VARALISE VASTUTUSE LEPING Käesoleva varalise vastutuse lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud ___[ kuupäev ] __, __[ asukoht ]__ (1) ___[ Tööandja nimi ]_ _, registrikoodiga ___[ registrikood ] __/isikukoodiga ___[ isikukood ] ___, aadressiga __[ aadress ]__...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse instituut Õigusõpetus Kodutöö õiguse rakendamise kohta Juhendaja: Koostaja: Õppegrupp: Tallinn 2012 OÜ Arvutipood AKT 15.mai 2012 nr 1-2/3 KINNITAN Tallinn (allkiri) Tööandja nimi Juhataja ...
OÜ Arvutipood AKT 15.mai 2012 nr 1-2/3 KINNITAN Tallinn (allkiri) Tööandja nimi Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult tö...
Mida tähendab süüst sõtlumatu vastutus? Erandina töötaja süülise vastutuse põhimõttest on tööandja võimalus sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe sisuks on töötaja süüst sõltumatu vastutus temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Süüst sõltumatu vastutus tekib aga isikutel, kelle tegevus on potentsiaalselt keskkonnale ohtlik. Näiteks keskkonnalubade, keskkonna komplekslubade puhul, jäätmelubade puhul või vee erikasutuse luba nõudvate tegevuste puhul, pluss ohtlike kaupade vedu, geneetiliselt muundatud organismide ja mikroorganismide ning kemikaalide ja biotsiidide kasutamine. Töölepingu seadus (TLS) võimaldab töötajatega sõlmida varalise vastutuse kokkuleppeid, millega töötaja võtab endale vara säilimise eest süüst sõltumatu vastutuse. Sellised kokkulepped lihtsustavad oluliselt kahjujuhtumite korral töötaja vastutusele võtmist.
TÖÖLEPINGUSEADUS Õiguse alused 26.10.2010 Töötaja vastutuse piirangud: · Kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine · Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS §101 lg 1 alusel MIDA SAAB NÕUDA? · Kohustuste täitmise nõudmine · Õigus kohustuste täitmisest keelduda · Kahju hüvitamine nii varalise kui mittevaralise kahju korral · Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · Fü...
TÖÖÕIGUS. ÜLESANNETE KOGU Ülesanne 201 · Missugust vastutust kannab laohoidja? Vastavalt TLS § 75 lg 2 varalise vastutuse kokkuleppe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult. See tähendab seda, et töötaja ja tööandja on sellise kokkuleppe sõlminud eraldiseisva dokumentina ja on sellele omakäeliselt alla kirjutatud. Kuna laohoidjaga ei olnud sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppet, siis ei kanda ta vastutust kahju eest. · Kuidas toimub kahju sissenõudmine? Kahju eest vastutab juhataja ainult siis, kui tema töölepingus oli kirjutatud, et ta peab kontrollima eelmise juhataja tööd, kuna vastavalt TLS § 1 lg 1füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel. Juhul, kui juhataja töölepingus selline kirjand puudub, kannab kogu vastutust tööandja, kuna ei kontrollinud eelmise juhataja tööd ennem, kui läks töölt ära. · Kas vastutab ka äriühingu juhataja? Äriühi...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? 2. § 16. Töötaja hoolsuse määr 3. (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 4. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus n...
DS-1-E-P-tal Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Õigusõpetus AKT Tallinn 7.aprill 2011 Ettevõte nimetus: OÜ Aruvutid Adressaat: klienditeenindaja K Klienditeenindaja K teatas,et eelmisel päeva jooksul oli tekkinud kassa puudujääk, milleks on 2000 (kaks tuhat) krooni. Töötaja ei tunnista oma süü. Töötaja K-ga oli sõlmitud kirjalikult Varalise vastutuse leping vastavalt TLS § 75-le, kust lähtub,et töötaja K võtab sõltumata süüst vastutuse temale ülesannete täitmiseks antud vara säilitamise eest. Tulenevalt TLS §75-lt on otsustatud 5 kuu jooksul töötaja K iga kuu 400.00 krooni palgast maha arvestada. Juhataja Töötaja K (allkiri) ...
Õiguse alused vaheeksam vol2 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse) rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? V: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat lõppemisest arvates. 19....
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik. - Tööandjal on õigus küsida töötaja enesetunde kohta. - Haigestunud töötaja käest tohib tööandja uurida, kui kaua tema paranemine aega võiks võtta. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg - Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, ag...
ÕIGUSÕPETUS KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. 2. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 3. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis: a) ületab alaealise ke...
