Joonis 5 - Windows XP, Vista ja 7 logo. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/14/Windows_logo_-_2006.svg/1000px-Windows_logo_-_2006.svg.png
Joonis 6 - Vista visuaalne kujundus. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/6/6d/Vista-visual-styles-comparison.png
Joonis 7 - Windows 7 logo. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/93/Windows_7_OEM_badge.svg/1000px-Windows_7_OEM_badge.svg.png
Joonis 8 - Windows 8 avakuva. Leheküljelt:
http://i1-win.softpedia-static.com/screenshots/Windows-8_1.png?1345107814
Joonis 9 - Windows 8 poolitatud töölaud. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/e/ee/Windows_8_release_preview_snapped_apps.png
Joonis 10 - Linux Tux. Leheküljelt:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/35/Tux.svg
Joonis 11 – Ubuntu logo. Leheküljelt:
http://www.latesttechnonews.com/wp-content/uploads/2012/03/Ubuntu-Logo.jpg
Joonis 12 - Debian'i logo. Leheküljelt:
http://www.gauntface.co.uk/blog/wp-content/uploads/2012/12/debian_4.png
Diagrammid 1-4.
Allikas: Karl Jõeste uurimistöö küsitluse analüüs