SCOTLAND Made by · is in northwest Europe that occupies the northwest Europe northern third of the island of Great Britain · part of the United Kingdom · bounded by the North Sea to the east, the Atlantic Ocean to the north and west, and the North Channel and Irish Sea to the southwest Flag Coat of arms Data · Capital: Edinburgh · Largest city: Glasgow · Languages: English, Gaelic, Scots · Demonym: Scottish · Head of State: Queen Elizabeth II · Total area: 78,772 km² (water 1.9%) · Population: 5,144,200 people · Currency: Pound sterling · Patron Saint: St. Andrew National symbols: thistle kilt tartan pattern bagpipe Flower of Scotland (national anthem) O Flower of Scotland, Those days are past now, When will we see And in the past Your like again, they must remain, That fought and died...
Üks vanaaja sõjamehe vapp Ma olen noor inglismaa sõjamees, chlodovechi venna poja poeg. Meie perekonnavapil on kaks välja punase, sinise, musta ja valge värviga. Need värvid on juba olnud ammusest peale. Punase saime mehisuse ja julguse eest, sinise aususe ja ustavuse eest ja musta ettevaatuse, tarkuse ning valmisoleku eest. Vapil on veel ka punane rist ja valge taust(see tähendab, et minu sugukond on terve elu siin olnud ja seda ei tohi vapilt muuta ) Minul on 20 kuldset triipu. Igal inimesel on erinevalt triipe isegi siis kui on samast perekonnast pärit. Triibud näitavad meie sõjaskäimist ja, et nad kuldsed on tähendab võimu. Iga kord peale viiekümnentat sõjakäiku saame ühe kuldse triibu aga kui on 50 triipu saame tähekesi. Tähed näitavad väepealikku olemist. Tähti saab iga inimene ainult ühe. Meie vapil on olnud ainult üks täht. Meie vapile lisandus minu naise poolt kolmas väli kus on kulli jala vahel nooled ...
SISSEJUHATUS Mis on heraldika? Heraldika (< lad heraldus "herold"), vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade, üksikisikute jm. vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust (ENE 1988 sub heraldika ). Heraldika objektiks on vapp. Vapp ei ole iseseisev objekt, see esineb alati mingil kandjal, Vapisümbolid on peaaegu alati kujutatud kilbil, mis tegelikult on vapi kandjaks ega oma iseseisvat sümboolset tähendust. Vappi võime vaadata ka pitseril, mündil, maalil, gravüüril, lipul, hoone fassaadil jm. Vapp heraldika reeglite järgi kujundatud värviline, hrl. kilbikujulise põhivormiga märgis, mida valdaja kasutab oma püsiva ja pärandatava tunnusena (EE 1998 sub vapp). Juba muinasajal kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja sümboleid, millel oli küll enam maagiline tähendus või mõeldud vaenlase hirmutamiseks. Juba
lendavad Soome maastikul Idee Soome iseseisvuse 80. aastapäeva puhul kujundatud meenemündist. Monaco euromündid 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 2002-2005 aasta müntidel kujutatakse Johannes Paulus II Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus kardinalide nõukogu vapp. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI Küpros
..............................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.........................................................................................................................................14 Kasutatud Kirjandus...........................................................................................................................16
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes.
kolme ja poole tuhande inimese jaoks. Mis kirikute juures omapärane on, on see, et mõlemad kirikud (Aleksandri ja Kaarli) on pühendatud ilmalikule valitsejatele. Tavaliselt pühendatakse kirikuid kas mõnele ususündmusele või mõnele isikule Piiblist. Tallinna Kaarli kirik on pühendatud Rootsi kuningas Karl XI. Narva Aleksandri kirik on pühendatud vene tsaar Aleksander II-le. Peasaalis pea kohal keskel laes on laerosett, kus peal on kolm lõvi. Kolm lõvi tähendavad vappi Eestimaa Kubermangu vappi. Laest veidi madalamal asetseb vitraazakende ring. Need aknad mõnikord leegitsevad (kui on sobiv ilm). Keskel on Jeesus, seal on tähed alfa ja oomega, vasakul Neitsi-Maarja, pealt võib lugeda välja nii Maria kui Narva. Ja paremal on Ristija- Johannes. Muidugi on peasaalis ka altar. Altaril on Jeesus ristil ehk krutsifiks. Risti all on tekst ja see on ainus luterlik kirik, kus lisaks eesti keelele on ka vene keelne tekst. Küünlajalad on algsed, aga taastatud
kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja MÕÕK. · Need on paigutatud ristatuna kahe torniga linnusemüüri vahele NARVA-NARWA 1345 · Linna pitseril on olnud erineva kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise
2013 1. RIIGI PAIKNEMINE Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritoluga sõnu, 20% moodustavad slaavi päritoluga sõnad. 4. LOODUS
Koja nurgas oli lahtine kolle, selle kohal kõrge mantelkorsten. Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Kojast läks trepp ülemistele korrustele, kus olid enamasti laoruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid
Lipp: Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontalllaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Linna lipuetaloni värvikoodid on: roheline 355 PMS ja kollane PANTONE YELLOW. Tervikuna kujutab krooni. Logost võib veel välja lugeda roosi koos roheliste lehtedega ning jõe. Logo: Sinine toon logos on valitud sama, mis Eesti lipul. Linna vappi ja lippu kasutavad linnavalitsus ja volikogu. Logo kasutamine on vabam. Loe lisa Põltsamaa logost ja selle kasutamisest. Pindala: 5,9 km2 Elanike arv 01.01.2009 seisuga: 4683 neist 2111 meest ja 2572 naist 2008. aastal: sündis - 40 last, neist 14 poissi ja 26 tüdrukut suri - 66 inimest
Kui tubakas oli toodud Euroopasse ja hiljem ka Eestisse, siis Raeapteek oli esimene koht kus seda müüdi. Ravi otstarbeks müüdi apteegis ka imerohte nagu näiteks ükssarviku sarve pulber, muumiatest tehtud pulber ning põletatud siilide ja pääsukese pesa pulbrit. Võis leida ka ravimeid mida kasutatakse tänapäevalgi, näiteks erinevaid ravimtaimi ja kohapeal destilleeritud piiritusi.Halli seinal võib näha 17. sajandist pärinevat Burchartite perekonna vappi. Kuigi 1422-1583 aastatel on apteeki üürinud paljud erinevad inimesed, Burchartid väärivad rohkem äramärkimist kui teised.Johann Burchart Belavary de Sykava saabus Ungarist 1580. aastal. Juba 1583. aastal üüris ta Raeapteegi, sama tegid ka tema järeltulijad kuni Johann Burchart IV ostis selle Tallinna Raelt ära. Burchartite perekonnas hakkati igat esimest poega nimetama Johanniks. See on andnud põhjuse rääkida Burchartite suguvõsast,
Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia. 28. Kõige paremini säilinud konvendihoone eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. 31. Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid Bernt Notke ja Hermen Rode. 32. Surmatantsude sõnum on elu kaduvus ja kõige surelikkus. Tallinna "Surmatantsu" maalis Bernt Notke. .
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujuti...
Müntide kujunduse autor on Austria kunstnik Josef Kaiser. 12 Portugal 1- ja 2-eurose müntidel kujutatakse Portugali kindlusi ja vappe, mida ümbritsevad Euroopa Liidu tähed. Need sümboliseerivad dialoogi, väärtuste jagamist ja Euroopa ülesehitamise dünaamikat. Müntidel kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1144. 2-eurose mündi serval on ühtlaselt paigutatud viis vappi ja seitse kindlust. Riikliku kavandikonkursi võitjaks osutusid kujundaja Vítor Manuel Fernandes dos Santose tööd, keda inspireerisid ajaloolised sümbolid ning Portugali esimese kuninga Dom Afonso Henriques’i pitsatid. Sloveenia 2-eurosel mündil kujutatakse luuletaja France Prešereni portreed ja sõnu „Shivé naj vsi naródi” ('Jumal õnnistagu kõiki rahvaid') luuletusest „Zdravljica”, mida kasutatakse ka riigi hümnis
