Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanemate roll lapse elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hooliv, hoolivus, sammuti, tunduvad, peredes, asjana, vabakasvatus, kodukasvatus, teata, suhtlema, hoolib, unistavad, kinkida, otsima, elaksid, joodikud, koduvägivald, orjad, kurjustKuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses
See, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad, on meie tuleviku ühiskonnale väga oluline. Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast. Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus ehk lapsel ei tohiks lasta teha kõike, mida ta tahab. Kui inimene harjub lapsepõlves saama kõike, mida ta tahab, võib ta suurena elus läbi kukkuda. Täiskasvanu elu ei ole nii lihtne. Suurena ei saa enam vanemad meie eest seista öeldes, et ta on ju kõigest laps. Peab hakkama vastutama oma enda tegude eest
meelepärane olla. 9 6. KODUSED OLUD Laste kodune kohtlemine järgib alati mingil määral rahvuslikke tavasid. Erinevatel maadel ja rahvaste hulgas on need erinevad. Iga komme paneb erinevalt proovile inimsoole ühiseid ja geenidesse ankurdunud bioloogilised protsessid, mis seostuvad peamiselt aju arenguga ja seal kujunevate psüühiliste toimingutega. Kodukahjustusest rääkides on peredes ikka see kus vanem laps kiusab nooremat ning vanemale antakse õigust. Samas on suur osakaal kodukahjustuse puhul vanavanematel, kes hirmutavad lapsi näiteks jumala kohutavate karistustega, kui tegemist on usklikega. Mõjutab suuresti ka kodune muster, mida vanemad on kogenud oma lapsepõlvest ja kuidas on 10 nende vanemad neid kasvatanud ja milliseid tehnikaid selleks rakendanud.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll
seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused: Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigusi on 7. 1. Õigus
seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri, siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi. Vanemad peavad armastama kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja tulevikus võivad tekkida probleemid. Kui vanemad on ükskõiksed oma laste suhtes, siis on ka lapsed ükskõiksed vanemate suhtes. Tihti juhtub nii jõukamates peredes, kus lapsed saavad kõik mis tahavad. Siis on tavaline, et vanemad ei ole neile tähelepanu pöörand kuna neil pole aega ning kõik makstakse kinni. Sellistest lastest kasvavad tihti inimesed, kellel on raske kohaneda maailmaga, kus on oluline armastus ja üksteise mõistmine. Need, kes on niiviisi üleskasvanud talitavad tihti oma lastega samamoodi. Vanemate suhtlemine lastega Lapse ja vanemate suhtlemist mõjutavad vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja
väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: Kristlik moraal hindas askeesi – paastud Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg – karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad
Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: Kristlik moraal hindas askeesi paastud Karnevalikultuur alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes
1.3 Kas vanemate lahutuses võib olla lastele ka midagi head? Jah, võib küll. Kui lahutuse põhjustas ühe vanema alkoholism, põhjusetu armukadedus ja kui kodus olid sageli suured tülid või pidev pinge, siis on pärast lahutust lapse elu palju rahulikum. Need lapsed tunnevad suurt kergendust, aga siiski on nende jaoks oluline, et nad ei kaotaks kontakti lahus elava vanemaga. Igal lapsel on ainult üks isa ja ema need inimesed on tema jaoks alati tähtsad. (Vaher, 2008, 47,48) Nendes peredes, kus vannemate vahel erilisi konflikte ei olnud ja lahutus tuli laste jaoks ootamatult, võivad lapsed tunda suurt kaotust, sotsiaalset ja psühholoogilist lõhestumist. Nad ei tea enam, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Vanemad võivad neile tunduda reeturitena. (Vaher, 2008, 48) Hea oleks, kui sellised lapsed saavad tuge mõnelt lähedaselt täiskasvanud inimeselt, kes aitab neil vähehaaval taastada usalduse oma vanemate ja kogu maailma vastu. (Vaher, 2008, 48)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
