Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küsimused filmi „ Malev“ kohta. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli Innocentius III?
  • Kes oli Riia Liivimaa piiskop?
  • Kes oli Lehola vanem vanemate vanem?
  • Mis on esimese öö õigus?
  • Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena?
  • Mis olid kärajad ?
  • Mida tähendas malev?
  • Millise lahingu eestlased haledalt kaotasid?
  • Millise linnuse juures toimus teine lahing?
Küsimused filmi- Malev-kohta #1 Küsimused filmi- Malev-kohta #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K.Tilga Õppematerjali autor
Küsimused filmi „ Malev“ kohta.
1. Kes oli Innocentius III?
-Rooma paavst
2. Kes oli Riia (Liivimaa) piiskop?
-Albert von Buxhoeveden
3. Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)?
-Lembitu
4.Mis on esimese öö õigus?
-On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale)
5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena?
-Varbola Manivalde

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
ppt

Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest

Lembitu järgnevatel põlvkondadel oleks igaühel 2 last, siis1970. a. elaks Lembitu järeltulijaid üle maailma 134 miljonit Ümera lahing 1210 september · Eestlased taganesid Võnnu alt Koiva lisajõe Ümera metsadesse, jäid sakslasi ootama · VANA AJALOOKÄSITLUS: eestlased tungisid sakslastele ootamatult kallale · UUS AJALOOKÄSITLUS: sakslased tungivad eestlastele peale. Mis on selle põhjendus? Liivimaa Henriku kroonika · Kroonikas kasutatud eestlaste ja sakslaste kohta sageli asesõnu: sakslased ­ NAD, eestlased ­ NEED · Ümera lahingu kohta: NAD (sakslased) liikusid Ümera poole, nägid eestlaste väge vastu tulemas · Lipukandja Arnold lehvitas lippu ja kutsus koonduma. NAD (sakslased) alustasid pealetungi. NAD läksid NENDELE kallale ja piiskop Albert sai raskesti vigastada Madisepäeva lahing 21.09.1217 · Madisepäeva lahingus sai surma Lembitu ­ ilma juhita on võitluses allakäik · Surma sai ka Kaupo, kes kohapeal põletati

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala:

Eesti ajalugu
thumbnail
4
docx

Eesti vabadusvõitluse kontrolltöö

★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5. Kirjelda koos aastaarvude ja nimedega ühte vabadussvõitluse sündmust. Peaorganisaatoriks oli Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt ja saadeti neile suuri kingitusi. Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eestlaste vabadusvõitlus

Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord:  Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3  Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4  Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5  Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
3
pdf

Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus

vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna nad said selle ajaga lisajõude juurde. 28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist koos muu rahvaga.

11.klassi ajalugu
thumbnail
6
docx

Muistne vabadusvõitlus

sakslased vaherahu tingimusi ja ründasid läänemaal Ridala linnust ja samal aastal tungisid sakslased eestlaste maale. Madisepäeva lahing Pikapeale laastati maa, kurnati rahvas. Ikka enam ja enam tunti, et tarvis on maad vaenlastest vabastada ning need tagasi mere taha paisata. Asja etteotsa astus Lembitu. Ta sõitis maakonnast maakonda ja kutsus kogu rahhvast otsustavale võitlusele sakslastega. Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt. Venelaste abi jäi aga hiljaks. Eestlaste malev, suurusega 6000 meest, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut

Eesti ajalugu
thumbnail
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Lindanise lahing, 1219. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Põhjala (Põhjamaad), 1219. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun