10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K.Tilga
Õppematerjali autor
Lembitu järgnevatel põlvkondadel oleks igaühel 2 last, siis1970. a. elaks Lembitu järeltulijaid üle maailma 134 miljonit Ümera lahing 1210 september · Eestlased taganesid Võnnu alt Koiva lisajõe Ümera metsadesse, jäid sakslasi ootama · VANA AJALOOKÄSITLUS: eestlased tungisid sakslastele ootamatult kallale · UUS AJALOOKÄSITLUS: sakslased tungivad eestlastele peale. Mis on selle põhjendus? Liivimaa Henriku kroonika · Kroonikas kasutatud eestlaste ja sakslaste kohta sageli asesõnu: sakslased NAD, eestlased NEED · Ümera lahingu kohta: NAD (sakslased) liikusid Ümera poole, nägid eestlaste väge vastu tulemas · Lipukandja Arnold lehvitas lippu ja kutsus koonduma. NAD (sakslased) alustasid pealetungi. NAD läksid NENDELE kallale ja piiskop Albert sai raskesti vigastada Madisepäeva lahing 21.09.1217 · Madisepäeva lahingus sai surma Lembitu ilma juhita on võitluses allakäik · Surma sai ka Kaupo, kes kohapeal põletati
Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept
Lembitu langes ühe lätlase käe läbi, hukkusid ka teised vanemad Kapo, Wottele ja Maniwalde. Lembitu tappmist peeti nii suureks võiduks ,et tema pea võeti kaasa kui võidu sümbol. Rüüstamine lõppes alles siis, kui Lembitu vend Unnepewe uuesti rahu sõlmis. Lembitu on Läti Henriku kroonika poolt enim, 14 korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab nii mõndagi tema elukäigu kohta taastada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta (1211– 1217) kohta. Küll on Lembitu elukäigu ja positsiooni kohta hulgaliselt oletusi teinud hobiajaloolane Juhan Luiga, kelle arvates oli eestlastel ajavahemikus 1184–1217 ühtne kavakindel "välispoliitika", mille väljatöötajaks ja elluviijaks peab ta Lembitut. Muuhulgas usub Luiga, et Lembitu oli ka Sigtuna hävitaja 1188. aastal, mille järel ta sai "Lääne mere kaubateede valitsejaks. 3. Lembitu paistis kroonikas ennekõike silma sõjaretkedel eestlaste malevate juhina. Esimest
Lembitu langes ühe lätlase käe läbi, hukkusid ka teised vanemad Kapo, Wottele ja Maniwalde. Lembitu tappmist peeti nii suureks võiduks ,et tema pea võeti kaasa kui võidu sümbol. Rüüstamine lõppes alles siis, kui Lembitu vend Unnepewe uuesti rahu sõlmis. Lembitu on Läti Henriku kroonika poolt enim, 14 korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab nii mõndagi tema elukäigu kohta taastada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta (1211– 1217) kohta. Küll on Lembitu elukäigu ja positsiooni kohta hulgaliselt oletusi teinud hobiajaloolane Juhan Luiga, kelle arvates oli eestlastel ajavahemikus 1184–1217 ühtne kavakindel "välispoliitika", mille väljatöötajaks ja elluviijaks peab ta Lembitut. Muuhulgas usub Luiga, et Lembitu oli ka Sigtuna hävitaja 1188. aastal, mille järel ta sai "Lääne mere kaubateede valitsejaks. 3. Lembitu paistis kroonikas ennekõike silma sõjaretkedel eestlaste malevate juhina. Esimest
★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas
kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala:
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välj
sakslased vaherahu tingimusi ja ründasid läänemaal Ridala linnust ja samal aastal tungisid sakslased eestlaste maale. Madisepäeva lahing Pikapeale laastati maa, kurnati rahvas. Ikka enam ja enam tunti, et tarvis on maad vaenlastest vabastada ning need tagasi mere taha paisata. Asja etteotsa astus Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahhvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt. Venelaste abi jäi aga hiljaks. Eestlaste malev, suurusega 6000 meest, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid