Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
INFORMAATIKAINSTITUUT
EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS
Realisatsioon 2, testimine , kokkuvõte
2. iseseisev töö õppeaines “Ekspertsüsteemid”
Koostaja : Anneli Kaldamäe
Martr . nr: 991476
Õpperühm: LAP-81
Esitatud: ………………
Juhendaja : Jaak Tepandi
Tallinn 2003

Sisukord


Sisukord 2
1.Realisatsioon ja kirjeldus 3
1.1 Kontekst ja perspektiiv 3
1.2 Funktsioonid 3
1.3 Kasutajad 3
1.4 Reeglid 4
2.Testimine 5
2.1 Sissejuhatus 5
2.2 Omadused 5
2.3 Esimese realisatsiooni testide projekteerimine 5
2.4 Esimese realisatsiooni testimise järeldused 7
2.5 Teise realisatsiooni testide projekteerimine 8
2.6 Teise realisatsiooni testimise järeldused 10
3. Kokkuvõte 10
3.1 Tulemuste kirjeldus 10
3.2 Kasutatud vahendite võrdlus 11
  • Realisatsioon ja kirjeldus


    1.1 Kontekst ja perspektiiv


    Loodav süsteem on esialgu iseseisev ning kogu info ajakirjade kohta paikneb CLIPSis. Seega süsteem ei sõltu andmebaasist, mis on esialgu tema suurimaks puuduseks.
    Tulevikus võiks süsteemi siduda andmebaasiga. Samuti oleks väga positiivne, kui seda süsteemi saaks kasutada otse kirjastuse koduleheküljel, nii et kui meelepäraseim ajakiri on välja valitud saaks seda sealtsamast kohe ka tellida . Lisaks võiks selleks, et saavutada suuremat kokkulangevust kliendi huvidega, suurendada ajakirja iseloomustavate teemade hulka.
    Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm CLIPS.

    1.2 Funktsioonid


    Ekspertsüsteemi funktsioonid on:
  • Kasutajale erinevate küsimuste (vastusevariantide) kuvamine.
  • Kasutaja poolt tehtud valikute mälus hoidmine.
  • Vastavalt kasutaja tehtud valikutele võimalike vastusevariantide reastamine.
  • Valikute kuvamine.

    1.3 Kasutajad


    Ekspertsüsteemi kasutajatena näen esialgu postkontoreid, kust palju inimesi on harjunud oma ajalehti/ajakirju tellima . Hiljem, kui süsteem on seotud andmebaasiga ja välja pandud Internetti, saaksid kliendid (ajakirjade tellijad) ise süsteemi kasutada.

