Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, kuid nad pole tavalises mõttes vaimulikud, vaid nende keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused, näiteks ,, Makabeus" ja ,,Iisrael". Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil ,, Messias", see on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Händeli vaatenurgast võib järelikult öelda, et barokiajastu muusika oli pigem ilmalik. Händel ja Bach on end üksteisest korralikult vastandanud ning minu arvates on raske vastata küsimusele ,,Kas barokiajastu muusika on pigem ilmalik või vaimulik?". Sellele küsimusele vastamise teeb raskeks see, et Bach kirjutas pea iga noodi jumalale, Händel aga kirjutas enamasti ilmalikku muusikat. Inimesi on ühest äärmusest teise ning ei saa öelda, kas antud ajastu muusika on pigem vaimulik või ilmalik.
Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel.Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali.
tervikuna hakkama oma harjumusi muutma, riigid peavad oma majandust, tööstust ja loodust puudutavat poliitikat tänastele näitajatele, prognoosidele ning ohtudele kohandama nii, et ei kiireneks see niigi paratamatu protsess, mis on vaatamata paljude inimeste arvamusele siiski tänapäeval väga aktuaalne teema ning paljude teadlaste igapäevane peavalu. Paljud inimesed ja suuremas plaanis ka kogukonnad on enda jaoks vastandanud kaks nii erinevat asja nagu seda on maailmamajandus ja meie koduplaneet, arvates, et ühe korraliku eksisteerimise nimel peab teine kannatama. Siiski on see pettekujutelm vale, sest mida hakkab inimkond peale õitsva majandusega kui planeet, millel elatakse on hävimas. Esimese asjana, et olukorda parandada on võimalus hakata kontrollima maailma suurimate tehaste tööd. Paljud praegu töös olevad tehased kasutavad aegunud tehnikat, mis reostab rohkem kui seda teek kindlasti uuem.
Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. I kompositsiooni loovad elemendid Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel. Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali.
"Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust. Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust: 1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine. Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma. Uurimistöö eesmärgiks on kahtlusest jagusaamine ning püsiva uskumuseni jõudmine.
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale
Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid
revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.2 Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Saksamaa valgustus: Erinevalt valgustajatest Prantsusmaal, ei vastandanud Saksa valgustajad oma mõttemaailma usule. Vastupidi, jumalasõnast lähtudes taotleti 17. sajandil suuremat pühadust. Saksa valgustajate üks tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz. Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg Herder. Prantsusmaa valgustus: Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja
valida selle järgi, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähele panema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Vaheldust töö võtetes aitab hoida laste tähelepanu ja huvi erksana. (Eisen, 1989.) J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, töötades läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning andes välja vastavad käsiraamatud. J. Käis ei vastandanud üldõpetust ainesüsteemile, vaid muutis üldõpetuse sisu süsteemsemaks ja koduloolisemaks. Laps tajub ja tunneb oma ümbrust tervikpildina, õpetuski tuleb kohandada seesuguse tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm
kaasas kandis ning kuidas see juhtus, et hoopis kordnik kuuli sai, jääb selgusetuks. Jääb selgusetuks kuna keegi ei võtnud vaevaks asja põhjalikult ja õiglaselt järele uurida. Tormakad ja mõtlematud teod viivad küll kiire lõpuni, kuid alati ei pruugi see olla oodatud tulemus. Varasemates teostes ei tõusnud konflikt negatiivse ja positiivse võitlusest. Tavaliselt maalis autor mingi omapärase, positiivsusest kaugele jääna eranditüübi, kuid ei vastandanud talle positiivset tegelast. (Puhvel, 1936, lk426.) Novellis "Teod pahupidi" on aga peategelaste näol kujutatud mõlemat tüüpi. Kuigi nii Lui Ränneldil kui ka Ants Paoskil on oma tõde, kujutatakse esimest pigem negatiivse ja teist positiivsena, kes halva mõju üle võidu saab. Mõnes mõttes on see minu arvates kogu novellikogu kõige õpetlikum lugu. Teistlaadi novellid on sarjast Lambavarga Näpsi lorijutte. Lorijutt on
Kelle terrorism? Mitte meie nimel Eks olegi ju kaunis õudne, kui seatakse sisse anonüümsed vihjetelefonid, kuhu võib ette kanda naabri "ebariigisõbralikust" tegevusest ja eriõigustega kiirkohtud, kus normaalne protsessiõigus ei kehti (kas ei tule teisest ajaloolisest situatsioonist tuttav ette?) ning kõike seda justkui demokraatia ja ameerika rahva nimel. Kellelegi ei ole kasulik ka see islami radikaliseerumine, mis paratamatult jätkub ja kiireneb mujal maailmas, kuna USA on end vastandanud kogu sellele maailmavaatele. USA Kongressis Iraagi üle peetaval debatil üks kõneleja vastustas praegust poliitikat just selle põhjendusega: Iraak võib-olla saab endale tuumarelva mõne aja pärast, kuid Pakistanil on see juba, ning pole paremat viisi toimetada seda islamiradikaalide kätte kui demoniseerida kogu islamimaailma, mis tooks äärmuslased võimule ka mujal. Paar päeva hiljem toimunud valimised Pakistanis kinnitasid seda väidet. Ühe riigi, ühe isiku ründamine näitab vaid
1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud põllumajandustoodete hinna alanemine Argentinas uue majanduslanguse, mis kestis ligi neli aastat. Lisaks vähenesid Argentina eksport ja välisinvesteeringud.Kindlalt fikseeritud peeso ja dollari vahetuskurss tähendas, et võõramaised ostjad said sama raha eest teistes riikides rohkem. 1999. a valimised võitis end korrumpeerunud valitsusele vastandanud Radikaalse Kodanikeliidu ja teiste vasaktsentristlike parteide koalitsioon.Presidendkis sai Fernando de la Rua, kes tõstis makes ja kärpis riigi kulutusi, kuid need abinõud ei toonud majanduslikku edu. Asepresident Carlos Alvarez (snd 1948) astus tagasi, sest ta ei olnud saanud piisavat toetust valitsuse korruptsiooni uurimiseks, ning poliitinilne olukord pingestus. Kokkuvõte Tucumanis kutsuti kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi
Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitust, kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Pärja keskmine kabel, mis asus kiriku pikiteljel, oli teistest pisut suurem ja kandis nime Maarjakabel. (Kooriümbriskäiku ja kabelitepärga võis kohata ka juba mõne romaani kiriku juures). Ruumi selline jaotus sidus kogu kirikuruumi ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum õhulisemana, avaramana ja vabamana. Kooriruumi ei vastandanud enam muule kirikuosale. Piilarid ja vööndkaared ei eraldanud enam niivõrd traveesid ning pilk võis peatumatult haarata kõike kuni Maarjakabeli akendeni. Kiriku interjööri põhisuund polnud siiski mitte kooriruumi poole, vaid üles. Kõige tähtsam polnud selle aja usus mitte ,,vahendaja" preester, vaid iga üksiku kirikusviibija ,,vahetu seos" jumalaga nii vähemalt lootsid tellijad. Aga see, mida kunagi peeti tungiks jumala poole, mõjub tänapäeval just puhtinimlike taotluste
Elu eesmärk ei saa seisneda üksikutes hüvedes. Ülim eesmärk saab olla hüve iseeneses – see on elu tões, tarkuses ja õigluses. Inimene ei vaja välist abi, et ära tunda tõde, mõistuspärane ning õiglane. „Inimese hing kannab eneses kõlbelise käitumise mõõdupuud, mis jääb talle ka siis, kui langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik.
