Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanemliku käitumise mõju lapse arengule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanem, vanemaks, lapsevanemad, türannid, lapsevanemaks, omaette, teemasid, olukordi, haridusteaduste, valdkond, juhendaja, lilleoja, 2016, kasvatamine, asjana, küsimusi, pereelu, tõhusamad, vajadustest, koormatud, käitumishäired, põhilist, projektsiooni, nimetaja, küpsus, seoseid, tunnetuse, sidemeks, kogeb, vanemaga, mängimine, positiivsetMICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12
...................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel ...............................................................
uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule
perekonnastruktuur samaks või isegi endiseks. Ema ja isa ei suhtle tavaliselt omavahel ja lapsed peavad tembeldama ema ja isa kodu vahel. Tihtipeale kolib isa välja, sellal kui lapsed jäävad emaga ning isa käib neid ainult külastamas. Täpsemalt käib ta laste juures, et kuidagi kompenseerida oma kohalolematust. See, millest lapsed suurt kasu saavad, on isa positiivne sekkumine nende ellu, eriti kui seda jagub suurtes kogustes. See on mitte ainult väärtus omaette, vaid toimib ka negatiivsete tegurite leevendajana, nagu näiteks majanuduslik kitsikus või vaenulik või raske iseloomuga ema. Depressiivsete emade lapsed saavad täisikka jõudes paremini hakkama, kui neil on isaga head suhted. (Myllärniemi, J. 2010) Toon välja erinevad isarollid peale lahutust: „Hea isa“ – suhtleb lapsega aktiivselt ka peale lahutust, omab suurt tähtsust lapse tegemistes ja igapäevastes muredes ja rõõmudes. Paneb tähele lapse vajadusi ja sekkub
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE Essee Juhendaja: Lii Lilleoja, MA Tallinn 2014 Vanemliku käitumise mõju lapse arengule Iga laps on isiksus omaette. Isiksuse all võib mõista nii iseloomu või karakterit – inimesele iseloomulike omaduste kogumit, mis teeb ta teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Rääkides isiksuse arengust tuleb silmas pidada, et see on ühtaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine, kus tavaliselt keskendutakse laste füüsilisele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Olulist rolli mängib selles lapsepõlv, aga see, kelleks lapsed kujunevad, seda mõjutavad paljud tegurid.
süsteemi rakkude hävimist, hippokampuse kahjustusi, orbitaalfrontaalse ajukoore arenguhäireid). Nende muutuste tagajärjel võib tekkida raskusi oma ja teiste tunnete mõistmisel, impulsiivsust, rahutust, agressiivsusprobleeme, altisust stressile, mälufunktsioonide nõrgenemist ja psüühilist nõrkust. Täiskasvanu stressitaluvus on suurem kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad lapsi stressi eest kaitsma- lasta olla neil omaette, rahulikult, mitte pidevalt õppetades, liigsete inimeste eest, lärmi eest jne. Neil on vaja piisavalt taastumisaega. Agressiivsus on reaktsioon heameeleallikka kaotusele või hävimisele. Teiseks on see teade; tähendab, see on suunatud kellelegi, kes peaks selle vastu võtma ja seda mõistma. Seega on tegemist kommunikatsiooniga. Terve agressiivsus on nagu veri, mis ringleb psüühikas. See on energia, mis aitab lapsel teiste hulka minna ja seal endale kohta rajada. Laps vajab seda
Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui
Et puuet alguses tajutakse kui ohtu vanemate eneteadvusele ning kuna see sageli takistab neid elamast sellist elu, nagu nad sooviksid, võib see kaasa tuua vastuolulisi tundeid oma lapse suhtes. Tugev vastastikune armastus, mis aja jooksul siiski vanemate ja lapse vahel tekib, on suurim rikkus puuetega lapse elus – see aitab tal taluda paljusid ettetulevaid raskusi. Isolatsioon. Kui lapse puue ei ole väga raske, on ta väikelapseeas tihti teistega koos. Mida vanemaks ta saab, sda raskem on teiste laste mängudest osa võtta ning ta jääb mängust välja. Lahusolekud. Puuetega lastele saab tavaliseks osaks teistest lastest rohkem lahusolekuid. Raskete puuetega last peab mõnikord haiglas hooldama, paljud viibivad aeg- ajalt lühiajakodus või elavad tugiperekonnas. Minna ära vanemate juurest ja hästituntud kodusest keskkonnast võib ka raske vaimupuudega täiskasvanu jaoks raske olla. Teismoodi kohtlemine
Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju ........ Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Taon perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja ,,ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele
mängudes (Ugaste 2005:170). Õppima suunab last tema kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida enam küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima (Tuuling 2008:8). Kooselu peres tähendab, et pereliikmed on üksteisega tihedalt seotud ja suhtlevad omavahel. Et igaüks on omaette isiksus oma loomuse ja eripäraga, mõjutab iga üksiku pereliikme suhtlemislaad kogu süsteemi. On oluline, et osataks arvestada teiste pereliikmetega (Tuulik 2001). 2.1. Jagamatu tähelepanu Kuhu viib jagamatu tähelepanu? Olukorda, kus laps tunnetab, et ta on täiesti omaette koos ema või isaga, nad kuuluvad ainult temale. Sel momendil on laps emale või isale maailma tähtsam isik. On vaja ,et laps seda tunnetaks.
kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks. Laste mured vajavad kuulamist ja kõige parem on, kui seda teeb lapsevanem. Laps iseenesest on ühiskonnaliige, kelle vastutus ja roll selles pidevalt süvenevad. Samuti paneb ühiskondlik elukorraldus vaikimisi paika normatiivid, mis esitavad teatud nõuded selle liikmele. Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000)
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesotsas vanemad. Selletõttu arutlevadki paljud lapsevanemad erinevates internetifoorumites, millised kasvatusstiilid ja –meetodid on õiged või valed ning kuidas kasvatada õnnelikku last. Iga lapse arenguetapis on erinevad võtted ning käitumisviisid, mida tuleb kasutada. Autor on valinud 3.- 6.eluaasta vahelise perioodi, sest tulevase alushariduse pedagoogina tahab aidata lapsepõlved uuel generatsioonil võimalikult muretuks teha koostöös koduga. Kuidas kasvatada õnnelikku last 3.-6.eluaastal? Umbes 3
hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka. Oluliseks tuleb pidada koduseid väärtushinnanguid. Vanemad peaksid olema autoriteedid ning eeskujud. Laps näeb kodus kõike, ka konfliktisituatsioone, oluline on kas ja kuidas need lahendatakse. Lapse kiitmine ning ka karistamine on tähtis. (Rogers, 2008, 25). Lapsevanemaks ei ole sündinud mitte keegi, see roll vajab õppimist ja ettevalmistust, mis omakorda algab lapsepõlvest. Suurema riskiteguriga on need pered, kus vanemad ei suuda ise hakkama saada oma stressi või konfliktiolukorraga, on liialt egotsentrilisteks, sotsiaalses isolatsioonis huvipuuduse, ükskõiksuse või elukoha eraldatuse tõttu. Lastel aga on piiratud võimalused meile oma probleeme teatavaks teha. Kui nad ise ei leia selleks sõnu, kasutavad nad käitumist kui suhtlemisviisi
Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga; · milline on enamus laste enesehinnang; · teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; · teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut.
