Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja.
näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Juba varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik ehk juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus
Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Läänidest said perekonna pärusvaldused, see aga nõrgestas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.
Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud senjöörile truudusvannet andma. Senjöör Senjöör (prantsuse k senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted
kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss. Rüütel pidi olema õilsad, truud, vaprad, võitlema surmani 8
öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki tähistama lääniks ehk feoodiks ning selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kui feodaal teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Kuna feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas, siis peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul muutus tavaliseks, et vasallid pärandasid lääne isalt pojale, kuigi need olid antud vasallidele vaid kasutada. Feoodidest said perekonna
Senjöör aga eestkostet, ülalpidamist ning kaitset kohus. Nende suhet vormis-tati truudusvandega. Kui üks pool kohustuste täitmise lõpetas, siis vasallisuhe katkestati. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni hakkati nimetama feodaal- seks hierarhiaks. Lääne-Euroopas feodaalses hierarhias kethis põhimõte '' Minu vasalli va-sall ei ole minu vasall '', mis tähendas, et näiteks kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele ( hertsog&krahv ), aga ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele. See põhi-mõte kujunes välja, kuna oli hädasti vaja sõjaväge. Karl Suure ajal olid feodaalid päris kuulekad, kuid mida nõrgemaks valitsejate ajad muutusid seda rohkem hakkasid nad suurendama oma võimu ning hakkasid loobuma kuuletumast. Nii sai feodaalkorra kujunemisest üks kuningavõimu nõrgenemise ja Frangi riigi lagunemise peamiseid põhjuseid.
1.Milles erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast ? Harju- ja Virumaal oli vasallide osakaal kõige suurem ja nenge sõna maksis kõige rohkem. 2.Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutusi põhjustas? Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks, sest maaisandatele kuulunud õigused läksid vasallidele üle. 3.Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi õiguslik vahekord oli jäänud täpsemalt määratlemata. 4.Andke hinnang maapäevade rollile Vana-Liivimaa poliitilises elus? Minu hinnang maapäevadele on positiivne, sest seal said kokku 4 seisuslikku gruppi, kes said omavahel erinevaid probleeme ja küsimusi arutada. 5.Selgitage näidete abil, kuivõrd edukas oli Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude välispoliitika.
Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile: Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida! Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad
omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Tugeva valitseja (nt Karl Suure) valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid nad oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Keskaja algussündmusteks võib pidada:
Järvamaa Lääni korra kujunemine Eestis *Eesti alal kujunes välja Lääni kord *feood e lään maavaldus, mida jagati välja sõjaväeteenistuse eest *senjöör maaomanik, kes jagas välja feoode *feodaal e läänimees e vasall sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest *vakus isanda külaskäigud talupoja juurde (ühissöömaaeg), millega tähistati talupoegade andami üleandmist *1241 Taani kuninga käsul pandi kirja kõik talud, mis tema alal olid; Liber Census Danial Taani Hindamisraamat *1343 mõisate arv oli kasvanud 23-ni (3-lt) *kirikukihelkond kihelkonna keskuseks oli kirik
eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk
Riiat) · 9600ruutkm Saare-Lääne piiskopkond · 7600ruutkm · Valitsemise muutiskeeruliseks valduste killustumine Kuramaa piiskopkond · 4500ruutkm · Kõige vaesem · Ei jaganud iseseisvat poliitikat · Sealne piiskop ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid Maaisandad ja läänimehed · Maaisanda domeen talupoegade poolt haritav kogumaa, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud välja minekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. · Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest jagatud maa. Läänide suurus oli küllaltki erinev, lääni suuruseid hinnati adramaades. · Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks · Läänid ei olnud esialgu Liivimaal pärandatavad, surma korral langes lään maaisandale tagasi. · 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale. · 1329
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne.