Kui aga asjaolud ja kangelase intuitsioon ei anna alust inimestesse , siis süüdistab Vürst selles iseennast. Ta näeb küll maailma kurjust , kuid ei saa taganeda kaastunde positsioonilt. Ainukesena alahindab Vürst ainult iseennast. Ta tegeleb teiste inimeste ja nende probleemidega isegi oma üürikestel õnne tundidel. Ta valib selle pärast ka oma elu otsustaval hetkel õnne ja armastuse asemel kannatuse ja hukkumise. Oma romaanis on ta vastandanud peategelase kõigi teiste tegelastega. Nad kõik tunnevad Vürsti hingeelu ja jõudu , kuid ei mõista teda täielikult. Isegi kelmid loevad talle moraali ja püüavad õpetada talle kuidas õigesti elada. Dostajevski mõte : elu mõte ei seisne õnnes, vaid tões, kannatus ei alanda, vaid ülendab vürsti ja tema ideed meie silmis. 1. Ühel Novembrikuu lõpul sõitsid Peterburi varssavi rongis 3 meest: Vürst Lev Nikolajevits Mõskin , Ragozin Parfjon ja ametnik Lebedev, Peterburi poole
auastet, vaid tema tublidust. Nii näemegi Vabadussõja ajal kapteneid diviise juhtimas, samal ajal kui polkovnikud tagalas osakondi juhatavad... Laidoneri suhtumine tagalas olnud staabimeestesse ja rindel võitlevatesse sõjameestesse oli erinev. Ta nõudis tagalas armutut enesekontrolli. Alkoholi tarbimine ei tulnud kõne alla. Poliitikas oli Laidoner kogu sõja aja rõhutult apoliitiline. Ta ei pooldanud ega vastandanud ühtki poliitilist erakonda. Tänu suurriikide kategoorias mõtlevale Sõjavägede ülemjuhatajale, elas ja töötas Eesti tagala Vabadussõja päevil normaalses rütmis, tagades rinde varustamise kõige vajalikuga ning võimaldas rindemehel kodu pärast muret tundmata täita oma kohust. 20. jaanuaril 1919, kui Punaarmee oli Eesti piiridest välja löödud, ülendatati Laidoner kindralmajoriks. Noor Eesti kaitsevägi ülemjuhataja Johan Laidoneri juhtimisel täitis auga oma ülesande
kuni lohe hukkub ja rahvas vabaneb. Beowulf saab kätte ka lohe varanduse, kuid sureb ise haavadesse. 2) ,,Rolandi laul" (prantsuse rahvaeepos 11.saj.) Roland, rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Tema iseloom avaneb eeposes teiste tegelaste, eelkõige Karl Suure ja mõistliku ning ettevaatliku Olivier` taustal. Seejuures pole Rolandit ja Olivier`d vastandanud, sest neid seob verevendlus ning armastus oma kodumaa vastu. Roland on uhke ja iseteadev, ta usub õiglusesse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 3) ,,Laul minu Cidist" (12.saj. Hispaania kangelaseepos) Kajastab omapärast saatust varasel keskajal
Ise on ta neid maale nim. "täkku täis maalideks". tema varajasemates seksuaalteemalistes maalides on tähtsal kohal õunad "Armunud karjus". seal hõlbustavad õunad sugudevahelist suhtsemist. Õunad on objektid mille kuju, küpsus ja kooritavus lubavad arendada meestel seksuaalseid fantaasiaid naiste suhtes. "Eine roheluses" naine ulatab mehele õuna, kes on Cezannega ilmselgelt sarnane. "Vaikelu kipskujuga on vastandanud magusad õunad kibedatele sibulatele justnagu vihjates armastuse keerdkäikudele. Ühes uurimuse rõhutatakse et tema töid läbib äng ja süü, mida ta tundis oma isa hirmuvalitsuse all olles. "Eine roheluses" ujudat Cezanne'i jälgib jõuline piipu tõmbav mees (tema isa). Cezanne'i "optika" Cezanne'i enda sõnul oli tema töödel kaks külge -"optika, tema teioreetiline nägemisviis ja "loogika", tema teoreetiline aistingute organiseerimise viis pildid. Tema optika tähendab süütute
saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud. Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid. Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi- Saksamaa – ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi- Saksamaale oli kapitalistlik süsteem. Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus, inimkesksus. Kultuuritööstuslik tootmine. Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust. Kaubavorm – sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel, peidetakse kaubavormi ära. Kaubana toimib kunst üldse teistmoodi. See on A. jaoks tähtis küsimus, puudutab taaskord autonoomiat. Kunstiteose
Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst.
