TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põtrade vaenlasteks on hundid ja karud, vasikatele ka ilves. Põder on väärtuslik jahiloom. MÕNED ILUSAD PILDID HUVITAVAID FAKTE Rootsi asuvas väikeses Hölö külas juhtus järgmine lugu: üks põder juhtus seal sööma vanu õunu, jäi sellest ilmselgelt jokki ning muutus seejärel vägivaldseks. Väitetavalt ründas ilmselgelt käärinud õunte söömisest jokki jäänud põder ostu keskuses inimesi. Külaelanikud kutsusid kohale ka politsei, kuid põder jalutas sündmuskohalt siiski kõrvalise abita minema.
o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks. Mikroobne valk koos sööda pooleldi lõhustunud proteiini osadega siirdub seedekanali järgnevatesse osadesse ning võtab osa edasisest ainevahetusest. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks silo, vähem hein, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Liblikõielisterikas põldhein sobib paremini piimalehmadele, noorkarjale antakse kõrrelisterikast heina. Vasikatele tuleks sööta vara koristatud peenekõrrelist heina. Head silo söövad lehmad päevas 40… 50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Jõusöödad on vajalikud suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Tavaliselt arvestatakse jõusööta 200-500 grammi 1. kg piima kohta. Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui
Mäletsema hakkavad vasikad 4...6 nädala vanuselt. Esimesel 3...4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim. Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat. Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, sellele järgneb veel u 3 nädalane üleminekuaeg lahjemale piimaasendajale või lõssile. Kokku kulub vasika ülekasvatamiseks 200...250 kg piima, tõuvasikatel isegi 300 l täispiima. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4...5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Heina söödetakse vasikatele vabalt. 3 kuune vasikas sööb ära 1...1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust
ka liha ja muude saaduste jaoks. Lehmad on huvitavad loomad ja loodan nende kohta nii mõndagi õppida. Loodan, et ka teie saate siit väheke targemaks. http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-3998/Uuendtoidu-turuleviimisel-uued-reeglid 1.1 Lehm 1.1.1 Lehm inimese kasutuses Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla.
o 5…5,5 l päevas, meil on kogused isegi suuremad (6 l päevas). Kokku kulub vasika üleskasvatamiseks 200…250 kg piima, tõuvasikatel isegi 300 l täispiima. Täispiima asemel kasutatakse tänapäeval täispiimaasendajat. Sellele võib aegamööda täielikult üle minna kümnendaks elupäevaks. Üleminek peab toimuma järk-järgult alates 5ndast elupäevast. Enne jootmist lahustatakse täispiimaasendaja soojas vees. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Vasikat tuleb varakult harjutada ka põhisöötasid sööma. Heina võib pakkuda alates teisest elunädalast. Algul sööb üksikuid kõrrekesi. Vasikatele sobib hästi varakult niidetud
· Lubatud on ainult konservandivaba silo või silo, mille valmistamisel on kasutatud tehnoloogiliste lisanditena naatriumformiaati, sorbiin-, äädik-, sipelg-, piim-, sidrun- või propioonhapet. · Keelatud on geneetiliselt muundatud organisme sisaldava sööda kasutamine · Rändkarjatamise ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda mittemahemaal- 10% GMO sojaoa söötmine · Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele ternespiima · Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam (GMO) · 15 päeva pärast poegimist olid tulemused samad · Väiksem tapakaal www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y# Piimakitsed · Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel · Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini [http://www.extension.umn
.. saavad 1,5...3 aastaselt. 80 mm pikkune. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Keskmine eluiga 10 aastat, maksimaalselt 25. 4 aastat, maksimaalselt 8 aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik jahiloom. Rinnakorvi olemasolu Olemas Olemas Kehakate Karvad Suured soomused (keskkehal risti 25-37 seljasoomust) Liikumiselundid Jäsemed, suunatud alla. Jäsemed, suunatud külgedele.