    1.4 Reeglid


    CLIPS> (ppdeffacts knowledge- base )
    (deffacts MAIN::knowledge-base
    (goal is type.ajakiri)
    (legalanswers are jah ei)
    ( rule (if värviline is jah) (then superphylum is värviline))
    (rule (if värviline is ei) (then superphylum is kuulsused ))
    (question värviline is "Kas ajakiri peaks olema värviline?")
    (rule (if superphylum is värviline and saatekava is jah) (then type.ajakiri is Kroonika/Nädal))
    (rule (if superphylum is värviline and saatekava is ei) (then phylum is ristsõna))
    (question saatekava is "Kas ajakirjas peaks olema saatekava?")
    (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is jah) (then type.ajakiri is Teleleht))
    (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is ei) (then phylum is maakodu ))
    (question kuulsused is "Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest isikutest?")
    (rule (if phylum is maakodu and maakodu is jah) (then type.ajakiri is Maakodu/Maamajndus))
    (rule (if phylum is maakodu and maakodu is ei) (then phylum is lugejatekirjad))
    (question maakodu is "Kas Teid huvitavad artiklid maakodu/ suvila teemadel ?")
    (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is jah) (then type.ajakiri is Saladused/ Jana ))
    (rule (if phylum is lugejatekirjad and lugejatekirjad is ei) (then type.ajakiri is soovitud_ajakirja_pole))
    (question lugejatekirjad is "Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?")
    (rule (if phylum is ristsõna and ristsõna is jah) (then type.ajakiri is Miniristik/ Ristik ))
    (rule (if phylum is ristsõna and ristsõna is ei) (then phylum is naistele))
    (question ristsõna is "kas ajakirjas peavad olema ristsõnad?")
    (rule (if phylum is naistele and naistele is jah) (then phylum is käsitöö))
    (rule (if phylum is naistele and naistele is ei) (then phylum is tervis))
    (question naistele is "kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?")
    (rule (if phylum is käsitöö and käsitöö is jah) (then type.ajakiri is Kodukiri))
    (rule (if phylum is käsitöö and käsitöö is ei) (then type.ajakiri is Anne/Pere&kodu/Stiil))
    (question käsitöö is "Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline ?")
    (rule (if phylum is tervis and tervis is jah) (then type.ajakiri is TervisPluss))
    (rule (if phylum is tervis and tervis is ei) (then phylum is tehnoloogia ))
    (question tervis is "Kas ajakirjas peaks olema juttu tervishoiust?")
    (rule (if phylum is tehnoloogia and tehnoloogia is jah) (then type.ajakiri is Arvutikasutaja ))
    (rule (if phylum is tehnoloogia and tehnoloogia is ei) (then phylum is noortele))
    (question tehnoloogia is "Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja arvutitest?")
    (rule (if phylum is noortele is noortele is jah) (then type.ajakiri is Stiina ))
    (rule (if phylum is noortele and noortele is ei) (then type.ajakiri is soovitud_ajakirja_pole))
    (question noortele is "Kas ajakiri peaks olema mõeldud eelkõige noortele?")
    ( answer is "Ma arvan, et ajakiri mida Te soovite , on " type.ajakiri))
  • Testimine


    2.1 Sissejuhatus


    Testitavaks süsteemiks on ekspertsüsteem "Ajakirja valik", mis järjestab süsteemis olevad valikuvariandid kliendi nõetele toetudes.

    2.2 Omadused


    Omadused, mida ei testita
    Programmi välimus, kasutajaliideste ilu - praegu ei oma see mitte mingit tähtsust.
    Programmi turvalisus - programm ei ole nii tähtis, et seda peaks üldse salasõnadega kaitsma.
    Testitavad omadused
    Funktsionaalsus - testitakse erinevate vastusevariantide sisestamisega süsteemi ning kontrollitakse kas tulemus vastab esitatud nõuetele.
    Töökindlus - sisestatakse erinevaid vastusevariante ja jälgitakse kas tekib tõrkeid.
    Kasutajasõbralikkus - kui lihtne on süsteemi kasutada.
    Hooldatavus - kontrollitakse uue info sisestamisega süsteemi (see selgus programmi loomise ajal).
    Efektiivsus - kui kiiresti süsteem esitab uusi küsimusi ja annab lõppvastuse.

