Kiusamine ja tõrjutus (0)

Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid . Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad.
Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus , inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi.
Kui laps tunneb end teiste poolt tõrjutuna just kooliseinte vahel, saaks seda parandada tugisüsteemi abil. Näiteks võiks õpetaja, kellel on olemas kiirem ja mõnesmõttes ka tõhusam suhtlus nii vanemate kui ka nooremate klasside õpilastega, panna neid koos töötama mõnes grupitöös. Sellisel juhul on vanemate klasside õpilased noorematele justkui sõbrad ja noorematel tekib kindlustunne ka omavanustega suhtlemisel ja neile vastu astumisel, mis võin viia tõrjumise lõpetamisenigi.
Palju aitavad tõrjutuse tekkele kaasa laste kodus omandatud või omandamata jäetud sotsiaalsed oskused. Näiteks osa lapsi ei oska mõelda, mida teine tunneb, panna ennast tema olukorda. Sellise probleemi lahendamiseks võiks õpetaja panna näiteks kiusajad või tõrjujad kokku kiusatute ja tõrjututega ning kasutada probleemi lahendamiseks nende omi mõtteid, nii on kasutegur suurem. Kui nad on ise mõtte välja käinud, lasub ka vastutus neil enestel ja nad rakendavad oma ideed ellu suurema tõenäosusega kui õpetaja käsku.
Õpetajal on suur roll kiusamise ja tõrjumise vähendamiseks koolis. Õpetaja peab esialgu märkama probleemi õpilaste seas ja suurema mõju saavutamiseks kasutama ka kaasõpilaste endi abi. Kindlasti on ka oluline probleeme ennetada ning erinevatest situatsioonidest ning nendega toime tulemisest õpilastele juba ennatlikult rääkida.