kui on inimesi, on ka arvamusi. On ütlemine, et tüdrukud valivad mehi oma isa järgi. Poisid võtavad üle oma isa kombeid ja käitumismalle, mis on nende jaoks täiesti tavalised. Selleks, et perekond oleks toimiv ja tõhus, peavad kõik pereliikmed andma oma panuse. Lapsed peavad kuulama oma vanemate sõna, käituma korralikult, käima koolis, õppima. Vanemate ülesanne on anda lastele eeskuju, toetada, arendada ja motiveerida saada parimaks. Ema ja isa peavad aga omavahel suhtlema aktiivselt ja olema lapse jaoks olemas, sest lapse jaoks on see kõige tähtsam – et tema kõrval oleks nii ema kui isa. Tihtipeale ei ole lastel oluline, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et ema ja isa oleksid lapse kõrval. Mõlemal vanemal on oluline, kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks. Naine on emana kõigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mähkmeid
armastust. Leian isegi, et palju armastust oleks nagu kõige alus – isegi kui lapsevanem on kaldunud oma kasvatusega pisut kõrvale, aga siiski armastab oma last, suudab ta ka ehk leida võimalused ja väljapääsu, et olukorda parandada. Winterhoff paneb vanematele ja lasteasutustele südamele, et nende ülesanne on kujundada lapse psüühikat ja lasta sellel aeglaselt küpseda. Ja seda küpsemist lasta teha eriti just lasteaedades, sest peredes võib olla suhete kaos juba kaugele arenenud. Meie, täiskasvanud peame olema võimelised tunnetama, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist. Jääb loota, et vanemad näevad ja märkavad oma suhtlemis- ja kasvatuslikke vigu enne, kui on juba liiga hilja ja, et nad pöörduksid tagasi nende sobiliku rolli juurde. Et vanemad saaksid aga tõest peegeldust oma käitumisvigadele, olekski neil kindlasti vaja lugeda selliseid raamatuid nagu M
sellest, kuidas lapsed ise enda meeleseisundit hindavad. Usun, et töökoha sotsiaalse kliima tüübilt esindas meie lasteaed keskpärast lastesõbralikku keskkonda, kus suureks väärtuseks ongi just ühtse meeskonnana töötavad ja üksteist ning oma töökohta väärtustavad kasvatajad. Luues paralleeli Ruusi ja Veissoni (Ruus, Veisson 2007: 56-58) koolikliima tüpoloogiale, võib samadel alustel liigitada ka töökliimat. Kolm väljapakutud varianti tunduvad olema küll ebapiisavad töökliima liigitamiseks, sest väita jäigalt, kas töökliima on edukas, keskmine või vähemedukas, tundub liiga lakoonilise, isegi primitiivse lähenemisena. Oma töökoha sisekliima tüübiks peaksin lahterdama ta sel juhul keskmiselt eduka-külma-ellujääja ning eduka-sooja- elujõulise vahepeale. Ruusi ja Sarve (Ruus, Sarv 2010) väite järgi, et õpetajad elavad isekeskis ja oma ringis pigem sissepoole, pean meie lasteaeda siin erandlikuks näiteks
lahendusega ja vastupidi. Nende olukorra puhul oleks pidanud probleeme rahulikult arutama. Toomas oleks pidanud täpsustama, mida ta tahaks, et isa teeks, mitte ainult niisama kärkima. Samuti oleks Toomas pidanud rohkem rääkima, kuidas tema ennast tunneb. Mõlema noore vanemate probleemiks oli see, et nad ei suutnud oma viha ja emotsioone talitseda. Anna vanemad karjusid mitmeid kordi Kalju ja Toomase peale ning polnud nõus poisiga normaalselt suhtlema. Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljude probleemide põhjuseks oli see, et inimesed ei arutlenud omavahel. Anna vanemad polnud mitte mingil juhul nõus Annat kuulama ja noorte soovidega arvestama. Siinpuhul tegi asja keeruliseks ka Kalju alkoholi sõltuvus ning Anna isa ja ema iseloomuomadsed. Kahjuks ka Toomas ei püüdnud eriti isaga rahulikult rääkida, vaid pigem õiendas, niisamuti ka isa. Nii lähisuhted kui lihtsalt omavaheline läbisaamine nõuab koostööd ja suhtlemist.
Milline on minu nägemus lapse kasvatamisest perekonnas toimetulekuks 30 aasta pärast Mul on plaanis omada selleks ajaks kahte last, kuid samas ei tohi mitte kunagi nii mõelda, kuna kui tuleb ka kolmas, neljas või viies laps, siis poleks nemad nii-öelda plaanivälised lapsed, vaid ikka super õnnistus. Juba väikesest peale tahan ma harjutada, et minu lapsed ei valiks sööki. Mul on ääretult kurb näha tänapäeval lapsi, kes praktiliselt mitte midagi peale friikartulite ja makaronide ei söö. See on absurd, kuna tegelikult on olemas tohutult palju erinevaid toite, mis tegelikult on ainult head tervisele, ent vanemad ei paku neid lastele, vaid hoopis minnakse kergema vastupanu teed ning ostetakse lihtsalt üks krõpsupakk. Ma ei saa sellistest inimestest aru. Minu laste elus oleks juba väga pisikesest peale esikohal tervislik toitumine. Nad ei pea tingimata olema taimetoitlased, kuid peaksid teadma, mis on neile hea. Ma arvan, et selleks ajaks ollakse jõutud nii