30-ndate aastate lõpul teravnes taas Rohu kriitiline sulg. Romaaniga ,,Elutee" (1938) ületas kirjanik tunduvalt oma loomingu keskpärase taseme. Lapsepõlvest tuttav aine ja elust võetud eeskujud inspireerisid teda looma realistlikku, kunstipärast teost. 12 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul Taluelu on Rohtu alati huvitanud ja sageli on ta seda pahelisele linnale vastandanud. Rohu vaadete järgi pidid vanad talud olema ainsaks rahuliku tööidülli asupaigaks; seejuures peab ta talu säilimise või lagunemise põhjustajaks peremeeste eluviise või laste tarbetut koolitamist. 30-ndate aastate lõpul pöördubki Roht tagasi oma ammustele lemmikteemade juurde romaanidega ,,Igapäevased inimesed" (1937) ja ,,Talulapsed" (1939-1940). 20-ndate aastate analoogilise temaatikaga võrreldes puudub tal nüüd aga Tuulemäe sarja tööpaatose värskus ning ehtne maahõng
deterministlikuks võib nimetada väiteid, mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks. Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate keskpaik) ennast peamiselt kriitiliselt vastandanud tehnoloogilistele deterministidele, paljuski on nende vastanduse kaudu tekkinud ka determinismi definitsioon. Sotsiaalse konstruktivismi põhiidee on, et tehnoloogia ei arene ühiskonnast iseseisvalt ja tehnoloogilised muutused on ennekõike põhjustatud ühiskonnas toimuvatest protsessidest, mitte ei põhjusta neid protsesse. Sotsiaalse konstruktivismi idee seisab vastu leiutaja kui geniaalse eraku ideele, toonitades, et selleks, et leiutised
vahel. Montesquieu esitab võimude lahususe kujul: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Tema jõudis veendumusele, et võimude lahusus ei ole lihtne ülesannete jaotus eri võimude vahel, vaid teenib peale selle ka kodaniku vabaduse ideed. Tema leidis, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Esimene koht, kus on kirjas otsene viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni sünnitatud Kodanike ja inimõiguste deklaratsioon. Juba algusest peale on arusaamad õigusriigist vastandanud ennast arusaamadele võimuriigist e absoluutsest, totalitaarsest politseiriigist. On vahe seadusriigil ja õigusriigil. 8.2. Õigusriigi tunnused. õigusriik on ühelt poolt sarnane igale teisele riigile ja tal on samad tunnused, aga lisaks veel eritunnused. Need eritunnused vaõivad leida oma väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. Madrieuroopalikus kultuuris õiguskultuuris loetakse tavaliselt õigusriigi ideega seotuks rida printsiipe:
· Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 4. Saksa valgustus a) Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust. b) Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile. c) Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia) 1. Louis XII (1610-43) - absolutismi kujunemine a) Võimuletulek: · Henri IV (Louis XIII isa) Nantes'i edikt. · Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga.
Looduslähedus: loodus on puhas, kõik halb tuleb ühiskonnast Progressiusk: areng on päärdumatult progressiivne Kristluse humaniseerimine Valgustusfilosoofia esindajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Leibnitz Montesquieu on demokraatia isa. Võim peaks kuuluma rahvale. Rousseau pooldas vabariiki ja leidis, et eraomanduse tekkimine on toonud kaasa ebaõiglase ühiskonna. Tema filosoofia sai pr revolutsiooni kandvaks ideoloogiaks. Saksa valgustus Sakslased ei vastandanud mõttemaailma usule. Ei toimunud kirikule vastuhakkamist. Leiti, et viletsus tuleneb liiga vähesest usust. Taotleti suuremat pühadust ja vagadust.Saksa valgustusideoloogia lähtus pietismist. Pietismi rajajaks peetakse Philipp Jakob Spenerit, liidriks oli August Hermann Francke. Püüeldi sisemise enesetäiustamise ja parandamise poole. Gottfried Wilhelm von Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ning