soola (soovitatavalt tavalise keedusoola ja vähendatud naatriumisisaldusega soola segu) abil. · http://www.kestvusratsutamine.ee/wordpress/wp-content/uploads/20 14/03/oh-august-2010.pdf - Anne Rohtla kommentaar kestvushobuste ja vedeliku puuduse ja elektrolüütide kohta. Elektrolüüdid Toote valikuid on väga palju. ·Hivepect Pro - Dieetsööt elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu stabiliseerimiseks vasikatele, põrsastele ning lammastele. Hoiab kõhulahtisuse korral organismi vedelikutasakaalu. Elektrolüütidega (sooladega) preparaat loomadele sisaldab glükoosi ja maltodekstriini, mis tõhustavad vedeliku imendumist ning annavad energiat. Sisaldab ka soolestiku tegevust tõhustavat ja vedelaid väljaheiteid tahkemaks muutvat pektiini ning soolestiku mikrobioloogilist tasakaalu säilitavat patenditud preparaati ProGut®. Toodet võib segada vedelsööda või
Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. Hobuste karjatamine
Laudadokumentatsioonis talletatav informatsioon on õigete juhtimisotsuste tegemise aluseks farmi töö korraldamisel! Äriplaan või tegevuskava ...tulemusliku ja majanduslikult tasuva tegevuse projekt koos detailse ja kronoloogilise tööde kava ning raha, inimeste ja töövahendite vajaduse ja oodatavate laekumiste prognoosidega Päevaraamat (tegevusplaan või -kava või äriplaan) Päevaraamatusse kantakse kõik olulisemad antud päeval aset leidnud sündmused (piima müük ja kasutus vasikatele, poegimised, traumad-õnnetused, ost-müük, karjatamise algus ja lõpp, uue söötmisplaani rakendamine ja ratsioon, ootamatused sündmused haigestumised ja ravi jne) Eelmiste tegevuste alusel oodatavad sündmused (oodatav poegimine, lehmade kinnijätmine, tiinuse diagnoosimine, paaritused-seemendused, innad, vasika hooldamisega seonduv jne) Lüpsilehma individuaalkaart Nr, nimi, kaal, innad, seemendused, poegimised, piimatoodang laktatsioonide kaupa,
2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg · Võimalik kasutada erinevaid lisandeid · Tooraine rikkus kas. ka sekundaarset toorainet ja piimatooteid 5. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel steriliseerimisel?
2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg · Võimalik kasutada erinevaid lisandeid · Tooraine rikkus kas. ka sekundaarset toorainet ja piimatooteid 5. Kuidas jaotatakse piimakonserve konserveerimisviisi ja konsistentsi järgi? 6. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel
tagasi ilmuda ning jäävad peatuma sobivaks osutunud alale ja lahkuvad sealt, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks. Põdra leviala Põder ujumas Arvukus Eestis ei ole põder looduskaitse all. Meie metsades elab üle 10 000 isendi (Euroopas kokku arvatakse olevat 500 000). Rahvapäraselt kutsutakse põtra metsauhkuseks ja sarvikuks. Vaenlasteks on karu ja hunt, vasikatele ka ilves, inimene piirab põtrade arvukust küttides. Hunt murrab suvel põdravasikaid, talvel täiskasvanud loomi. Uurimused näitavad, et paksu lumekatte korral murravad vanemaid loomi, madala lumekatte puhul aga nooremaid isendeid. Karu murrab põtru peamiselt sügisel ja kevadel. Parasiitidest tekitavad põdrale probleeme põdrakärbsed. Nad imevad peremeeslooma verd ja tekitavad sellega suurt piina (Rootsis on
suur energiamahukas, palju eriliike ja kasutusvaldkondi. 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. Lõpptootena inimtoiduks, otse tarbijale - kondenspiim suhkruga väikepakendis Pooltootena toiduainetetööstuses/inimtoiduks- kondenspiima suhkruga kondiitritööstustele Loomasöödaks: täispiimaasendajad vasikatele Toiduainetööstuseks (pooltootena): Laktoosipulber ravimitööstusele, vorstides lõssipulbrit. 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? 1) tooraine mitmekesisus 2) erinevad kuivaine- ja rasvasisaldused 3) võimalik kasutada erinevaid lisandeid 5. Kuidas jaotatakse piimakonserve konserveerimisviisi ja konsistentsi järgi? Konserveerimisviisid: Termiline töötlus (steriliseerimine, UHT)
Sõnnikukraap peab liikuma aeglaselt lehmade vahel, kuid peab jõudma piisavalt puhastada, et lehmad ei suudaks kohe uuesti suuremal hulgal läga tekitada. Inimene peab endale kõik vajaliku hügieenilise murtesema (kindad, desinfitseerivad asjad jne). 68. Noorkarjafarmi ehituslikud iseärasused Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps.
o 28...30 elukuuni. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe. Sulud või boksid peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida (et vältida nakatumist). Söödaanumad tulebpaigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6..
