Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138)
See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138)
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad
Mäng mitte ainult ei peegelda juba omandatud sotsiaalseid oskusi, vaid selle käigus omandatakse ka uusi. Sotsiaalses mängus arenevad laste keelelised oskused ning õpitakse ennast kontrollima. Eakaaslastega mängimine pakub lastele võimalusi suhelda teistega ning õppida-praktiseerida sotsiaalseid oskusi. Lapse arengut silmas pidades on oluline toetada ja juhendada väikelaste mängu, samuti luua tingimusi, et nad saaksid mängida omaette ja koos kaaslastega. Mäng toetab ka sotsiaalsete oskuste ja emotsioonide kontrolli arengut. Kuna mäng on seotud rõõmuga, võib see olla suureks õpimotivaatoriks. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 A. Niilo, E. Kikas 120-136) 7 4. Kokkuvõte Käesolevas töös püüdsin välja tuua leitud materjali põhjal laste ja nende perede erinevaid raskusi. Perede suhteid, toimetulekut, arengukeskkonda
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmuse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
Üheks põhjuseks lapse tahtmisest olla tähelepanu keskpunktis võiks olla ka see, et Leo on kõige vanem laps peres ja tõenäoliselt ta ei ole ümbritsetud soovitava tähelepanuga. Võib olla just selle pärast laps tahab olla kõige parem mänguväljakul, et lapsevanemad osutaksid temale seda ebapiisavat tähelepanu ja kiitaksid teda. Aga laps ei saa seda tähelepanu ja see kindlasti mõjub lapse emotsionaalsele seisundile. Samuti natuke autoritaarne kasvatusstiil ka mõjub lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele käitumisele. Analüüsides situatsioone, me näeme, et laps kardab täiskasvanute reaktsioone oma käitumise suhtes ja ta on alati valvas. Teha järeldust, et laps kardab vanemaid, me võime tuginedes sellele, et laps ei hakka paluma abi täiskasvanutelt ning ta püüab lahendada probleeme iseseisvalt. Laps on sõnakuulelik ja kohe teeb seda, mida palub täiskasvanu.
- vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha. - vastutus tuleb kõnealla vaid sihipäraselt ettekavatsuslike tegude puhul. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, kus väliskeskkonna mõju puudub. Suhtlemistõkked - kommunikaatori loodud barjäärid - ükskõikne, üleolev suhtumine kuulajasse - väsimus - pikad monoloogid - ebakompetentsus - vanemlik käitumine - teate vastuvõtja poolt loodud tõkked: kuulamistõkked, tervise probleemid, mõttelaiskus Stereotüüpide toimimine Määratakse ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. - inimgrupile on omased teatavad tunnused - üritatakse grupile kuuluvad omadused omistada igale selle grupi indiviidile Nt on välismaalased eestlasi hinnanud nii tublideks ja töökateks, kui ka kinnisteks ja ebasõbralikeks
sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate
kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnnetuste ja ebameeldivuste eest. Aga ometi tähendab vanemaks olemine ka riski. Ükski laps ei saa kunagi täiskasvanuks, kui ema- isa tema eest otsustusi teevad. Tänapäeva inimene, sealhulgas ka lapsevanem on järjest enam ühiskonna kiire arengu tõtu üle koormatud ja ei suuda tihtipeale adekvaatselt hinnata enda mõju lapse arengule. Lapse kasvatuses minnakse kaasa moodsate mõtteviisidega, mille mõju lapsevanem ei mõista enne, kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist. Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda tuttavates situatsioonides.
" Ütled nii: ,,Meelis, sa ei ole päris täpselt aru saanud viimasest lõigust siin õpikus. Ole hea, too raamat ja vaatame selle koos läbi!" 12 Otsene vaatlus: sagedus, intervall, kestvus. Fikseeritud intervallid Õpilane ............ Klass........ Kuupäev Kordade arv aja jooksul Kokku mitu korda 00 15 30 45 1-vahele rääkimine 2- kaklemine 3-liikumine Käitumisanalüüsi ABC A- viitab eelnenud tingimustele (antecedent condition), s.o, mis eelnesid lapse käitumisele B- viitab käitumisele enesele (behavior), s.o, mis laps tegelikult füüsiliselt teeb, mitte mida õpetaja arvab last tegevat C- viitab lapse käitumise tagajärgedele (consequence), s.o, mis juhtub lapsega ning kuidas reageerivad teised Küsimustikud nii nimetatud hinnanguprofiilid, lahenduse identifitseerimise skaala vaatlusandmed õpetajalt.