    2.3 Esimese realisatsiooni testide projekteerimine


    Testi nr.1 kirjeldus
    Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust .
    Testolukord: Olgu klient , kes soovib kindlasti ajakirja, mis on värviline ja milles on olemas saatekava.
    Küsimus
    Vastus
    Kas ajakiri peaks olema värviline?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema saatekava?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?
    ei
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige noortele?
    ei
    Kas ajakirjas peavad olema ristsõnad?
    ei
    Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline?
    ei
    Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila küsimustes?
    ei
    Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja arvutitest?
    ei
    Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest inimestest?
    ei
    Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?
    ei
    Oodatavateks väljunditeks on Kroonika ning Nädal, sest nende parameetrid vastavad täpselt antud kliendi nõuetele.
    Testi nr.2 kirjeldus
    Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust.
    Testolukord: Olgu klient, kes soovib ajakirja, milllest võiks leida kõige rohkem erinevat informatsiooni ja artikleid.
    Küsimus
    Vastus
    Kas ajakiri peaks olema värviline?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema saatekava?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige noortele?
    jah
    Kas ajakirjas peavad olema ristsõnad?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline?
    jah
    Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila küsimustes?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja arvutitest?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest inimestest?
    jah
    Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?
    jah
    Oodatavateks väljunditeks on Kroonika ja Nädal, kuna nendes ajakirjades on kõige rohkem erinevat ja mitmekülgset informatsiooni.
    Testi nr.3 kirjeldus
    Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust.
    Testolukord: Olgu ajakirja soovijaks tavaline koduperenaine, kes soovib ajakirja, kus oleks võimalikult palju erinevaid artikleid erinevatel teemadel, kuid kuulsused, noorte teema ja tehnoloogia/ arvutid teda eriti ei huvita. Ajakirja trükivärv ning naistele orienteeritus pole samuti tema jaoks oluline.
    Küsimus
    Vastus
    Kas ajakiri peaks olema värviline?
    pole oluline
    Kas ajakirjas peaks olema saatekava?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema ristsõna?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?
    ei
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige noortele?
    ei
    Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline?
    jah
    Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila küsimustes?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja arvutitest?
    ei
    Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest inimestest?
    ei
    Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?
    jah
    Oodatavateks väljunditeks on Pere ja Kodu, Eesti Naine, Miniristik, Ristik, Tervis Pluss, Maakodu ja Maamajandus .

    2.4 Esimese realisatsiooni testimise järeldused


    Testi nr.1 täitmine
    Tulemusteks saadi:
    Kroonika 60
    Nädal 60
    Ülejäänud variandid said kõik negatiivsed tulemused. Süsteem suutis vastavalt oodatustele anda õige tulemuse. Vastuste andmisel mingeid tõrkeid ei tekkinud. Süsteemi oli lihtne kasutada (põhiliselt töö hiirega). Uued küsimused ja tulemused esitati ruttu.
    Testi nr.2 täitmine
    Tulemusteks saadi:
    Kroonika 60
    Nädal 60
    Need ajakirjad vastasid kõigile esitatud kitsendustele. Tõrkeid ei tekkinud, süsteem töötas ruttu.
    Testi nr.3 täitmine
    Tulemusteks saadi:
    Pere ja Kodu 160
    Eesti Naine 160
    Miniristik 140
    Ristik 140
    Tervis Pluss 140
    Maakodu 140
    Maamajandus 140
    Kaks esimest vastusevarianti vastasid täiesti oodatule. Ülejäänud said võrreldes esimestega vähem punkte, nii et neid ei tasuks antud juhul uurida.

    2.5 Teise realisatsiooni testide projekteerimine


    Testi nr.1 kirjeldus
    Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust.
    Testolukord: Olgu klient, kes soovib kindlasti ajakirja, mis on värviline ja milles on olemas saatekava.
    Küsimus
    Vastus
    Kas ajakiri peaks olema värviline?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema saatekava?
    jah
    Oodatavateks väljunditeks on Kroonika ning Nädal, sest nende parameetrid vastavad täpselt antud kliendi nõuetele.
    Testi nr.2 kirjeldus
    Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust.
    Testolukord: Olgu klient, kes soovib ajakirja, milllest võiks leida kõige rohkem erinevat informatsiooni ja artikleid.
    Küsimus
    Vastus
    Kas ajakiri peaks olema värviline?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema saatekava?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige noortele?
    jah
    Kas ajakirjas peavad olema ristsõnad?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline?
    jah
    Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila küsimustes?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja arvutitest?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest inimestest?
    jah
    Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?
    jah
    Oodatavateks väljunditeks on Kroonika ja Nädal, kuna nendes ajakirjades on kõige rohkem erinevat ja mitmekülgset informatsiooni.
    Testi nr.3 kirjeldus
    Testitakse funktsionaalsust, töökindlust, kasutajasõbralikkust ja efektiivsust.
    Testolukord: Olgu ajakirja soovijaks tavaline koduperenaine, kes soovib ajakirja, kus oleks võimalikult palju erinevaid artikleid erinevatel teemadel, kuid kuulsused, noorte teema ja tehnoloogia/arvutid teda eriti ei huvita. Ajakirja trükivärv ning naistele orienteeritus pole samuti tema jaoks oluline.
    Küsimus
    Vastus
    Kas ajakiri peaks olema värviline?
    pole oluline
    Kas ajakirjas peaks olema saatekava?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema ristsõna?
    jah
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige naistele?
    ei
    Kas ajakiri peaks olema orienteeritud eelkõige noortele?
    ei
    Kas ajakiri peaks olema käsitöö teemaline?
    jah
    Kas te soovite ajakirjast abi maakodu/suvila küsimustes?
    jah
    Kas ajakirjas peaks olema juttu tehnoloogiast ja arvutitest?
    ei
    Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest inimestest?
    ei
    Kas ajakirjas võiks olla lugejate kirju/artikleid?
    jah
    Oodatavateks väljunditeks on Pere ja Kodu, Eesti Naine, Miniristik, Ristik, Tervis Pluss, Maakodu ja Maamajandus.