Seda tuleks joota võimalikult palju. Päevas peaks vasikas jooma 5…6 l ternespiima. Ternespiim oluline: toitainete sisaldus ja antikehad!! 15 Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat. Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, 5-6 l päevas. Täispiimaasendajale võib üle minna kümnendaks elupäevaks. Enne jootmist lahustatakse täispiimaasendaja soojas vees. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele lõssi või kooritud piima jootma. Rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Heina võib pakkuda alates 2st elunädalast. 3 kuune vasikas sööb ära 1…1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alates 3…4ndast elukuust võib kuivsilo vasikatele olla ainsaks koresöödaks. 16
Esimesel 3…4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim. Peale ternespiima hakatakse vasikale jootma täispiima või täispiimaasendajat. Täispiimaga joodetakse vasikat u 3 nädalat, sellele järgneb veel u 3 nädalane üleminekuaeg lahjemale piimaasendajale või lõssile. Kokku kulub vasika ülekasvatamiseks 200…250 kg piima, tõuvasikatel isegi 300 l täispiima. Alates 4ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Heina söödetakse vasikatele vabalt. 3 kuune vasikas sööb ära 1… 1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg
Rasvhapped kumuleeruvad maksa, neerudesse ja südamelihasesse, häirub vere hüübimissüsteem ja tekivad hematoomid, kahjustub tsellulaarne immuunsüsteem (Jouany1 ja Diaz, 2011). Võivad tekkida ka entsefalopaatia ja tursed, mille korral avaldub ägeda kuluga haigus: loomad jäävad pimedaks, krigistvad hambaid, esineb ringliikumine, dirröa, anaalprolaps, tiined loomad aborteeruvad, viimaks tekivad konvulsioonid ja surm saabub 48 h jooksul. Äge vorm on iseloomulik vasikatele vanuses 3-6 kuud (Radostits, Gay, Hinchcliff , Constable, 2006). Paljud uuringud osutavad, et looduslikult saastunud sööt on toksilisem kui puhastatud aflatoksiin. Mõju vatsa seedeprotsessidele on erinevates uuringutes olnud vastuoluline (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.2. Deoksinivalenool DON on nn vomitoksiin monogastrilistele loomadele, mäletsejalistele peetakse aga väheohtlikuks, kuna see konverteeub vatsas pea täielikult vähemtoksiliseks metaboliidiks DOM. Täiskasvanud veis
· Poegimise järgselt lüpsab lehm ternespiima, mille koostis erineb oluliselt normaalsest koostisest. · Ternespiimas on laktoosi umbes poole vähem kui normaalpiimas, kuid suurema valgu- ja rasvasisalduse tõttu ületab selle kuivainesisaldus peaaegu kaks korda normaalpiima oma. · Valkudest sisaldab ternespiim kõige enam albumiine ja globuliine. · Kõrget valgusisaldust põhjustab eriti suurenenud immuunglobuliinide sisaldus, mis tagab vasikatele immuunsuse seniks, kuni neil kujuneb välja oma immuunkehade loome · Poegimisjärgselt on piimas immuunglobuliine umbes 7%, kuid nende sisaldus väheneb 14 tunni möödudes umbes pooleni esialgsest. · Seetõttu valitseb selgepiiriline seos sünnijärgse esimese imemise või ternespiima jootmise aja ning vasikate suremuse vahel · Vasikatele on eluliselt vajalik, et nad saaksid ternespiima vähemalt 5 korda.
Rotaviirus kinnitub soolehatule, siseneb sinna, läheb tsütoplasmasse, paljuneb ja rakk sureb. Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti Kliiniline pilt > oksendamine, kõhulahtisus, palavik – dehüdratatsioon. Levib väljaheidetega. Tekib kiiresti tervistumine ehk patogeen ei jää organismi. Viiruse eritamine roojaga Fekaal-oraalne levik Sage kevadel ja talvel, kui söötmistingimused on halvemad Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele 14 viirustüve Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12
Tõmbetuult ei tohi saada. Poegimisperioodil võib kasutada ka ammlehmade juures pidamist, sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarst piima imevad. 4-5 p järel amm vahetatakse. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6..8nä vanuseni, seejärel viiakse noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Vabapidamine parem kasvu ja arengu seisukohast, võimaldab liikumist. 2-6elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Vett joovad automaadist. Vabapidamisel eraldatakse 6-7kuu vanuselt lehmikud pullikutest, kuna saavad suguküpseks. Edasine lõatatult või vabalt. Noorloomi võib pidada ka sügavallapanuga külmlautades, tuleb vältida tõmbetuult ja lamamisala peab olema kuiv. Suvel peetakse mullikaid ööp ringselt karjamaal, kus antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks võimalik varjuda katusealusesse.