Feodaalühiskonna kujunemine-kas pööre ühiskonnas? Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad
Mõis ja talu Aleksandra Popova 10B Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu
abiellumisel. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised, sest senjöörid ei saanud vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis truudusvande ainult omaenda senjöörile, mitte senjööri senjöörile, siis puudus ka senjööril õigus käsutada oma vasalli vasalle. Kui läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandad neid isalt pojale- pärusvaldused. Feodaalide seiklus-ja saamafimu põhjustas kodusõdasid, selle tagajärjel nõrneges kuningavõim ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne- Euroopas. · Rüütliseisus e. Sõjameheseisus oli oma päritolult ja sotsiaalselt positsioonilt üsna mitmepalgeline. Pärinesid ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast või germaani
Chlodovech katoliku kirikuga. Pippin Lühike pani aluse aastal 756 paavsti otsese võimu all seisval kirikuriigile. Karl Suur oli valdavalt kristliku Lääne Euroopa valitsejana sobiv kandidaat taastamaks 5 saj. katkenud Lääne Rooma keisrivõimu. 3) Feodaalühiskond: Arenes järk järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne Rooma killustumine 9 10 saj. a) Kolm seisust: Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid
sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia
rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Kirikuriik on paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Vasalliteet oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks Varakeskaeg-.4. 10. sajand. Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne- Euroopas,roomakatoliku kiriku tugevnemine.843-verduni leping- - Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid.882-oleg vallutas kiievi ja seda loetakse vana-vene riigi alguseks. · Keskaegsed seisused-keskaegses ühiskonnas oli 3 seisust.esimene neist oli vaimulikud
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada
kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama. Ülekohustele senjööridele oli õigus vasallil ka vastuhakata. Vasallid rikkusid truudusvannet. Läänid olid antud vasallidele ainult kasutamiseks, hakati neid ajapikku isalt pojale pärandama. Läänidest said perekonna pärusvarandused. Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kunanigavõimu. Vasallivanne oli püha ja selle murdmine oli taunitav. Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega
idamaadega nõrgenesid. L.Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus, kus eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või käsitöölised. Kaubeldi vaid luksusesemetega. Pärast feodaalseid kodusõdu halvenes olukord veelgi. Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ja vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Et võitluseks araamlaste vastu oli tarvis tugevat ja püsivat ratsaväge, andis Karl Martell oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(lään ehk feood) kasutada. Aja jooksul suurenes läänimeeste sõltumatus valitsejast. Feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Varakeskajal hakkas kristlikus L.Euroopas dominerima katoliiklus. Kiriku 1 hiigelaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood. Siis oli päevakajaline misjon ning paavsti autoriteedi kindlustus. Gregooruis pani aluse ka kloostrielu
Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas
eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 3. eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. 6)katoliku ja õigeusu piir1242. toimus Peipsi järvel Jäälahing, millega pandi paika katoliku ja õigeusu piir keskajal .7)Läti Henrik oli ristiusu preester kes koostas tähtsaima allika Liivimaa kroonika,mis kajastab eesti ja läti ristiusustamise sündmusi 8)läänisuhted- suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänusõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 9)taani hindamisraamat- Suur Eestimaa nimistu- koostatud munkade poolt,milles on üle 500 kohanime Harju-ja virumaalt. Väike En- sisaldab andmeid Eesti
Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall"
Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured halduspiirkonnad), võisid hõlmata mitut kihelkonda, keskmeks ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Maaisandate omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst.