    2.6 Teise realisatsiooni testimise järeldused


    Testi nr.1 täitmine
    Tulemusteks saadi:
    Kroonika/Nädal
    Ülejäänud variandid said kõik negatiivsed tulemused. Süsteem suutis vastavalt oodatule anda õige tulemuse. Vastuste andmisel mingeid tõrkeid ei tekkinud. Süsteemi oli lihtne kasutada (klaviatuurilt õige vastuse jah/ei sisestamine ). Uued küsimused ja tulemused esitati ruttu.
    Testi nr.2 täitmine
    Tulemusteks saadi:
    Kroonika/Nädal
    Need ajakirjad vastasid kõigile esitatud kitsendustele. Tõrkeid ei tekkinud, süsteem töötas ruttu.
    Testi nr.3 täitmine
    Tulemusteks saadi:
    Pere ja Kodu/Eesti Naine/Miniristik/Ristik/Tervis Pluss/Maakodu/Maamajandus
    Vastusevariandid tulid õiged, kuid arvan, et vastusevariantide arv on liiga suur. Kasutajal on liiga suur hulk ajakirju, mille seast valikut teha, seega kaob juba ekspertsüsteemi mõte ära. Süsteem peaks olema realiseeritud nii, et vastusesse tuleks maksimaalselt 3 ajakirja.

    3. Kokkuvõte


    3.1 Tulemuste kirjeldus


    Testimisel püüti ette kujutada võimalikult erinevaid kliente, et kontrollida süsteemi funktsionaalsust ja töökindlust. Süsteemi leitud vastused langesid kokku oodatuga ning vastasid kliendi nõuetele. Siiski peaks kasutaja saama vastuseks mitte üle kolme erineva ajakirja, mille vahel lõplikku valikut teha, et ekspertsüsteemi mõte ära ei kaoks. Mingeid tõrkeid testimise jooksul ei tekkinud ning süsteem töötas kiirelt. Kasutajasõbralikkus annab küll natuke soovida, kuid antud juhul oli pearõhk pandud süsteemi funktsionaalsusele. Hooldatavuse seisukohalt on natuke raske süsteemi uusi variante sisestada, kuid selle saab ruttu selgeks.
    Üldine süsteemi minupoolne hinnang on hea, kuna tulemused vastasid oodatule ja nõutule ja tõrkeid ei olnud.

