Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varude arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soetusmaksumus, jääk, inventuur, valmistoodang, arvestussüsteem, tooraine, neto, kaubad, soetusmaksumuses, lõppjääk, varad, kõrvaltoodang, viimiseks, üldkulud, allahindlus, algjääk, arvestust, arvestusmeetodi, turuväärtus, meetodeid, esmalt, toore, konto, asukohta, lausend, 2400, 2240, puudujäägi, arvestusmeetodid, dokumentatsioonsõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on võimalik müüa, võimis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on mahaarvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7)
Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang,
Selles määratluses on kolm väga olulist põhipunkti: · vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse
Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad 5 Ettemaksud varude eest · Bioloogilised varad · Müügiootel põhivara 2 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Kuna kassaarvestuse korda Eesti raamatupidamise seadus ei reguleeri siis kehtestatakse arvestuse kord ja dokumenteerimine oma sise-eeskirjadega. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga.
VARUD Varudena võib käsitleda kõike, mida organisatsioonis vajatakse. Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · mida toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [7]. Varusid kajastatakse bilansis käibevara koosseisus kokku viiel kirjel · tooraine ja materjal - toore või materjal, mida kasutatakse sisendina tootmisprotsessi · lõpetamata toodang - toode või teenus, mis on bilansipäevaks tootmisprotsessis ning ei ole veel müügivalmis · valmistoodang - ettevõtte poolt valmistatud müügiootel toode või teenus · müügiks ostetud kaubad - edasimüügi eesmärgil ostetud tooted või teenused · ettemaksed tarnijatele - ettemaksed, mis on tehtud järgmisel perioodil omandatavate
...................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused
01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo? Valige üks: a. 45 000 eurot b. 81 000 eurot c. 20 100 eurot d. 51 000 eurot 10. Bilansis kajastatakse ostjate laekumata arved ....... summas. Vastus: neto 11. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: Valige üks: a. D ostjate laekumata arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ostjate laekumata arvetest / K ostjate laekumata arved d. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 12. Varude pidev arvestus on: Valige üks: a
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260
Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle
AS A raamatupidamiskanne (edasine kajastamine soetusmaksumuses): D Lühiajalised finantsinvesteeringud 20 020 K Pangakonto 20 020 2. AS B deklareeris ja maksis AS-le A dividende 1 eurot aktsia kohta. AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 2000 K Dividenditulu2000 3. AS A müüs 1500 AS B aktsiat müügihinnaga 10,5 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 15 eurot maakleritasu. Raha sissetulek = 1500 aktsiat ×10,5 eurot/aktsia 15 eurot = 15 735 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 1500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 15 015 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 15 735 K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015 K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne:
· ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale; · ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud);
2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib
Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS
Kajastuvad bilansis järgmistel bilansikirjetel: · Ostjate tasumata summad · Ebatõenäoliselt laekuvad summad Kaupade ja teenuste eest tasumine võib toimuda kohe sularahas või teatud maksetähtajaga väljastatud arve järgi. Nõudeid ostjatele võib liigitada: · nõuded, mis laekuvad korrapäraselt ja tähtaegselt · nõuded, mis küll laekuvad, kuid mittetähtaegselt ja ebaregulaarselt · vaidlustatavad nõuded kvaliteedile mittevastavate kaubad · ebatõenäolised nõuded · lootusetud ja mahakandmisele kuuluvad nõuded. Müügiedukuse suurendamiseks ja raharingluse kiirendamiseks pakuvad majandusüksused tihti korduvostjatele mitmesuguseid soodustusi. Kaupade realiseerimisel ostjatelantavad soodustused on kõige üldisemalt rabatt, skonto ja boonus. Krediitmüügiga kaasneb mõnikord olukord, kus mõned ostjad ei tasu saadud kaupade eest.
muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne.
eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist. Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi. Inventuurid jaotatakse: - Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse
Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude otstarve Kindlustada operatsioonide sõltumatus Nõudluse muutustele kiiresti reageerima
eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist. Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi. Inventuurid jaotatakse: - Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse
avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu
Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. 14. Ettevõtte varad, nende liigitus. Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse kohaselt koosneb raamatupidamiskohustlase vara põhi- ja käibevarast. Käibevara hulka kuuluvad varad, mille kasutusiga on alla 1 aasta; mille kasutusiga on üle 1 aasta, kuid ühiku soetusmaksumus on madalam ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatud põhivaraobjektide miinimumväärtusest. Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus.
kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Soetusmaksumuse hulka arvestatakse – tooraine ja abimaterjali maksumus,
kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passiva kirjete kontod : 215 Laenukohustuse d 215/1 Lühiajalised pangalaenud
hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse inventuurileht, kus paberrahad näidatakse kupüüride kaupa, mündid summaliselt. Kingitud raha võetakse arvele: vara ja muud äritulud. Näide. Ettevõtte pangakontole laekub kingina saadud raha 10 000.- D 1014 SEB pank 10 000 K 3204 kingina saadud raha 10 000 3. Aruandekohustuslikud isikud. Kes nad on, kuidas toimub nendega arvestus.
1. Milline alljärgnevatest tunnustest ei pea esinema kulul? · kulu peab olema tehtud maksumaksja poolt · kulu peab olema tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse · kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud · kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega · kulu peab olema notariaalselt kinnitatud 2. Ettevõtluse kuluna ei käsitleta: · ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, energia, pooltoodete jms soetamist · teenuste eest tasumist · ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid · töötajatele makstud palkasid · Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule (ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 3. Kuidas jaotatakse kulud? · Püsikulud ja muutuvsd kulud
Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal.
Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700
Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110 Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või
mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39]. 6.1.3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt: · nõuded ostjate vastu; · maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13]. Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks: · arveldused ostjatega ja tellijatega; · arveldused aktsionäridega; · arveldused aruandvate isikutega; · arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18]. Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded: · arvete väljastamise kord;
Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kasutatavad kontod: tooraine,materjal,valmis- toodang,väikevahendid Vara võetakse arvele soetusmaksumuses. Kuludesse kandmise sagedus: 1)perioodiline arvestus(ei arvestata igapäevaselt;algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna;viiakse läbi inventuur ja tehakse kindalks lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi)
Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2
ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed Kõik e-poes esitatud kaubad on reeglina ettevõttel kohal olemas, mis tähendab kiiret kohaletoimetamist. Lisaks tegeleb Baltic Chess Group OÜ ka maleinventari, tarkvara ja raamatute edasimüügiga Baltimaade ja teiste EL riikide territooriumil. Ettevõtte põhilisteks partneriteks selles valdkonnas on spordiinventari- ja mööblipoed, reklaamiagentuurid jne. Baltic Chess Group OÜ üheks pakutavaks teenuseks on erineva taseme maleürituste korraldamine, milles on firmal suur kogemus.
2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4. Majandusaasta............................................................................................................. 9 3. VARADE ARVESTUS...................................................................................10 3.1 Varade inventuur ....................................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3.3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................... 12 3.3.1 . Sularaha arvestus............................................................................................... 13
annaabi.ee 