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja t...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks k...
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes 1. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu...
JURIIDILINE VASTUTUS Iseseisev töö 2011 Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega ja see on toimepandud õigusrikkumiste eest. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Meie ühiskonnas on igal Eesti kodanikul omad õigused ja kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus v...
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustav...
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Töölepingu seaduse olulisemad kokkulepped, mis saavutati KUUPÄEV: 24. aprill 2008 Töösuhte alustamine · Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega võrreldes veidi laiem. · Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule. Töötaja varaline vastutus · Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest; · Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või...
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja sead...
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja k...
1 Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenuks-et kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeks-ei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? Eelkõige töötaja on rikkunud Töölepinguseaduse § 75. Varalise vastutuse kokkulepe, vastavalt millele võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (TLS § 75 l 1). Antud juhul varaks võib lugeda natukene raha võetud omavoliliselt kassast. Tulenevalt sellest, peab töötaja tagastama tööandjale kassas olemasolevat summat kas kohe täisula...
Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm algkapital (euro) asutajate arv suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); Osaühing Alates 01.01.2011 saab 1 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta; Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt Aktsiaselts 1 25 000 eurot) ettevõtlusvorm minimaalse põhikapitali Täisühingul peab olema Täisühing nõue puudub vähemalt kaks osanikku ...
Tarbijakaitseseadus Tarbijakaitseseadus Kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. Seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Tarbijakaitseseadus (2) Tarbijakaitseseadus § 3 sätestab tarbija põhiõigused, alljärgnevalt: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; Tarbijakaitseseadus (3) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja ...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või tö...
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
*Y soovis Zlt osta erinevate pindade puhastusseadmeid.Kuna need olid kallid ja Y soovis tasuda nende eest ositi,siis sõlmiti omavahel kirjalik dokument, mille pealkirjaks oli leping.Lepingusse kirjutati, et Y on õigus nimetatud seadmeid vallata ja kasutada ja kohustus selle eest ettenähtud tasu maksta ning tasu ositi maksmise graafik. Lepingu sõmimise hetkest sai Y Zlt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata. Millise lepingu liigiga võis Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul olla tegemist ja kas nimetatud sisuga leping oli leping, mille sõlmimist soovis Y ka tegelikult ? *Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenukset kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja ö...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud...
ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Paberitootmisefirma soovis seoses tööde mahu ajutise suurenemisega tööle võtta kõrgekvalifikatsiooniga töötaja. Töö selles firmas toimus 3-s vahetuses (ka öösel) ja firmal oli 2 struktuuriüksust (üks Kehras, teine Tallinnas). Milline tööleping tuleks teha. Mida tuleb kokku leppida tööaja osas (summeeritud tööaeg) Kuidas kompenseeritakse öises vahetuses töötamine. Kuidas tuleks antud juhul kokku leppida töölepingu tingimus - töötegemise asukoht. Sinu vastus: Kuna tegemist on ajutise tööde mahu suurenemisega, tuleks teha tähtajaline tööleping, kuni saavutatakse teatud soovitud tulemus. Töötajaga tuleb kokku leppida töötegemise ajas. Oluline on et arvestusperioodilõpuks ei ületaks kokkulepitud tööaega. Öötöö konfisent on 1,25 Töötegemise koht tuleb kokkuleppida tööandjaga, kuna see võib kaasa tuua täiendavaid kulusid nii rahas kui ajas. Reeglina lepitakse kokku koht kohaliku omavalit...
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest Töövõtuleping Tööanda ja Töövõtja Lõpptoote või - töövõtja valmistab/teeb teenuse eest tööd ja annab ...
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÜLDISELT PILVETEENUSTEST..........................................................................................4 2.SEKUNDAARVASTUTUSE OLEMUS.................................................................................8 2.1.TEISELE ISIKULE KANDUV VASTUTUS...........................................................
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Tervisekontr...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise vältimine; ...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Ü...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööe...
1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, ...
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
7. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS Lk 93-104 7.1. ÕIGUSPÄRANE KÄITUMINE JA ÕIGUSRIKKUMINE. ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS. (7.2 -7.5) Lk 93-100 Õiguspärane käitumine õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õi...
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidlust...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Analüüs Õppejõud: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2015 ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Osaühing 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot, saab asutada ka ilma sissemakseta. Tasud algkapitali jooksvalt igakuu või mingi aja jooksul. Sissemakse võib olla ka mitte rahaline. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutam...
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja se...
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja t...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele ...
annaabi.ee 