6* Karbamiidi ei söödeta alla 6 kuu vanustele noorloomadele, kelle eesmao mikrofloora ei ole veel täielikult välja arenenud 7* Ei söödeta koos gossüpoli sisaldavate söötadega (Nt. puuvillakook) - reaktsioonil tekib väga mürgine aine VIII ATSIDOFIILJUURETIS ehk piimhappebakterite kuivjuuretis Ravi- ja profülaktiline vahend noorloomadele, soodustab ka nende kasvu ja arengut. Söödetakse põrsastele võõrutusjärgselt atsidofiilpiimana (või lõssina), vasikatele joogi sisse segatuna alates esimesest elupäevast või lõssile üleviimisest. loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 1) Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves.
haaba ja paakspuud. Koorib ka saart ja kuuske. Seevastu männinoorendikke ei kahjusta. Sigimine: jooksuaeg sept ja okt algul. Hirvepullide sarved puhastuvad nahast ning on kasvanud. Tiinus 8 kuud, vasiakid 1-2 sünnivad mai lõpul ja juuni algul. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht 1-sept-30.sept ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina jahikoertega (v.a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini. LINNUD: Veelinnud (hanelised ja lauk). Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja, rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani
Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab vaba põrandapinda selleka kasutatavas ühissulus olema vähemalt: · <150 kg vasika kohta 1,5 m² · 150... 220 kg- min 1,7 m² ning · >220 kg- min 1,8 m². Põrand peab olema jäik ja sile, kuid mitte libe, et vältida vasikate vigastumist. Vasika puhkease peab olema mugav, puhas ja sealt tuleb tagada vedelike äravool. Kõigile alla kahe nädala vanustele vasikatele tuleb tagada sobiv allapanu (põhk). Vasikat ei tohi pidada alaliselt pimedas. Vasikate pidamise ruum või ehitis peab olema loomuliku valguse või kunstliku valgustusega piisavalt valgustatud. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00- 17.00. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäevaringselt lasavalgusallikat, et vajadusel kontrollida vasikate tervist.
Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 14. Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised. Ohuallikas hingamisteede haigustesse on pime, rõske, üleasustatud laut talveperioodil ning kuum, halvasti ventileeritud laut suveperioodil. Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse
Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 15 . Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised. Ohuallikas hingamisteede haigustesse on pime, rõske, üleasustatud laut talveperioodil ning kuum, halvasti ventileeritud laut suveperioodil. Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse
Jäi vaid õigus küttida röövloomi 1664. aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses fikseeritud kohustus hukata kiskjad ja kullid ning oli lisatud, et ,,seda ei tohi teha kihvtiga". (Randveer 2004) 9 Esimeseks jahimeeste organisatsiooniks Eestis peetakse Eestimaa Jahiharrastajate Seltsi (Estländischen Verein von Liebhabern der Jagd), mis asutati Tallinnas 9. septembril 1891. Eestimaa Jahiharrastajate Selts ühendas peamiselt tolleaegse Eestimaa kubermangu, st Põhja-Eesti jahimehi
hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. · Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. · Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. · Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad. · Koronaviroosile iseloomulik kõhulahtisus vältab 4-5 päeva. · Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused. · Haigestumine sageneb talvisel ajal (novembrist-aprillini).
Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on
Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse
Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse.
Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. 76) Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. 77) Hobuste karjatamine
Surma põhjustab südame kahjustus ja šokk. Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. Sageli esineb koronaviirus segainfektsioonides, põhjustades rasket haigestumist. Viirus nakatab nii piima kui ka lihaveiseid. Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad. Koronaviroosile iseloomulik kõhulahtisus vältab 4-5 päeva. Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused
pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma liigile omaseid söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Aktiviseerub ka endokriinsüsteem
,,Las see riie jääb pealegi Liinele, et ta võiks tuleval talvel leeri minna." ,,Aga, armas aeg, kust ma siis sinule võtan!" hüüdis ema kohkunult. ,,Ükskõik kust," vastas Indrek. ,,Jään kas ilma, aga seda riiet mina ei taha, sellest särka selga ei pane." Ütles ja läks minema. Aga nüüd hakkasid ka ema silmad vett jooksma, aina jooksid ja jooksid, kui ta lüpsis lehmi, nagu oleks tal oma Tõmmikust ja Päitsikust hale meel, et nad peavad oma piima lüpsikusse andma, kuna nende vasikatele joodetakse jahurokka, kuhu hulka ainult suumaoks või magusaks haisuks valatakse kahasse kokku pütitäis haput piima, Tõmmiku omale vähem, sest see on vanem, Päitsiku omale rohkem, sest see on noorem ja nääpsukesem. Nõnda oli peaaegu kogu pere pisut pahukses ja ei olnud kellelgi teisega pikemat juttu. Niisuguses meeleolus heideti laupäeva õhtul magamagi. Järgmisel hommikul ärkas Indrek kirikukellade kaugest kõmast
annaabi.ee 