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“
..................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4
sekundi jooksul punaseid välgunooli. Multifilmis vaatamisest kõige enam kannatada saanud lapsed olid transilaadses seisundis, nad ei suutnud korralikult hingata ning kurtsid, et silme ees virvendab pidevalt too tegelane. Mõnel lapsel ilmnesid haigusnähud siis, kui juhtunut näidati taas teleuudistes. Meedikute hinnangul oli tegemist fotosensitiivse epilepsiaga, millel on ka grupihüsteeria tunnused. Tavaliselt mööduvad taolised haigusnähud kiiresti, kuid asjatundjad hoiatavad, et lapsevanemad ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE? Perefoorumeid lugedes riivab üsna tihti silma teema vägivaldsetest multifilmidest või fantaasiafilmidest, millesse laps siis ,,upub". Drastilisemad on näited, kus kuue-
LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
treeningprogrammi, milles esimesel kursusel osales ainult 17 vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme. Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET. Selle programmiga on tõestatud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt. Nad võivad õppida oskusi, mis aitavad laste ja vanemate vahelisi suhtlemiskanaleid mõlemat pidi avatuna hoida. 1.1. Vanemad on inimesed, mitte jumalad Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad mängima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise pühasse maailma, tunnevad nad, et peavad üle võtma ka Vanema rolli ja kohustsued. Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine. Niiviisi saavad nii vanemad kui ka õpetaja teadlikuks sellest, mida vastaspool ootab (Hujala, 2004). Sotsiaalse olendina on lapse arengus kesksel kohal tema sotsiaalsus – kujunemine isiksuseks
Indigo-humanist asendab kollase ja violetse, indigo-konseptualist kuldse, rohelise ja violetse. Indigo-kunstnik asendab sinise ning violetse, interdimensionaalne indigo violetse. Niisiis on meil indigo värv tõenäoliselt varsti kõigil neljal tasandil. 1.2 Toimetulek indigolastega. Indigolastega tuleks hakata rääkima juba sünnist alates ja just nimelt tõsiselt. Soovitatakse, et alates hetkest, mil nad rääkima hakkavad, olgu lapsevanemad nendega avatud. Laske neil alati välja öelda, mis neil südamel on. Isegi siis, kui nad beebid on, rääkige nendega tõsiselt. Tähtis oleks muidugi ära tunda, kas Teie laps on indigolaps või ei. Kui jõuate äratundmiseni, et Te kasvatate indigolast, siis tuleb hakata lapsega rääkima, kui täiskasvanuga. Nende lastega ei saa Te rääkida ülalt alla, sest nad nii-öelda sülitavad Teie peale, kui Te neid ülalt alla kõnetate. Nad ei ole sellised lapsed, kes austaksid vanu inimesi
rühmas õppe- ja kasvatustegevust kavandatakse ning koostavad vastavad kavad omavahelises koostöös. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Nädalakava koostavad rühma pedagoogid omavahelises koostöös, arvestatakse eelmise nädala kokkuvõtet, laste huvisid ja individuaalseid arenguvajadusi. Lühema perioodi kava (nädala või kuu vm) pannakse tavaliselt välja ka rühma stendile, et lapsevanemad saaksid kursis olla rühmas toimuva õppe- ja kasvatustegevusega. PÄEVAKAVA Päevakava koostamise alused on sätestatud määruses ”Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (1999). Päevakava koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste individuaalsete vajadustega.
armastad ja hoolid temast. Siis lapsed lihtsalt käituvad hästi ja vanemad ei pea nii palju nende pärast muretsema. Lapsed on rõõmsameelsed ja sõbralikud, kui vanemad näitavad omapoolset huvi laste vastu ja kiidavad neid, kui nad on midagi hästi teinud. Paljude autori seisukohtadega ma olen nõus, sest need on hästi ära seletatud ja usun, et need peavad ka päris elus paika. Kuna ma ise pole veel lapsevanem siis ei oska omalt poolt argumente lisada ega ka autori poolseid võiteid ümberlükata. Aga nii palju kui ma õe ja venna lastega kokku olen puutunud siis rääkimine ja armastuse näitamine on palju paremad kui karistamine. Omalt poolt võin tuua näite, kui mu õe ja venna tütred mängisid omavahel ja üks tüdrukutest oli kade andma oma nukku teisele. Rääkisin tüdrukuga, et miks sa ei anna teisele oma nukuga mängida, kui teine omas kodus lubab küll tal oma asjadega mängida. Ütlesin
keetmist tühjendan veekeetja. Televiisor on kinnitatud seina külge, lapsel puudub võimalus seda kätte saada. Samuti on kõik kodukeemia ja ravimid lastele kättesaamatutes kohtades. Lastehoiu läheduses ei ole suure liiklustihedusega tänavat, samuti on maja ees parkla kus saavad lapsevanemad lapsed turvaliselt autosse viia. Maja eest ei sõida mööda juhuslike autosid, maja on tupik tänavas. Lastega õue minnes panen neile kindlasti selga helkurvestid, see on juhuks, kui mõni auto sõidab parklasse oleks laps juhile hästi nähtav, isegi siis kui laps viibib eemal. Lapsehoidjana viibin lastega palju koos, kindlasti olen üks inimestest
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi, sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees. Kasvukeskkonna füüsilised tegurid ja õpetaja õppe- ning kasvatustegevus (kuidas seatakse tegeluste eesmärgid ja kuidas neid läbi viiakse, õpetamise meetodid jne) mõjutavad suhtlemist ja omavahelist läbisaamist. Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid.
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
annaabi.ee 