JÕUKOHASUSE PRINTSIIP NÄITLIKKUSE PRINTSIIP INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP Õppemeetodid: Õpetajakesksed: Seletus Jutustus Näitvahendi tutvustus Koostöömeetodid Õpetaja ja lapse koostöö: Laste küsitlemine Lastega vestlus Rühmatöö Lapse iseseisev tegevus Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid Kasvatusstiil on kasvatusviis ehk vanemate kasvatuslik eripära. Lapsevanemate käitumisviis, mis väljendab nende arusaama, kuidas olla hea lapsevanem. Stiilid: Autoritaarne- vanemate käskude/keeldude kaudu kasvatamine, ranged reeglid, mida peab jälgima. Lapsel pole õigust vaielda/ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad ühendada selged piirid ja sooja koduse keskkonna, juhendavad last olemata võimukad, lubades lapsel osaleda tähtsate otsuste tegemisel
*elufilosoofia- mingid printsiibid ja ideaalid, mis aitavad inimesel integreerida ja kooskõlastada oma käitumist erinevates situatsioonides; mis on internaliseerimise lõppaste: isiksuse vaade kogu maailmale – väärtussüsteem, mille objektiks on sisuliselt kõik, mis on teada või mida on võimalik teada saada 16.märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis
Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5
Kuid sagedamini märgiti, et ravi- ja õppeasutustelt saadud abi oli ebapiisav, vastavalt 45% ja 41%. Selle põhjal võib öelda, et riik ei ole veel jõudnud sinnamaani, kus teadvustatakse, kui palju vajab puudega inimene või puudega lapse pere nii majanduslikku, sotsiaalset kui ka füüsilist abi. Antud perekonnad on jäetud tähelepanuta ning loodetakse enam nende isetoimimisele ja hakkamasaamisele. Lapsele puude vormistamise peab lapsevanem ise algatama, esitades sotsiaalkindlustusametile ekspertiisitaotluse, mille vaatab üle ka arstliku ekspertiisi komisjon. Toetused puudega lapse puhul on 69 eurost kuni 80 euroni, olenevalt puudest. Toetus puudega lapse vanemale, kui ta ei tööta ega ole lapsehoolduspuhkusel on alla 20 euro. (Loengumaterjalid) Seega võib lapsevanem oma puudega lapse hooldamise eest saada maksimaalselt kuni 100 eurot kuus. Kuid üksikvanemal, kes ei saa oma erivajadusega lapse
Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 7 1. inimene on vähemalt teatud piirini vaba olend, keda võib pidada vastutavaks oma tegude eest 2. ühiskonna liikmena kuulub igale inimesele olulisi õigusi ja kohustusi 3. inimest tuleb mõista kui väärtust omaette („absoluutväärtust”), mida ei saa käsitada vaid vahendina või ebaisikulise materjalina 4. inimest puudutavaid otsuseid tehes tuleb arvestada tema individuaalsust 5. inimesel on teatud põhiõigused, mida ei tohi temalt võtta ükski ühiskond või teine inimene Eetilisi küsimusi kasvatuses võib rühmitada järgnevalt: 1. kasvatuse eesmärki puudutavad küsimused; küsimused, mis puudutavad eesmärkide ja vahendite suhet, puudutavad samuti eetilisi probleeme 2
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Juba kolme-nelja-aastasel lapsel on esialgne mina-pilt välja kujunenud. See koosneb nii teadmistest iseenda kohta kui ka suhtumisest iseendasse ehk enesehinnangust. Peale varast lapseiga satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, kus teda hakkavad mõjutama nii mängukaaslased kui ka täiskasvanud. 2.1. PERETÜÜP JA ENESEHINNANG Kuidas mõjutab vanemate lähedus ja kontroll lapse enesehinnangut? Laias laastus võib eristada nelja kasvatusstiili. 2.1.1. OPTIMAALNE KASVATUSSTIIL Vanemad: Hoolivad ja tähelepanelikud, jätavad ka lapsele otsustamisruumi. Laps: Tõenäoliselt saab temast tasakaalus hingeelu ja normaalse enesehinnanguga isiksus.(6) 2.1.2. (KÕIKE)LUBAV KASVATUSSTIIL 6 Vanemad: Lapsega emotsionaalselt ja hingeliselt väga lähedased. Armastust väljendab n-ö vabakasvatus, kontrolli on vähe ja piirid lubatu-lubamatu vahel hägused.
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD
mängudes (Ugaste 2005:170). Õppima suunab last tema kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida enam küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima (Tuuling 2008:8). Kooselu peres tähendab, et pereliikmed on üksteisega tihedalt seotud ja suhtlevad omavahel. Et igaüks on omaette isiksus oma loomuse ja eripäraga, mõjutab iga üksiku pereliikme suhtlemislaad kogu süsteemi. On oluline, et osataks arvestada teiste pereliikmetega (Tuulik 2001). 2.1. Jagamatu tähelepanu Kuhu viib jagamatu tähelepanu? Olukorda, kus laps tunnetab, et ta on täiesti omaette koos ema või isaga, nad kuuluvad ainult temale. Sel momendil on laps emale või isale maailma tähtsam isik. On vaja ,et laps seda tunnetaks.
lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne. MacArthuri Suhtlemise Arengu test uuritakse lapse kõne arengut vanemate raportide alusel. Telegrammi stiilis rääkimine kui laps hakkab rääkima kahesõnaliselt. Öeldakse lapsele lause, nt Tädi sõidab autoga poodi, laps ütleb ,,tädi auto". Kõne omandamise teooriad Kõne arengut vaatlevad tavaliselt psühholoogid või keeleteadlased. Õppimisteooria (esindja F. Skinner) rõhutatakse, et on oluline kui palju lapsega räägitakse, oluline on anda lapsele tagasisidet (laps ütleb midagi mingis olukorras, siis
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.) o Lapselt vaja küsida, mida joonistab Taju. Mis põhiline- kas vorm või värv? o Kui anda esemed, mida tunneb erivärvilistena, valib vormi järgi, kui võõrad esemed, valib värvi järgi. o 80% 2-2,5-aastastest lastest eelistavad tuttavate asjade vormi. Kuulmine
kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks. Laste mured vajavad kuulamist ja kõige parem on, kui seda teeb lapsevanem. Laps iseenesest on ühiskonnaliige, kelle vastutus ja roll selles pidevalt süvenevad. Samuti paneb ühiskondlik elukorraldus vaikimisi paika normatiivid, mis esitavad teatud nõuded selle liikmele. Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida.
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