    3.2 Kasutatud vahendite võrdlus


    Esimese realisatsiooni tegemiseks kasutasin programmi Exsys ning teise realisatsiooni tegemiseks programmi Clips. Peab ütlema, et Exsys’i on lihtsam kasutada, reegleid kergem koostada. Clips’i puhul on väga hea, et Help all on kõik “puust ette ja punaseks” tehtud, s.t. et on olemas kõikide asjade kohta näited koos selgitustega. Mõlema programmi kasutamise teeb raskeks siiski see, et ei ole korralikke eestikeelseid kasutusjuhendeid.
    Realisatsioon on kindlasti kasutajasõbralikum Exsys’is, kuna kasutaja peab töötama ainult hiirega. Samuti pole ka programmi avamine keeruline. Clips’is on programmi avamine keerulisem. Võhikust kasutajal on üsna raske laadida õiget faili ja siis veel eraldi menüüst seda käima panna.
    Antud ekspertsüsteemi realiseerimiseks sobis paremini Exsys, kuna seal on reeglite sidumine omavahel kergem. Erinevate omaduste vahel ei pea valitsema mingit erilist hierarhiat. Clips’iga aga sobib realiseerida rohkem ekspertsüsteemi, kus omadused on hierarhiliselt paigas (näiteks ekspertsüsteem loomadest, kus kõik jaguneb mingiteks kindlateks alamgruppideks nagu selgrootud, kahepaiksed jne).Kuna ajakirjade omaduste vahel sellist hierarhiat ei valitse, siis tundus alguses Clips’is ekspertsüsteemi loomine väga keeruline (kuigi teadjamal programmi kasutajal sellist probleemi kindlasti pole).
    11
  • Vasakule Paremale
    Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #1 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #2 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #3 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #4 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #5 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #6 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #7 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #8 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #9 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #10 Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks. Teine realisatsioon, testimine ja kokkuvõte.

    Sarnased õppematerjalid

    Ekspersüsteem ajakirja valikuks - Esimene kodutöö
    14
    doc

    Ekspersüsteem ajakirja valikuks - Esimene kodutöö

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve

    Ekspertsüsteemid
    Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks
    61
    doc

    Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks

    ............................ 18 4. Esimese realisatsiooni testimine.......................................................................32 4.1 Testitulemused............................................................................................ 32 4.2 Probleemid.................................................................................................. 37 4.3 Hinnang....................................................................................................... 38 5. Teine realisatsioon............................................................................................38 5.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 38 5.2 Kasutusjuhend.............................................................................................39 5.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 40 5.3

    Ekspertsüsteemid
    Tarkvaratehnika
    72
    docx

    Tarkvaratehnika

    Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav ­ Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne ­ Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav ­ Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid jne Mis on süsteem? Üksteisega üh

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
    138
    docx

    Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

    o Arhitektuuri juhivad mittefunktsionaalsed nõuded, funktsionaaldisaini juhivad funktsionaalsed nõuded o Pseudo kood kuulub detaildisaini dokumentatsiooni o UML komponendi-, paigaldus- ja paketidiagrammid on enamasti arhitektuuri dokumentatsioonis o UML klassi-, objekti-, käitumisdiagrammid funktsionaaldisaini dokumentatsiooni  Erosioon o o See tähendab seda, et lepitakse kokku ühes aga tulemus on teine, ning selle tulemuseks on suur jama o o  Klient- Server –See on süsteem mida kasutati rohkem kunagi o Client-Queue-Client süsteem o P2P o Aplikatsioonide server o Kasu  Kõrgem turvalisus  Andmed on tsentraliseeritud  Kerge hallata  o Taaskasutatav o Asendatav o Laiendatav o Kapseldatud o Sõltumatus o Kasu:

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika kordamisküsimused
    210
    pdf

    Tarkvaratehnika kordamisküsimused

    TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks
    62
    pdf

    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

    Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

    Tarkvaratehnika
    Programmeerimiskeel
    555
    doc

    Programmeerimiskeel

    tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

    Infotehnoloogia
    EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus
    29
    pdf

    EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

    Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine. Selgitus, mis kirjeldab terminit hostimine ­ Sinu veeb asub veebiserveris, mida haldab teine firma. Domeeniks on nt com , ee, eu jms Milline tehnika kuulub satelliit-arvutivõrgu maajaama koosseisu? Paraboolantenn ja mikrolainesaatja- vastuvõtja. Traadita võrgu pääsupunkt ühendab traadita võrgu seadmed traadiga võrguga. Tõesed laused sinihamba (Bluetooth) võrgu suhtes: Sinihammas lubab luua arvutitevahelist võrku Iga lubatud BT ühendusega seade võib olla BT-i master-seade Sinihamba võrgustikus saavad kuni 7 seadet olla ühenduses ühe master-seadmega.

    Infosüsteemi projekti juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun