Vanemate roll lapse elus Iga laps vajab enda ümber ema ja isa, kes suunaksid teda õigele teele. Kes oleksid sammuti eeskujuks ning väljendaksid hoolivust ja armastust. Kuid miks ei ole olemas kõigil lastel vanemaid siis kui neid kõige rohkem vajatakse? Tihti teismeliseeas ei mõista me vanemate olemasolu nad tunduvad nii pealetükkivad ning tüütud olevat. Kuid kui tekib probleem mida ei suuda ise lahendada, siis teoreetiliselt esimese asjana pöördutakse ikkagi ema või isa poole. Kuna nad on kogenumad ning oskavad probleeme lahendada rohkem kui meie vanuses noored. Kuid paljudel noortel puudub isa või ema kasvatus või üldse puuduvad vanemad. Kõige tähtsam on siiski perekonnas kasvatus, kui lapsel on vabakasvatus siis mõneljuhul tuleb see kasuks. Kuna siis õpib laps ise enda vigadest ning saab tunda mis asi on elu elamine. Paljudel noortel on aga kodukasvatus, nad ei tohi veeta enda vaba aega sõpradega vaid peavad pühenduma...
Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnu...
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasvatuse, oskab ta olla viisakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad näevad samuti seda viisakust, ning see annab lastele nende e...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas.......................................................
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nen...
Liivalaia Gümnaasium Referaat Vanemate osa laste kasvatamisel 2008õa Sisukord Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest lk3 Vanema kohustused igaühe vaba valik? lk4 Vanemate roll laste elus lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest Pahatihti mehed ei taha või ei pea vajalikuks maksta naisele, või õigemini lapsele, alimente ning naine ei viitsi jamada kohtu kaudu elatusraha väljanõudmisega. Kohut käia on ju üsna tüütu. Kuigi on tõenäoline, et naispool selle kohtuasja võidab, kui mehel pole just väga head advokaati naisele vastu panna, on vaja emal enne palju pabereid korda ajada. Alates hagi 2 koostamisest ja lõpetades lapsele tehtud kulutuste tõestamisega, muidugi tuleb vahel tõestada ka isadust, sest mehed kasutavad kõiki võimalusi...
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma las...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ............
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Kadi Koemets 11.A klass Printsess Diana on kord öelnud, et kallistused suudavad teha tohutul hulgal head – seda just lastele. Selle mõttega ei ole võimalik mitte nõustuda, kuna me kõik peaksime teadma, kui head on armastavate inimeste embused. Kahjuks ei ole alati saanud lapsed taolist hellust ning hoolt oma vanemate poolt tunda. See võib olla tingitud kas aja või kultuuri iseärasustest või hoopiski vanemate puudumise tõttu. Nii laste kui ka nende vanemate enda jaoks on väga tähtis mõista, kui suur roll on neil laste elu kujundamisel. Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpe...
! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
Vanemate rollid ja suhted noortega Kuna aegkond on muutunud, siis on muutunud ka põlvkondadevahelised suhted. Vanemate roll laste elus on suurenenud ja muutunud lastele väga vajalikuks. Tänapäeval vajavad lapsed vanemaid rohkem, kui nad ise arvavad. Lapsed ei oska teha ise tarku ja õigeid otsuseid, vaid vajavad selleks vanemate toetust ja tarkust, just vanemate abiga tuleb leida see õige siht, mida mööda liikuma hakata. Lapsed aga arvavad, et just tänu arvutile, saavad nad elus hakkama. See võib aga vahest olla väga vale arvamus. Mõned lapsed ei oska tegelikult arvutiga muud tehagi, kui ainult mängida. Arvutis leidub väga palju pettust ja kui pettust tõsiselt võtta, võibki lõpetada oma eluga väga vales kohas. Selleks ongi vaja vanemate toetust, sest nemad teavad, mis on õige ja mis on vale, kuna nemad on ka selle raske tee läbinud ja mitte üksi, vaid peamiselt nende vanemate abi ja toetusega. Peale selle, et vanemad peavad aitama l...