komissariks sai Tallinn linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska (1866-1920) (Vt. Lisa 3). Kohtadel seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits. Revolutsioonipäevil olid mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidas end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. Nõukogud säilisid ka pärast kubermangukomissari ametisse astumist, ent esialgu ei vastandanud nad end veel valitsuse esindajatele. Näiliselt olid meeleolud rahunenud.(T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 195-196) Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole Eesti ja läti kultuuri järkjärguline vabanemine Saksa mõju alt ja leedu kultuuri vabanemine Poola mõju alt ei nõrgendanud ometi selles regioonis lääneeuroopalikke traditsioone, mida toetasid katoliiklus ja protestantism. Baltikumi rahvad tundsid end rohkem
liikuda kosmopoliitsuse suunas teatud teemade kaudu. Inglise luules oluline veel: Edward Young, Thomas Gray Kalmistuluule. Tuleb juurde mõte inimese surelikkusele. (lisaks loodus seal) Murelikkus jalutades seal kalmistute vahel. Grayl on mässumõtted jne, ,,miks see peab niimoodi olema." Kalmistukoolkond. Tugev sentimentalism Luules kui proosas on tuntud nimi: Oliver Goldsmith. Väga tundeline autor, samas on ta teistele sentimentalistidele end vastandanud. Goldsmith on populaarne autor ka väljaspool Inglismaad. Liikudes romantismi poole: William Cowper. Tema teostesse tuleb sotsiaalne temaatika ja külateema sisse. Põgus ülevaade nähtustest, mis viivad mõneti juba 18. sajandi romantismi juurde. Lawrence Sterne (1713-1768) Mõneti ta on sentimentalist, temaga seoses palju legende seoses postmodernismi populaarsuse ja levikuga. Paradoksaalne kirjanik, tuntud ka väljaspool Inglismaad. Tema peateos:
Stoikute arvates on vabadus · vaid illusioon. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. Saatusest rääkides pidasid stoikud silmas · kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende jumalatega. · maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. · kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat. Stoikud nimetasid apaatiaks · inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. · inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. · inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna. Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et
Eesti rahvus on vähearvukas, eestlasi oli 2005. aastal Eestis 923 000 ja maailmas pisut vähem kui 1 miljon. Mõeldav on, et ta võrdlemisi kergelt sulandub mingisse rahvusülesesse, rahvusest kõrgemal seisvasse etnosevormi, näiteks eurooplaste hulka, mille kujunemisprotsessid on XX sajandil alanud. Hiljem Eesti alale saabunute hulgas oli palju ka neid, kes ei vastandanud end põlisrahvastikule, ei haaranud mingeid eesõigusi. Seal, kus nad sattusid elama eestlaste hulka, nad eestistusid varsti. Omaette etniliste rühmadena säilisid nad vaid aladel, mida eestlased millegipärast polnud asustanud. Seal saigi neist aja jooksul samuti põlisrahvastik, ainult etniliselt eestlastest erinev. Niisuguseid rühmi kujunes Eestis kaks. Eesti loodepoolsetele saartele ja viljatule looderannikule asus keskajal rootsi kalureid ja hülgekütte
Oma ideaalide teostajana nägid ka füsiokraadid valgustatud monarhiat, piiramatu võimuga valitsejat, kes suudab füsiokraatlike eesmärkide nimel sellele vastu seisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. Friedrich II: Le Roi est le premier serviteur de l´Etat. Tänu valgustusele sai Jumala asemikuks maal peetavast valitsejast „rahva esimene teener”, nagu tituleeris end Preisimaa kuningas Friedrich II. Valitseja ei vastandanud ennnast enam alamatele, vaid esitles kui ühiskonna liiget, kellel lasub teistest suurem vastutus üleüldise hüveolu tagamises. Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II religioonipoliitika võrdlus. Friedrich Wilhelm I oli esimene monarh, kes hakkas kandma armee mundrit. Friedrich II oli juba sunnitud tõdema, et „ka kuningad on pelgalt inimesed” (sks Die Könige sind auch nicht anders als Menschen). Kõik see ei muutnud
massiliseks saavad need aga 12. saj. Tegu on linnade arengu ajaga uued ühiskonna- ja eluvormid, mille kirik ei vasta.Varakeskajal olid küll kohustuslikud jumalateenistused, aga põhjapool Alpe oli kirikuid vähe ja reaalseid kokkupuuteid rahvaga oli samuti. See, et talupojad usuvad asju, mis ametliku doktriiniga kokku ei sobi, pole probleem. Rahvalik usk on kõikjal Euroopas erinenud sellest, mida teame läbi teoloogide. See ei olnud probleem ja ketserlus, sest see ei vastandanud ennast kirikule. Kõrgkeskajal olid kirikuelus selged puudused, mis olid kõigile näha. Linnaelu soosis ka marginaalide teket, kelle sidemet olid kogukonnaga katkenud. Sellest tulenes ka vaesusideaali levik ajaliku varanduse kogumine on patt. Küsiti, kas rikas kirik suudab inimestele lunastust tagada ja kuidas mõjub preesti poolt jagatud sakrament? Kas see on juriidiline, lähtub preestipühitsusest, nagu see on kiriku arvates või on olulisem preestri eeskuju ja
Tagakiusatud religioon oli ka manilus, mis tekkis 3saj. Manilus oli dualistlik, rajajaks oli Mani kes elas Pärsias. Seal ta rajas oma usundi kust see 3saj levis Rooma. 3saj lõpus keisrid üritavad seda kogudust süstemaatiliselt välja suretada aga see ei õnnestu. Selle alla surumise põhjuseks toodi poliitiline motiiv, kardeti et manilased on Rooma riigi salavastased, Pärsia toetajad. Tegelik põhjus aga oli ilmselt selles, et nagu varajane kristluski, mitte vaid ei vastandanud end Rooma religioonile vaid oli ka poliitiline. Manilaste puhul oli tegemist liikumisega, mis eitas perekonda, laste muretsemine oli manilaste arvates väär jne. Juutidele anti tegelikult juba suht varakult vabamad käed usu suhtes, juba Augustuse ajal ei pidanud juudid osalema keisrikultuses, neile anti ka mitmeid nö privileege: nt kui Augustuse ajal elas ca 160milj inimest, 10%nendest juudid, juutidest olenes palju ka riigi majanduses. Miks kristlased
kosmopoliitsemaks teatud teemade kaudu. Veel inglise luules on autoreid, kes toovad muudatusi endaga kaasa :Edward Young, Thomas Gray Kalmistuluule. Tuleb juurde mõte inimese surelikkusele. (lisaks loodus seal) Murelikkus jalutades seal kalmistute vahel. Grayl on mässumõtted jne, ,,miks see peab niimoodi olema." Kalmistukoolkond. Tugev sentimentalism. Luules kui proosas on tuntud nimi: Oliver Goldsmith. Väga tundeline autor.Samas on ta teistele sentimentalistidele end vastandanud. Goldsmith on ka populaarne autor ka väljaspool Inglismaad. Liikudes romantismi poole, võib mainida ka autorit: William Cowper. Sinna tuleb sotsiaalne teema ja külateema ka sisse. See oli põgus ülevaade nähtustest, mis viivad mõneti juba 18. sajandil romantismi juurde . LAURENCE STERNE (1713-1768) Mõneti ta on sentimentalist, aga temas on ka palju valgutuslikku sajandi esimese poole mõttes. Temas on ka humoristlikku jne
sõjalaeva Peruule. Peamisi süüdistajaid oli Jaan Soots. Juba aastaid varem, 1921, kui soots oli olnud sõjaminister, oli ta ise selle idee algatanud. Kui selgus, et hövitajate mahamüõmine oli õigustatud samm, jätkati isiklikke süüdistusi. Keremit ja Tõrvandit süüdistati korruptsioonis. Taolisi skandaale veel. Nii räigelt rünnatud valitsust polnud Eestis varem olnud, kuid koalitsioon suutis oma tööd jätkata. Tõnisson astus tagasi,kuna valitsuskoalitsiooni liikmed olid end vastandanud vabadussõjalaste liikumisega, kuid rahvas häääletas nende poolt. Viimase dem moodustatud valitsuse 69 moodustamine üsna kiire ja probleemivaba. Pätsi V valitsus 21.10.33... . Seda valitsust ei võtnud keegi eriti tõsiselt, sest 1934 jaanuaris pidi vastu vcõetama uus PS. Valitsus pidanuks hiljemalt kevadel volitsused maha panema. Tegelikkuses püsis valitsuses kuni 1938. aastani.
tähelepanu talurahva kaitsele. Oma ideaalide teostamist nägid ka füsiokraadid valgustatud monarhias, piiramatu võimuga valitsejas, kes suudab füsiokraatlike eesmärkide nimel sellele vastuseisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. ,,Ka kuningad on inimesed" Tänu valgustusele sai Jumala asemikuks maal peetavast valitsejast ,,rahva esimene teener" nagu end tituleeris Preisimaa kuningas Friedrich II ( Saksamaa). Valitseja ei vastandanud end enam oma alamatele, vaid esitles end ühiskonna liikmena, kellel lasus teistest suurem vastutus üleüldise hüveolu tagamises. Toimunud muutus avaldus ka välises pildis. Purpurmantlites muinasjutukuningate aeg sai ümber. Friedrich Wilhelm I oli esimene monarh, kes hakkas kandma armee mundrit. Friedrich II oli juba sunnitud tõdema, et ,,ka kuningad on pelgalt inimesed" (Die Könige sind auch nicht anders als Menschen)
annaabi.ee 