· Tööerakond · Juhataja o. Strandmann Vabadussõda 1918-1920 · 28 novembrist 1918 3 jaanuarini · Nõukogude Venemaa ja Saksa väekoondiste vastu · Sõlmiti Tartu rahu leping · 1918 21 nov · 1922a Juunis kinnitas riigikogu ametlikult riigi lipuks · 1940 keelati eesti lipu kasutus · Pikkuse vahekord 7/11 Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi. vappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. · Väike vapp ilma tamme oksteta Põhiseadus · Võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 · Jõustus 21. detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika · 1921-1931 vahetus 11 valitsust. · Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930
2.2.2.8 Seotud subjektid (business actorid) Pädevusala kliendid: Andmesisestaja Pädevusala teenindajad: Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 5 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9 Mudelid 2.2.2.9.1 Business Use Case diagrammid a) pädevusala teenindaja rollis Vappi loomine Uudise loomine Uudise muutmine Vappi muutmine Vappide haldamine Uudiste haldamine Andmesisestaja
Proportsiooni saab määrata , kui kõikidel hoone liikmetel ja ehitisel tervikuna on üks arvutatud liige(modulus) kui ühtne põhimõõt." Portaal- hoone arhitektooniliselt kujundatud sissepääs Voluut -.spiraalselt rulluva otsa v. otstega arhitektooniline ehismotiiv v. ornament joonia kapiteeli iseloomulik ornament. Credenza sakramendikapp, puhvetikapp, serveerimiskapp. Kartuss- rull ääristus, pooleldi lahtikeeratud paberirulli meenutava dekooriga ehisraam, mis ümbritseb kirja, vappi, embleemi. Teemantkvaader- ristkülik , mille pind on viimistletud püramiidina või tüvipüramiidina. Maskaroon- stiliseeritud inim- või fantaasiaolendi groteskne näomask. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis talastikku kandes asendab sammast v. piilarit. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D
teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD 1)sõltusid oma isandast-feodaalides 2)olid sunnismaised 3) nad harisid põlde või maksid andamit 4)isandal oli talupoja üle kohtuõigus,õigus ihunuhtlusega karistada ja ka surma mõista5 )talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma 6)talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda 7)talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine 8)said ennast raha eest vabaks osta 9)jõukamad talupojad ostsid
Seal paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-18. sajandini. 6. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallinna väikesel vapil on punasel kilbil hõbedane rist. Selle vapi saamislugu on seostatud Dannebrogi legendiga. Algul oli ristivapp linna elus mõjurikka Suurgildi vapp, väikese linnavapi staatuse sai see 15.-16. sajandil. Tallinnas võib seda vappi näha Taani kuninga aias ning Suurgildis. 7. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Jah, mõjutas küll.Raekoda on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi. Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule.
Pärnu VanaPärnu linna asutas koos toomkooli ja katedraaliga SaareLääne piiskop Henricus. Kui paganatest leedulased selle 1263. a. rüüstasid, viisid kodanikud linna jõe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia vana linna rüüstamisel tulekahjus säilinud altaririst oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ja ehib siiani Pärnu vappi. 6 Linnade tuntus Pärnu Pärnu on olnud Eesti suvepealinnaks juba aastast 1996, kuid päike, meri ja rand on olnud selle linna märksõnadeks juba tervelt 170 aastat. Aga Pärnu on tuntud ka kui sadamalinn, hansalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks
Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, sümboolset teksti või kujutist. Mõned võisid olla dekoreeritud majasisesel ukseaval
Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed? Too paar näidet? 13. sajandi kunstiteosed on seotud romaani stiiliga, näiteks Haapsalu ja
aeg pidurdas Tallinna linna arengut, ja venelased! Selle perioodi suurimad saavutused kuigi olid sel ajal ka positiivsed hetkel. on just Lübecki õiguse andmine, uue Suur katk oli esimene märk Tallinna Sel perioodil avati Tallinnas esimese paekivist Toompea linnuse ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest. Gustav Adolfi gümnaasiumi, endises ülesehitamine, Tallinna väikse vappi Kui 1558. aastal algas Liivi sõda ja Püha Mihkli kloostris ja üldiselt väga loomine ja Tallinna linnamüüri 1560. aastal järjekordne ülestõus palju panustati hariduse arengusse. ehitamise alustamine aastal 1265! Tallinnas, siis Tallinna raad pidi otsustama, kuidas ja kellega jätkata Sel perioodil tekkis Tallinnal võimalus Sellel perioodil kogu inimese edasi
sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1883 selle lipu Korea sümboliks. · Valge taust sümboliseerib valgust ja puhtust ning väljendab rahuarmastust. ||| Jõud. |:| Sära, :|: Kuristik, ::: Põld. · LÕUNA-KOREA VÄIKE VAPP on kasutusel läänemaailmas. Sellel on kujutatud lootost, mis on Korea rahvuslill. · LÕUNA-KOREA SUURT VAPPI kasutatakse ainult tähtsatel riiklikel dokumentidel. Ta omab ainult ajaloolist, sümboolset tähendust. Pitser millega kujutist tehakse on 18 karaadisest kullast ja kaalub 2,15 kilogrammi. Tema pindala on 10,1 cm ja kõrgus 10 cm. Tema käepide on fööniksipaari kujuline ja fööniksipaaril on lootose oks nokkade vahel. ASUKOHT JA ANDMED Keel: korea Pealinn: Seoul President: Roh Moo-hyun Peaminister: Han Myung-sook
de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum. Oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Koja nurgas oli lahtine kolle ja selle kohal kõrge mantelkorsten. Dornse oli kojatagune tuba ja ainuke köetav ruum. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Petik- Kõrge teravkaarne niss Etikukivid- Kandsid maja omaniku nime, vappi, majamärki või mõnda sümboolset teksti või kujutist. Vanalinnas on ka säilinud mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama juba 13. Sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai alles 15. Sajandi alguses. Siis ehitati idaviilule 8-tahuline torn ja II korruse laiendamisel toetati uus välissein lahtisele võlvkaaristule, mis teeb raekoja väga eriliseks ja pisut lõunamaiseks. 1410 (15
4. SOOME LIPP JA VAPP Soome lipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast, valge lund ja valgeid soome öid. Soome riigilipp erineb rahvuslipust vaid selle poole, et risti keskel on kollase raami sees Soome vapp. Pääsusabaga riigilippu kasutab sõjavägi. Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ja see on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka soome suurvürstiriigi ametliku sümbolina. Usutakse, et lõvi pärineb Folkungite vapilt, nagu ka lõvi Rootsi vapil. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab tolle perioodi poliitilist olukorda. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Usutakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ega ole provintsidega seostatav. 6 7 5. SOOME KEEL JA RAHVASTIK
ühiskondlikku eripära: SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. 1710. aasta põlengus hävis raekoja sisemus, aknad ja ka esialgne uks. Raekoja taastamine viidi täielikult lõpuni 1786- 1787 aastal. Sellest ajast ongi pärit raekoja
Laos Laose demokraatlik vabariik Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao Üldandme: Pindala: 236 800km2 Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) Pealinn: Vientiane Riigikeel: lao keel Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit
Pealisehitis on dekoratiivne, sageli pärinedes kujunduselt algupärastest puuridest ning võttes miniatuurse puuri vormi väikeste sammaste või mingisuguste kuusekäbidega, prismade või lihtsalt lameda klotsiga, mille otsas asetsevad väikesed sambad. Ülemine ots võib olla ka sile või taevasfääri mudel (Manueline' ajajärgust), ja võib olla kroonitud tuulelipu või õiglusemõõka viibutava käega. Bragança regioonis on enamike häbipostide otsas neli kivist vappi, mis asetsevad ristikujuliselt ning millest ripuvad raudkonksud. Kivist mälestusmärgid (Padrão/padrões - mitmus) Need avalikud monumendid, mälestised kannavad Portugali risti ja vappi. Need püstitati Portugali maadeavastajate poolt, kui nad jõudsid uutele maadele. Neid võib näha endistes kolooniates, Madeiras ja Assooridel. Käsitöö Portugali kunstid ja käsitöö on märkimisväärselt varieeruvad ja pretensioonitud. Enamikes
riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Vapp: Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul.
müüri. Majad erinesid keskajal üksteisest vähe, sest ajastule oli individualism võõras ja omapäratsemist peeti häbiväärseks. Õige oli ehitada nii, nagu teised samast seisusest inimesed olid juba ehitanud. Majad olid praktilised ja asjalikud, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned detailid, mille ülesanne oli kaunistada. Üks selliseid motiive oli kõrge teravkaareline niss. Kui maja ukseni viis trepp, siis seisid selle kõrval sageli etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki või mõnd sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Iga ajastu jälgi, kuid eriti palju just hiliskeskaja pärandeid, on Eestis näha Tallinna vanalinnas. Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja- Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval.