Suhted lähedaste vahel läbi aja Me kõik teame, et igapäevaselt muutub tehnika, kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et ajas muutub ka suhtumine oma lähedaste vastu ning muutuvad prioriteedid? Võib-olla on aga tehnika ja põlvkondade vahelised suhted seotud ning samas ka vanemate roll lapse elus. Igapäeva elu muutub üha kiiremaks- töö/kool, kodu., pere. Inimestel puudub liigne aeg, igat hetke kasutatakse puhkamiseks ning nii jääb tunne, et selleks mis on päriselt tähtis ei ole aega. Tänu tehnika arengule, on võimalus helistada oma vanavanaemale või suhelda läbi videokõne oma vanaisaga, kuid kas see on see ühtsuse tunne, mis ühe perepuhul tähtis on ? Me ei tunne inimeste keha soojust, me ei saa patsutada läbi arvuti ekraani üksteisele õlale, me saame vaid üksteist tuimalt ekraanist jälgida ning rääkida. Muidugi ei saa öelda, et see võimalus halb on, kuid lähedus, mis ühe perekonna vahel olema p...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna sises...
Laps on kodu peegel Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Laps viibib enamasti koos oma perega, seepärast on vanematel, vanavanematel ja lähedastel sugulastel väga suur ja oluline roll lapse väärtushinnangute, suhtumise ja käitumise kujunemisel. Vanemate kiire töö ja elutempo tõttu viibivad lapsed palju vanavanemate juures. Lastele see tavaliselt meeldib, sest üldjuhul on vanavanemad leebemad ja vastutulelikumad kui ema ja isa. Memmed ja taadid poputavad lapselapsi mitmel moel- ostavad palju maiustusi, lasevad kaua televiisorit vaadata, lubavad mõned õhtused hambapesud vahele jätta ning lahkudes annavad alati pisut taskuraha. Isegi oma muresid on neile vahel parem kurta, sest nad oskavad oma elutarkuste põhjal väga head nõu anda. Vanavanemate juures viibimine on laste jaoks ka igati hariv. Vanade inimeste sõnavara on väga mitmekesine, nad kasutavad huvitavaid väljendeid mis jä...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KOHUSTUSTEST MARCUS TULLIUS CICERO JÄRGI Essee TALLINN 2014 Olla inimene tähendab täita rolle ja rollidega kaasnevaid kohustusi. Täitmiseks on nii need rollid, mis on ise endale täitmiseks võetud kui ka need, mis elu täitmiseks on andnud. Näiteks kui ma mõtlen enda peale, siis ma olen naine, ema, abikaasa, tütar, sõber, töötaja, ülemus, tudeng, kodanik, naaber jne. Kõik need rollid on lahutamatult seotud kohustustega, mis teeb kohustused justkui elu sisuks. Rooma filosoof Marcus Tullius Cicero, kes oli poliitik, advokaat, oraator, poliitika teoreetik, konsul, konstitutsionalist, lisaks poeg, abikaasa, isa, on pühendanud kohustustele ja nende olulisusele mitmeid arutlusi viidates, et kohustused on küsimus, mida on käsitlenud paljud filosoofid ning see on küsimus, mis on leidnud teistest küsimustest laialdasima rakenduse....
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada ...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
Õnnelik lapsepõlv Igal pool maailmas sünnib päevas mitusada tuhat last ning nemad ei saa valida, mis riiki ega mis rahvusesse nad sünnivad. Nemad tulevad ilmale ja peavad saama hakkama, ükstapuha kuhu keskkonda nad sattunud on. Vahet pole, kas laps sünib heaoluriiki või mitte, toime peavad tulema kõik. Osadel lastel saab olema raskem, teistel jälle kergem see lapsepõlv. Laps vajab oma eluea alguses vanema hoolitsust, süüa, juua ning tegevust, kui see on tagatud, siis võib laps olla rahul. Mõndades riikides on need olukorrad halvad ja ka kohati kohutavad, siis võib lapse lapsepõlv muutuda kohati väga kurvaks ja õnnetuks. Näiteks enamustes Aafrika riikides on olukorrad halvad, igapäevase vee ja söögi olemasolu on kohati kaheldav. Kuid ka seal saab oma lapsepõlve rõõmsaks teha. Õnnelik lapsepõlv on siis, kui lapsel on põnevad ja huvitavad päevad. Laps saab piisavalt mängida nii ük...
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd, maksude maks- ...
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku a...
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“..............................................................
Inimene elu vangistuses Maailm on koht, kus võib elu olla täis kannatust ning osad on elus leppinud maailmas toimuva olukorraga. Üritatakse aru saada elust, selle olukorrast ja luua endale sobiv maailmavaade. Kui olla müügimees ja teenida raha vanemate ning perekonna elatamiseks on see kindlasti raske. Kuid hiljem võib headus ringiga tagasi tulla. Elu keerleb selle ümber, kuidas iga inimene loob oma teekonna surmani. Paljud meist võivad kannatada depressiooni, sotsiaalse rahulolematuse või ängistuse käes, kuid siiski loodetakse elu paremaks muutumist ja rahulolu saavutamist. Põhilisel kohal on raha mõju inimsuhetele ning inimesed ohverdavad ennast teiste heaolu nimel. Selle tulemusena orjastatakse ennast perekonnale või töökohale ja ei märgata olulist enda ümber. Enese orjastamine võib lõppeda sellega, et sind hakatakse kohtlema, kui sissetuleku allikat. Kuid teiste märkamine enda ümber ning ne...