Jüriöö ülestõus-saksa ordule tahtsid taani kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule
suurfeodaalidest. Kuna senjöör oli enamuse oma maast ära läänistanud, ei jäänud talle endale enam maad, kust raha teenida. Näiteks Karolingi kuningate domeen polnud enam suurem kui võimsamate suurfeodaalide valdused .Paljud teod aga nõudsid raha ning suurfeodaalidel oli seda piisavalt. Selleks, et kuningas saaks midagi teha , oli tal vaja vasallide nõusolekut ja heakskiitu, sest kui valitseja oleks teinud vasallidele vastumeelseid otsuseid, poleks need tema ideid rahaliselt toetanud. Sellega kasvas suurfeodaalide osakaal riigivalitsemises , mis muutis võimu palju ebastabiilsemaks, kui see oli vasalli ja senjööri suhete algusaastatel. Teine suur nõrkus oli killustatus. Näiteks Saksa- Rooma keisririik koosnes rohkem kui 600-st keisrivõimu suhtes õige iseseisvast riigikesest. Järk- järgult omandasid suurfeodaalid oma läänil aina rohkem õigusi ja kuninga võim pidevalt nõrgenes
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket
mis olid keskajal väga olulisel kohal. Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. 8. Sajandil oli Frangi riigil tarvis püsivat ratsaväge ja nii viis Karl Martell feodaalsüsteemi kindlamale alusele, jagades oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükke jagades kõige lihtsam tasuda teenistuse eest ja tagada nii ka sõjameeste ustavus. Maa saaja kohustus oli talupoegadelt saadava sissetuleku eest omale varustuse muretsemine, sõja korral väeteenistusse ilmumine ja vajadusel ka rahaline toetamine. Nii suurenes feodaalidest ratsanike osatähtsus ja peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas söjavägede peajõu.
3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal. Lembitu ning paljud teised vanemad hukkusid. 4.Läti Hendrik- Tema teatel korraldati 1210. Surmaretk latgalite alal Ümera lahing . 5.Talurahva õigused ja kohustused: 5.1Õigused: 1.)Õigus isiklikule vabadusele . 2.) Õigus pärilikule maakasutusele. 3.)Õigus sõjateenistusele. 5.2Kohustused: 1.) Pidid maksma vasallidele (viljakümnis) 2.)Tuli maksta kirikule. 3.) Tuli maksta ehitustööde eest (kirikule) 4.)Sõjateenistus. 5.3Nende muutmine: 1.) Talupojad ei tohtinud kanda relva. 6.Teoorjus- Nädalas pidi teomees vähemalt korra käima mõisa jaoks tööd tegemas. (Lõpuks arvasid mõisnikud ,et talupojad on nende isiklik vara.) 7.Sunnismaisus-Talupojad polnud isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad. 8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg.
ajal ning levisid sealt edasi Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna
1329, tütrele. gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, Valdused killustatud - Saare-Lääne piiskopkond Teistel hiljem. Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja (7600 km2) Maaisanda õigused nt kohtuvõim talupoegade üle linnad. Arutati tähtsamaid välis- ja Vaeseim ja iseseisva poliitikata - Kuramaa läks vasallidele 14. saj. Vasalli-senjööri isiklik majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada piiskopkond (4500 km2) läänisuhe = formaalsus. "Vasall" kadus käibelt, omavahelisi tülisid. Ei muutnud kunagi Liivimaad omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste (mitu kihelkonda
Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Järelikult ei tohtind suurfeodaal maadlet ise mehi sõjaväkke värvata, vaid nõudis vasallilt teatud hulga meeste väljapanekut. Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad. Feodaalne hierarhia, see on feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Kõige üleval oli valitseja ja kõige alumisel olid rüütlid. Selline võimupüramiid oli selline et, ülemine oli kuningas(valitseja), Talle järgnesid suurfeodaalid mis jagunesid veel omakorda kaheks, hertsogid ja krahvid. Suurfeodaalidest allapoole jäi keskmised feodaalid ehk parunid. Ning madalaimale astmele jäid siis väikefeodaalid ehk rüütlid