Õdede-vendade omavahelised konfliktid on perekonnaelus loomulik ja tänu nendele õpivad lapsed ka konflikte lahendama. Vanematel aga ei ole alati kerge seda vaadata ning nad väsivad ruttu. Esineb perioode, kui lapsed kaklevad rohkem, mõistlik oleks siis iga lapsega eraldi rääkida ja arutada, millest see tuleb ning mis lahendusteks oleks. Põhiliseks oleks see, et perekonnast keegi ei ärrituks, vaid lahendataks tüli rahumeelselt. Kadetsemist ja rivaalitsemist esineb lastega peredes sageli. Murega tegelemist võiksid vanemad alustada endast, proovides toimuvat läbi laste silmade näha ja mõelda, mida see lapsega teeb. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Wyckoff, J. , Unell, B. C. , Koolieeliku kasvatamine häält ja kätt tõstmata, Tallinn, Ersen, 2008 Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, Faber, A. , Mazlish, E
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
Kui kodus on puudulik kasvatus, siis ei saa kool seda muuta, ega ka huvisid peale suruda. Kuid selleks, et kodus tunneks laps end hästi, peab tal olema usaldus oma vanemate vastu. Probleemid laste käitumises saavad alguse vanemate suhtumisest ning neid ümbritsevast ühiskonnast. Tuleb jälgida oma lapsi ja tegeleda probleemiga juba eos, mitte siis, kui probleem on sügavalt juurdunud, sest siis võib juba hilja olla, näiteks Internetisõltuvus, kui nooruk ei ole harjunud reaalselt suhtlema, ei oska ta seda teha ka täiskasvanuna, mistõttu saab olema töö ja sõprade leidmine raske. Lapsevanem ei ole oma mures kunagi üksi ja alati saab teha koostööd kooliga või psühholoogiga, kes aitab neid õigele rajale taas. 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Vabandan, referaat tuli välja pigem esseena, kuid refraadile omasenda toon välja allikad, kust sain ideid. Sain inspiratsiooni Noortefoorumid: lapsemure.ee velvet
vanemate käitumist ja õpivad sellest; laps(3-4 a) ise ei suhtu kellessegi ega millessegi eelarvamusega vaid vanema eeskujul ainult; 2- aastased on iseenda arenguga nii palju hõivatud, et eelarvamused ei kujune ilma vanemateta; mina-identiteediga koos hakkab arvama; 3-4 aastaselt tekivad lastel küsimused nt * raamat Küsimused mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata *lapse küsimustele vastates tuleb 1. Asjana jääda neutraalseks! (laps küsib kõiki igis ikka kaldutakse neist ühe pooleküsimusi sama häälega) *oleneb lapse vanusest, jutt ei tohiks ajada last veel segadusse või hirmutada teda *tüdruku kõhus on väiksed täpikesed ja kui ta issit tugevasti kallistab siis areneb sellest laps *lastele aitab pilt või joonistus *ei tohi öelda et siis kui suureks saad siis saad teada *vasta midagi, võimalikult lihtsalt, et laps
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu nii paljusid käitumisi, mis tunduvad teistele jälle täiesti vastuvõetavad. Vanema sallivus sõltub ka konkreetsest situatsioonist. Kõik vanemad tunnistavad, et sõpradel külas olles on lapse käitumise suhtes palju rangemad kui siis, kui pere on kodus. Laste jaoks on sageli üllatav, et vanemad pahandavad nende lauakommete üle, kui neil on keegi külas, ehkki tavaliselt ei tehta sellest numbrit. Et perekonnas on tavaliselt kaks vanemat, muudab see sallivuse mustri veelgi keerulisemaks
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest täiskasvanuks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
neis intervjuudes. Samas, ükskõik kui mõistvad me ka poleks kui teismeline ajab ikka jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada, et hoolimata jonnakast käitumisest on ta nagu väike laps, kes ootab tähelepanu ja kallistusi. Kui vanemad on ülehoolitsevad tekitab see murdeealises lapses protesti. Ja isegi heades peredes on võimalik olukord, kui vanemate liigne hoolitsus sunnib poega või tütart iga hinna eest iseseisvust saavutama. Psühholoogi sõnul võib hind sellisel juhul aga tõepoolest väga kallis olla. Seepärast tuleb lasta lapsel minna, et ta tagasi tuleks. MIDA TEISMELINE ÜTLEKS OMA VANEMATELE? · Näidake, et te armastate mind. Kallistage mind sageli. · Viibige rohkem kodus. Ärge unustage, et ma olen teiega koos vaid 18. eluaastani.
tasandist ning erinevatel ajaperioodidel pandi rõhk erinevatele väärtustele. Kasvatus oli väga tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna osa sellest toimub õpetaja tõttu- õpetaja tegevus ja õppekavas kodeeritud teadmised, üldpädevused. Teine osa on seotud õpetaja teadmistega ja tema ettekujutusest konkreetse lapse eripärast. See teadmine tuleneb laste vaatlemisel. Lk 49- Õpetaja ja kool õpilase arengu toeajana- Ene-Silvia Sarv. 4.1
annaabi.ee 