Õppeedukust mõjutavad tegurid Kool on koht, kus saab ennast igapäevaselt arendada nii intellektuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Pole vahet, kas tegemist on alg-, kesk-, üli- või kutsekooliga, teadmisi saab koolist juurde igal juhul. Koolide eesmärgiks on inimesi harida - keskharidusasutustes igast valdkonnast küllaltki pinnapealse tasemega ning kutse- ja kõrgkoolides on suunatud fookus just iga isiku poolt kindlalt valitud ala poole. Kui palju õpilased teemadest teavad ning milline on nende õppeedukus, on suuresti aga nende enda teha. Millised on just need aspektid koolis ja kodus, mis mõjutavad õpilase tulemusi ja edukust? Õpetajate suust kuuleb tihti ütlusi, et me ei õpi nende, oma vanemate, kooli juhtkonna ega kooli jaoks, kuigi räägitakse ka, et meie tulemuste pärast langeb kooli maine, vaid iseenda jaoks. See on tõsi koolid on rajatud hariduse saamiseks ning haridust on vaja meil endil . Seetõt...
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis ku...
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat) Hakkab laps ise oma eluga toime tulema (sööb,joob,kõnnib ise jne). 3.nda eluaasta lõpuks on toimunud pool vaimset arengut. Tähtis on ,,mina´´ leidmine,et edaspidises elus hakkama saada,iseseisvalt mõelda ja tegutseda. Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale. Kui pole korda loodud paneb hiljem laps vanemad proo...
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Perekonna ajalugu Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikli...
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olema...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see,...
Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik ni...
Aktiivne vananemine "Noorus on aeg tarkust õppida, vanadus seda kasutada." J. J. Rousseau Igal inimesel, kes elab Euroopa Liidus, peaks olema õigus väärtuslikule elule, olgu selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus. Seda kõike lähemalt uurima hakates ning mõeldes Euroopa aasta põhimõtte peale, tekkis mul aga küsimus, kas ikka on? 2012. aasta on põlvkondadevahelise solidaarsuse ja aktiivsena vananemise Euroopa aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi n...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenid...
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - la...
Kas vaesus ja rikkus on päritavad? Tänapäeval on rikkusele ja vaesusele on väga keeruline anda ühtset ja konkreetselt mõistetavat definitsiooni. Mõned peavad rikkuseks oma perekonda, sõpru ja vaimseid väärtusi. Majanduslikust vaatepunktist lähtudes leitakse aga, et rikkus käib kaasas hariduse ja tööga ning sissetulekuga. Me puutume üha rohkem kokku situatsioonidega, mil inimeste majanduslikku olukorda seostatakse vanematega omaga. Kuid kas tõepoolest on meil alust väita, et vaesus ja rikkus on päritavad? Arvan, et eelkõige on küsimus kasvatuses ning sellega kaasnevas mõttemaailmas. Keegi ei saa eeldada, et vaese vanema lapsed on automaatselt kesise sissetulekuga lihttöölised. Enamik meist alustab oma elutööd siiski nullist ning vanemate roll jääb tihti pealiskaudseks. Nad õpetavad meid maailmas hakkama saama, tööd tegema ning hoiatavad riskantsete tegude eest, kuid l...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
Naise roll ühiskonnas Lugu leiab aset 19. sajandil, kus naiste roll ja võimalused ühiskonnas olid väiksemad kui tänapäeval. Naised ei pääsenud ülikoolidesse, polnud valimisõigusi, neid ei austatud, ei kirjanikena ega poliitikutena. Neil ei lastud iseseisvuda. sünnitada lapsi; laste eest hoolitseda said ainult jõukamad, vaesemad pidid käima tööl ja lapsed surid tihti; lk 21 hoolitseda mehe ja vanemate eest; lk 70. juhtida või teha ise majapidamistöid: keeta süüa, koristada jm, lk 115 teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati al...
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lih...
Naiste elu Vargamäel A.H.Tammsaare pööras oma romaanis ,,Tõde ja õigus" suurt tähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele, kuid võib väita, et Vargamäe naistel oli ka oluline roll. Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema naisel Krõõdal natuke ...
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja teg...
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hool...
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