2. Kaitse- ja sõjaväekorraldus kehvem 3. Kehvem relvastus (üksikute sõjakäikude jaoks) 4. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult 5. Tekkis elavjõu puudus 6. Puudus riik, sidemed maakondade vahel 7. Naaberrahvastega koostöö kehv Talurahva õiguslik seisund: 1. Tunnustati isikliku vabadust 2. Õigus pärilikule maakasutusele 3. Palju koormisi (viljakümnis, mis pidi olema kiriku ülalpidamiseks, aga läks maaisandatele ja vasallidele seepärast oli veel palju väikseid koormisi) 4. Jõukus hakkas kasvama suuremate ekspordivõimaluste tõttu 5. Õigus ja kohustus sõjateenistus 6. Kirikute, linnuste, teede ehitamise kohustus (raske, kuna enamik neist rajati 13-14 sajand) 7. Jagati adratalupoegadeks (maa suurus 0,5-5adramaad), üksjalgadeks (adratalupoegade nooremad pojad, asutasid oma väikese talu), vabatalupoegadeks (tasusid koormised rahas, ei
peajõu. 3. Nimetake 3 tegurit, mis viisid paavstivõimu tugevdamisele. Kes oli varakeskaja kõige autoriteetsem paavst? · Keisrivõim nõrgenes · Tihe liit Frangi valitsejatega · Kirikukümnis · Gregorius Suur 4. Mil viisil on omavahel seotud feodaalsuhete areng ja Frangi riigi lagunemine ning Lääne-Euroopa killustatud? · Kasvas feodaalide sõltumatus. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Näiteks võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii sai nendest kohalikud asevalitsejad. Läänidest sai lõpuks perekonna pärusvaldus, mida võis edasi pärandada algselt oma poegadele, kuid hiljem ka naisele. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 5. Mis on karolingide renessanss
Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas. Kuningas Valdemar II ( Põhja Eesti, Taani kroon ) jagas suuri maatükke välja lahkel loal. Taani hindamisraamat XIII sajandist pärit. On Eesti varasema ajaloo oluline allikas. Kivikirikud XIII sajandil hakati ehitama ilma tornita kirikuid. Vajaduse korral pidid need ka vaenlase eest kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord. Vallutajad jagasid vasallidele põlde ja terveid kihelkondi. Vahetult pärast vallutamist oli põlisrahvas vaba. Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. Võimuvõitlus Peamine võimuvõitlus käis peapiiskopi ja ordu vahel. Käis ka pidev võitlus Riia linna pärast.
Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid.
Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega
Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et
varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset.
Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine). Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst.
passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. Kuigi väljaränne Eestist ei omandanud massilist iseloomu, ulatus kodumaalt lahkunute hulk kümnetesse tuhandetesse. Tugeva hoobi sai teoorjuse süsteem mõisnike kodukariõiguse kaotamisega 1865. a. Kodukariõigus oli feodaalse maaomaniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi kergemate süütegude eest ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Seda õigust hakati Eestis rakendama pärast maa läänistamist vasallidele. 1765.a. piirati Liivimaal seda suvalist karistusmäära 30 hoobini ja 1804. a. 15 hoobini või kahepäevase arestini. Aleksander II valitsusaja edumeelsemaks seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas koondus vallavanema kätte, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem täites volikogu
Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati maaisandate poolt suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitut kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks. 2.Liivi sõja põhjused ja osavõtvad jõud Maa puudus: Moskva suurvürstiriik oli pidevalt kasvanud ja sõjaväe suurenedes polnud enam teenistuse eest maad jagada. Liivimaa oli, aga nõrk naaber kellelt oli lihtne talupoegade hõivatud maid
Talurahva majanduslik seisund 13. -16. sajand Liivimaa territoorium jagati nn. maahärrade vahel: ·Kagu-Eestis valitses Tartu piiskop ·Lääne-Eestis ja saartel Saare-Lääne piiskop ·Põhja-Eestis Taani kuningas Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli.
Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklike relvade, ratsu ja kaaskonnaga suur-feodaalide juhtimise all, kuninga kaitseks. Suur-feodaalidel oli omakorda kohustus kuninga nõudmise peale välja panna teatud arvu sõjamehi, kelle moodustasid vasallid. Siit saabki järeldada seda, et feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel suhetel. Nende eripäraks oli see, et vasall ei andnud end senjööri ehk kuninga
annaabi.ee 