Sellele vastandudes katab läänepoolsema piilari baasi Paradiisi sümboliseeriv viinapuuväät, kus kaks tuvi hoiavad nokas päästetud inimsüdant. Nii moodustavad need kaks kompositsiooni keskaegset dualistlikku maailmapilti väljendades ühe terviku. Reljeefide lame primitiivne laad jätkab Tallinna dominiiklaste ja Padise kloostrist lähtuvat traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr. Keskmisel piilaril kahe apostli vahel paikneb von Polli vapp. Torni seinal, peaportaali kohal näeme dolomiidist unikaalset ristikolmikut meenutamas Kristuse ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri
hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone,
suhtes (nt: Suomen juusto kevyt soome liht juust juust paber, papp juust kuna tarbija arveks, et tegemist on Soome kaubaga aga tegelikult tegi seda eesti firma); · Õiguskaitset ei saa tähis, mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; · Õiguskaitset ei saa tööstusomandi kaitse all Pariisi konventsiooni artikli 6 ter alusel kaitstud tähis, samuti muu tähis, mis sisaldab lippu, vappi või muud 10 sümbolit ning mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, kui puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; · Õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimistaotlus on esitatud või mida on kasutatud pahauskselt (nt: isik püüab oma nimele registreerida teistes riikides teistele isikutele kuuluvat tuntud kaubamärki);
sünnipäeva. 3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu Eesti riigivapi motiiv pärineb 13.sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti Vabariigi vapina kinnitati kolme lõviga vapp 19.juunil 1925 Riigivapi seaduses. Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940.aastal keelati senise vapi kasutamine. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses. Uuesti võeti ajalooline Eesri riigivapp kasutusele 7.augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6.aprillil 1993. 4 2. LIPU KASUTAMISE HEA TAVA Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp. Selle heiskamisega väljendame austust, rõõmu ja kurbust. Lipp märgib identiteeti ja riiklikku kuuluvust
kuid sellel on Moldova ja Valahhia sümboolsed värvid. Sinine tähistab taevast, kollane viljapõlde ning maavarasid ja punane rahva vaprust ja valatud verd. Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud, seetõttu vappi enam ei lisatud. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). Tsaadi lipp on Rumeenia lipuga täiesti identne, kuigi neil omavahel mingit seost ei ole. Rumeenia ja Tsaad tülitsevad selle pärast, kumb seda lippu tohib kasutada. (vt Lisa 2) Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil. Nimi, kool,klass 8
laiuga. Lipu laiud on vardapoolses osas suhtega 5:1:3:1:5. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest riigilipu ajaloos. Vastuolude vältimiseks ei ole lipuvärvidele antud ametlikku tõlgendust, kuid must, kollane ja roheline on Aafrika Rahvuskongressi lipuvärvid ning punane, valge ja sinine buuride ajaloolise kodumaa Hollandi lipuvärvid. Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ainuke riigilipp, millel on 6 värvi, kuid ei ole vappi ega ornamenti. Varasemad lipud. Vapp. 1928.1994. 1910.-1928. 1.2 Vapp Lõuna-Aafrika Rahvuslik vapikilp on kõrgeim visuaalne riigi sümbol. Riigi vapikilp võeti kasutusele Iseseisvuspäeval, 27. aprillil 2000.a. Muudatus kajastas valitsuse püüdlust esile tõsta demokraatliku muudatust Lõuna-Aafrikas ja uue rahvustunde olemust. Vapikilp on organiseeritud elementide komplektist isesugusel sümmeetrilisel munakujul
arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. Sümbolid Lipp ja vapp Võru linn omandas vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus ukaasis on juurde lisatud, et linn sai oma vapile kuuse seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. Ilmselt oli selle puu sagedane esinemine tähelepanu äratanud. 1864. ja 1866. senatile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kuni varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi kuuske kuldsel põhjal. 17.detsembril 1837 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju. Vapi värvid võeti ka lipule: kollane roheline kollane. (T.Oja ja E.Medijainen, Eesti vapid ja lipud, Tallinn 1993) Logo ja tunnuslause Logo autoriks on kunstnik Katre Lember. Logo kujutab Võru linna ümbritsevat looduskeskkonda, milleks on mägine maa, sügavad järved ja parasjagu päikest.
Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse. Rüütel võis võtta endale hümni ja vappi(talle anti üle suguvõsavapp). Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi. vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste ,,rüütellikkus" tähendust keskajal Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste ,,rüütellikkus"
Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt. Otsitakse välja peidetud vene ja jaapani püssid, milledest enamus on roostes ja osa neist täiesti kõlbmatud. Meeste rõivastus on veidralt kirju, jättes mulje, nagu oleks tegemist mustlaslaagriga. Et väeosa riietuselt vähegi ühtlustada, võtab Kuperjanov kasutusele pataljoni eraldusmärgi, mis kujutab endast valgeäärelist musta vappi hõbedase surnupealuu ja ristatud säärekontidega. Seda märki kantakse vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitatakse tollase viieharulise kokardi asemel pealuumärk. Jalaväe siniste õlakute asemel kantakse musti õlakuid. Üksuse varrukamärgist saab ühtluse ja lahutamatuse sümbol, mis kohustab võitlema ja andma isamaa eest oma elu. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov
isikuline kehis põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Tagajärg: vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustatud. Väikefeodaalid rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud. Suurfeodaalid krahvid, hertsogid, vürtsid, grandid, parunid. Kõige tipus kuningas süserään. Heraldika - Rüütliseisuse liikmeil kombeks lisada oma ristinime juurde kohanimi ning tarvitada sugukonna tunnusena vappi pärilikult edasiantav sümboolne värviline märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid. §7 Viikingid ja nende kultuur Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Nende ajavahemikuks loetaks aega 8. 11.sajand. Neid tunti eri nimede
13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid? Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse. Rüütel võis võtta endale hümni ja vappi(talle anti üle suguvõsavapp). Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi. vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste „rüütellikkus” tähendust keskajal Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste „rüütellikkus”
2000a andmete järgi 1,37milj elanikku Eestis. 20. Heraldika def japõhimõisted Heraldika ehk vapindus uurib igat liiki vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. (heerold ehk kuulutaja-ametimees,kes tundis vappe). Vapid tekkisid Lääne-Euroopas 12. sajandil, kui ristirüütlite kilpe hakati kaunistama värviliste maalingutega. Värvilised sümboolsed kilbimärgised olid kaugele nähtavad, mistõttu raudrüü alla varjuv rüütel oli äratuntav. Rüütlid hakkasid oma vappi kandma nii lahingutes kui ka turniiridel. Vapi põhielementideks kujunes kilp ja kiiver, algselt gooti stiilis. Heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama rüütlite isikuvappe. Vappe hakati kasutama ka lippudel, pitsatitel, rõivastel ja muudel esemetel. Vappide hulga suurenemine tingis kindlate reeglite koostamise. Teoreetiliselt ei tohiks olla kahte täiesti ühesugust vappi. Konkreetse isikuga seotud vapp muutus pärandatavaks
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
Tänapäeval on võimalik rahvaloendusel osaleda ka arvuti vahendusel. Heraldika def ja põhimõisted- vapindus , ajaloo abiteadus, mis uurib linnade, riikide suguvõsade jne vappe, nende teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane kaunistus- keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale. Tavaliselt on vapid reljeefsed. Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure: metallvärvused kuld ja hõbe ( asendusvärvused on kollane ja valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed- ustavus, lõvi- jõud, mehisus, suuremeelsus, küünistega kivi hoidev kurg- valvsus. Eesti vapp-Eesti
Eraldi oli peatükina välja toodud elementide loetelu, mida tuleb dokumentides kasutada. Allkirjastamine on kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kuid mittekohustuslik informatiivse sisuga kirjadel. Kirjal võib olla ka mitu allkirjastajat. Dokumendil peavad olema autori kontaktandmed, allkirja andmise kuupäev, vajadusel lisa-adressat ja lisamärge (kirja puhul füüsiline lisa, e-kirja puhul manus). Logo ja vappi koos ei kasutata. Ülevaade oli ametis kasutusel olevatest pitsatitest. Pitsatid hoitakse lukustatud kapis. Toodud olid ka dokumentide vormistamise nõuded (font, kirja suurus jne), dokumendi vormistamise etapid, ametis kasutusel olevad dokumendiliigid, ametkirjaliigid. Dokumendid kooskõlastab esimesena selle koostaja. Seejärel esitab koostaja dokumendi kooskõlastamiseks vahetule juhile. Kõik rahalised lepingud kooskõlastatakse juristi ja eelarvebüroo juhatajaga.
Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik, viimase osa (maakond, linn, vald), organisatsioon, suguvõsa, perekond või üksikisik kasutab püsiva tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid LääneEuroopas kasutusel olevad kilbi vormid: Kolmnurkne varjaagide e gooti Ovaalne itaalia Nelinurkne kumerusega all hispaania
Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik, viimase osa (maakond, linn, vald), organisatsioon, suguvõsa, perekond või üksikisik kasutab püsiva tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid LääneEuroopas kasutusel olevad kilbi vormid: Kolmnurkne varjaagide e gooti Ovaalne itaalia
kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu
annaabi.ee 
