Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad
Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused................................................................................................11 5
Põlvkondadevahelised suhted Arvan, et inimestevahelised suhted on ajaga tunduvalt muutunud ja teevad seda ka edaspidi. Need küll muutuvad, kuid mis siis küll saaks, kui me omavahel ei suhtleks. Suhtlemine on kõige alus. Poleks head ega halba, puuduks nii armastus, sõprus kui ka vaen ja me ei teaks, mida tähendab õnn. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Aja möödudes inimeste mõttemaailm muutub, kas koos sellega ka vanemate tähtsus? Mida tähendab meile perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole? Minu arvates on vanema roll elus üks kõige tähtsamid. Suhted, mis on väljaspool perekonda, muutuvad tihti keerulisemaks, kui me arvatagi oskame, abi otsides pöördume tihti vanema või vanavanema poole. Pere on kindlasti see, kes jagab meiega nii häid kui ka halbu hetki. Olles alles laps, ei tunne me veel oma vanemaid eriti, teismeeas ei taha nendega suheldagi, alles suuremaks saades
Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................
(Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid
tahtmisest kuuluda kuhugi ja olla populaarne oma sõprade ja tuttavate seas. Alkoholism ja narkootikumide tarvitamine on põhiline probleem tänapäeval, mille vastu vanemad nii kangesti võitlevad. Vanemad küll mõistavad, et lastel on palju kiusatusi ja alkoholi propageeringud viivad lapsed halvale teele, kuid mida nad ei mõista on see, et kuidas lapsed saavad olla nii mõjutatavad oma sõprade poolt, võttes vastu igasuguseid uimastava toimega pulbreid ja tablette. Vanemate muretsemine sel teemal pole sugugi üle pingutatud. Tänapäeval hakatakse juba liiga noorelt tarvitama alkoholi. Teatud vanuses hakkavad vastassoos isikud muutuma noorukitele atraktiivsemateks. Hakatakse otsima seda ühte ja õiget. Paljudel juhtudel leitakse see õige küllaltki noores eas. Vanemate arvates liialtki noores eas ning see on neile vastuvõetamatu. Õeldakse ju, et armastus ei küsi vanust. Kui noorukid ise on õnnelikud siis vanemate kohus on noori ainult
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur.......................................................
Kõik kommentaarid