Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on
...................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..........................
.......................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS........................................................................... 10 3.1Üldise individuaalhinna meetod.................................................................................... 10 FIFO meetod.......................................
ettevõttele avatud pangakontol. Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu – intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. 4. Inventeerimine.
2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse arvestuse kord ja dokumenteerimine oma sise-eeskirjadega. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga.
Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis lisaks ostuhinnale sisaldab kõiki väärtpaberi soetamisega seotud väljaminekuid. Nende edasine kajastamine bilansis toimub õiglase väärtuse meetodil, välja arvatud lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid ja sellised väärtpaberid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Parimaks indikaatoriks väärtpaberi õiglasest
Käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele, vastasel juhul puudub arve saajal piisav alus selle registreerimiseks oma raamatupidamises. · Tuleb eristada käibemaksukohustuslasest ja mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtte Ostuarveid (KM koh võtab bilansis arvel näidatud KM üles nõudena- sisendKM). · Sõltuvalt rmtpidamise sise-eeskirjast, võib olla vajalik järgida ostuarvete kinnnitamise korda ettevõtte juhi poolt. Kindlasti peab arvel olema ostja polne allkiri. · Saadud arved registreerida mõistliku aja jooksul · Ostuarvele märkida rmtpidamiseregistris registreeritud kirjendi jrknr · Informatsiooni selguse huvides märkida nt arve tasumise viis, kuup jne Ostutehinguga seotud bilansilised ja kasumiaruandes toimuvad muutused · Varude koosseis (ostu sooritamise suurenevad varad ning tekib kohustus tarnijatele) · Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus)
millel on järgmised kohustuslikud rekvisiidid: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; Järgnevaid nõuded ei pea olema täidetud kui need andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis: 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendava isiku allkiri, mis kinnitab tehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: · majandustehingu kuupäeva; · raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; · debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ja vastavaid summasid; Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 · majandustehingu lühikirjeldust; · algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit.
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk
Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga.
dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks. -kohustuslikud -mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse
alusel Näide. Panka laekub 5.05.2011 ostjalt 12 000 SEK, mis on raamatupidamises arvel kursiga 8,9382, st 1342,55 eurot. 1) raha laekub SEB panga eurokontole, panga kurss 9,1065 D 1014 (12000/9,1065)=1317,74 K 10312 1342,55 D 4501 24,81 2) raha laekub SEB panga valuutakontole, Eesti Panga kurss 9,0682 D 1015 (12000/9,0682)=1323,31 K 10312 1342,55 D 4501 19,24 Kassadokumendid ja kassa inventeerimine. Sularaha liikumise kohta koostatakse kassa orderid. Tuleta meelde nende koostamise nõuded. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (-registris), milles kajastub RPK kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades.
dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks. -kohustuslikud -mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal.
järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga: individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi
raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamise algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid järgmised 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; 6) allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 7) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (raamatupidamise seadusele § 7). Rekvisiidid sisaldavad mitmesuguseid arvnäitajaid ja kvalitatiivseid tunnuseid, mis iseloomustavad majandustehingut ja millest kõrvalekaldumine põhjustab dokumendi kehtetuse. Vaatamata majandustehingute arvukusele peavad dokumendid sisaldama eelpool
mitte aga siis kui ta on ettemaksuteatise ostjale esitanud. Siinjuures pange tähele, on raamatupidamises aluseks kassapõhise arvestusprintsiibi järgimine, olgugi et ettevõtte rakendab oma igapäevases arvestuses tekkepõhist arvestusprintsiipi. Tegemist on ühe erandiga mõnest üksikust, mida tekkepõhise arvestusprintsiibi rakendajad peavad arvestama. Laekunud ettemaksed registreeritakse Ostjate ettemaksete registris ja nende inventeerimine toimub samadel alustel, mis müügitehingute puhulgi. 11.Varude klassifikatisoon ning kuluarvestusmeetod Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................
avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM................................................
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE....................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1
4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 68 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend
Algdokumendi nõuded: (1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. (4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria...................................
arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang .................
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang .................
· majandusüksuse printiip · järjepidevus ja võrreldavus · Seos ettevõtlusega selgelt põhjendatud · Tehtud ettevõtlustulu teenimise eesmärgil · Vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks Raamatupidamise siseeeskirjad · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, · varade ja kohustuste inventeerimine · raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri · nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik · asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
